Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MHi apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind
1140,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): MH (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja (vastustaja): seaduslik esindaja VR
Menetluse liik
RH
(isikukood
xxxxxxxxxx),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda MHi poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud dokumentaalsete tõendite (konto väljavõtted) vastuvõtmisest.
2.Tühistada Harju Maakohtu 10.12.2018 otsus MHilt RHi kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista MHilt välja RHi kasuks igakuine elatis 142,41 eurot alates 06.06.2018 kuni 31.12.2018 ja 139,91 eurot alates 01.01.2019 kuni RHi täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Lisaks täpsustada kohtuotsuse resolutsiooni otsuse täitmise korra (tasaarvestus) kohta antud selgituse osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.2.Muuta Harju Maakohtu 26.06.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-1819 MHilt RHile välja mõistetud igakuise elatise suurust.
4.3.Välja mõista MHilt RHi kasuks igakuine elatis 142,41 eurot alates 06.06.2018 kuni 31.12.2018 ja 139,91 eurot alates 01.01.2019 kuni RHi täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx.
4.4.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks, VR arveldusarvele, selgitusega „elatis“.
4.5.MHi poolt perioodil 06.06.2018 kuni 27.06.2019 RHile enamtasutud elatis on võimalik väljamõistetud elatisega kohtuotsuse täitmisel tasaarvestada.
4.6.Võtta käesoleva tsiviilasja juurde Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-472.
4.7.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MH (hageja, isa) esitas 06.06.2018 Harju Maakohtule hagi RHi (kostja, laps) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduses ja 11.10.2018 esitatud nõude täpsustuses palub hageja muuta Harju Maakohtu 26.06.2017 otsusega väljamõistetud elatise suurust ja vähendada elatist määrani, mis vastab 6,7%-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast, s.o 34 eurot. Samuti palub hageja tasaarvestada varem igakuiselt tasutud elatis alates 04.05.2018 kuni uue otsuse tegemise hetkeni tulevikus elatise maksmise kohustusega.
2.Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja ja VR (kostja seaduslik esindaja, ema) jaanuaris 2016 suuliselt kokku, et hageja maksab kostjale elatist 150 eurot. Vaatamata sellele esitas 2017 alguses kostja kohtule hagi miinimummääras elatise ja elatisvõla väljamõistmiseks, mille Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-17-1819 26.06.2017 otsusega rahuldas. 04.05.2018 kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-18-472) alusel veedab hageja lapsega aega siis, kui lapse ema on tööl. Lapse ema on graafiku alusel 4 päeva tööl ja 4 päeva vaba. Ajal, mil ema on tööl, on laps isaga, sh 2 korda nädalas ka öösel. Väljamõistetud elatis on liiga suur ja vastuolus lapse tegelike vajadustega.
3.Hageja soetab lapsele elamiseks ja arenguks vajalikke asju (riided, toit, ravimid, mänguasjad) ning teeb koos lapsega arendavaid tegevusi samas ulatuses kui lapse ema. Laps käib lasteaias ja elab hageja juures kohtumääruse alusel 30-40% ajast, tegelikult ca 40-50%. Lapsel puuduvad lisavajadused, mis nõuaksid rahalisi vahendeid. Hageja täidab lapse emaga samas ulatuses lapse ülalpidamiskohustust ainult selle erinevusega, et lapse ema korraldab lapse lasteaias käimise. Elatis on vaja siduda lasteaia kuludega. Muus osas peavad vanemad last ülal võrdselt. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada seda, et kostja emale laekub igakuine lapsetoetus. 2(8)
4.Hageja hinnangulised kulud seoses lapsega olid perioodil 01.04.2018 kuni 28.10.2018 370,48 eurot, s.o 61,74 eurot kuus, sh ujumine 10 korda xxxxxxx ja 1 kord xxxxxx ujulates (11x1,50) 16,5 eurot, kütusekulu ujulasse sõiduks 9,6 eurot, ujumine suve jooksul randades umbes 10 korda ja sellega seotud kütusekulu 9,6 eurot, kulu mängutubades 15 eurot, vesi ja elekter 12 eurot, toit 90 eurot (1 euro päevas, 15 päeva kuus), ravimid 25 eurot, raamatud 12,78 eurot, riided 25,25 eurot ja 47 eurot, väike redel lapsele 8 eurot, potikaas 7 eurot, wc-pott 2 eurot ja mänguasjad 90,75 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Lapse elu korraldamine (sh suhtlemine lasteaiaga, tulevikus kooliga ja arstidega, sünnipäevade organiseerimine) on ema õlul, samuti lapsele vajalike riiete, jalanõude, lasteaia- ja hilisemalt koolitarvete, ravimite ostmine (v.a üksikud riideesemed, mille hageja on lapsele soetanud). Hageja kannab ajal, mil laps on tema juures, lapse esmased kulud, s.o eelkõige söögikulud ja eluasemega seotud kulud, kuid mitte muid kulusid, mida samuti tuleb lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvalt kanda. Lapse kasvades temale tehtavad kulutused eelduslikult suurenevad.
7.Kostja ema igakuised kulud lapsele on 610,75 eurot, sh eluasemekulud 192,75 eurot, interneti ja TV teenuse kulud 21 eurot, toidukulud ja kodukeemia 70 eurot, lapse kodust väljaspool kulutused 10 eurot, ravimite ja vitamiinide kulud 30 eurot, transpordikulud 21 eurot, lasteaia kohatasu kulu 61 eurot ja vabaajakulud (sõprade sünnipäevad, kino, teater, mängutoad, ujumine), riiete, jalatsite, mängude, mänguasjade ja raamatute kulud 170 eurot ning logopeedi ja psühholoogi kulu 15 eurot.
8.Hageja sissetulek on kostja seadusliku esindaja sissetulekust suurem.
9.Kostja seaduslikul esindajal on 3 alaealist last - KO (sünd. xx.xx.xxxx), OO (sünd. xx.xx.xxxx) ja kostja. KO elab oma isa juures ning temale makstav peretoetus summas 55 eurot ei laeku kostja seaduslikule esindajale. Kuna üks lastest elab isa juures ja teine ema juures, siis KO on täielikult isa ülalpidamisel ning OO ema ülalpidamisel. Elatist vanemad teineteisele ei maksa ja peretoetust saavad vanemad vastavalt lapsele, kes nendega koos elab. Seega kostja seadusliku esindaja suhtes ei rakendu suure pere lisatoetus.
10.Kohtule esitatud 08.11.2018 seisukoha kohaselt 13.10.2018 teatas OO, et soovib edaspidi elada isa juures. Samuti on laste isa 26.10.2018 e-kirjaga esitanud ettepaneku elatise maksmiseks mõlemale poisile, kokku 400 eurot. Kostja seadusliku esindaja ainukeseks varaks on pangalaenuga ostetud korteriomandid asukohaga xxxxxx xx-xx, xxxxxxxxx (2-toaline) ja xxxxxxxx xx-xx, xxxxxxx (1-toaline), mis on kokku ehitatud üheks korteriks. Maakohtu otsus
11.Harju Maakohus rahuldas 10.12.2018 otsusega hagi osaliselt, muutis Harju Maakohtu 26.06.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-1819 hagejalt kostjale väljamõistetud igakuise elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 169,91 eurot alates 06.06.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Lisaks otsustas maakohus, et kostja poolt perioodil 06.06.2018 kuni 10.12.2018 kostjale enamtasutud elatis ühes kuus 80,09 eurot tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et hageja oli õigustatud nõudma kostjalt elatise vähendamist ja taotlema varasemalt kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmist, kuna Harju Maakohtu 26.06.2017 kohtuotsuse tegemise ajal elas laps
3(8)
koos emaga, kuid käesoleval ajal on laps kohtumääruse alusel isaga 30-40% ajast, millisele asjaolule kostja seaduslik esindaja vastu ei vaidle.
13.Maakohus selgitas 11.10.2018 toimunud eelistungil, et asja lahendamiseks peab kohus tuvastama, kui suured on lapse kulud ja kumbki pool peab välja tooma ja esitama tõendid lapse kulude kohta, mida kumbki vanem kannab sel ajal, mil laps on temaga.
14.Maakohus tuvastas sh asjaolu arvestades, et laps on 30-40% kuus hageja juures, on hageja mõistlikud ja põhjendatud kulud lapsele 60 eurot kuus. Kohus leidis, et redeli, potikaane, wc-poti kulud on ühekordsed kulud ning neid ei arvestata igakuiste kuludena.
15.Maakohus luges tõendatuks ja põhjendatuks lapse ema poolt kantavad lapse igakuised kulud kokku 399,83 euro ulatuses. Kohus leidis, et lapse kulud on osaliselt eluaseme soetamise laenukulud, kommunaalkulud, kodukindlustuse kulud ja Eesti Energia kulud ning neid kulusid tuleb kostja emal kanda teatud ulatuses ka sel ajal, kui kostja on isa juures. Kuna kostja seadusliku esindaja poeg O. O elab oma isa juures, jagas maakohus laenukulud ja kodukindlustuse kulud kahega ning kostja kuludeks arvestas maakohus 112,83 eurot. Kommunaal- ja elektrikuludest arvestas maakohus kostja osaks vastavalt 40 eurot ja 4 eurot. Seega olid kostja põhjendatud ja tõendatud kulud eluasemele kokku 156,83 eurot. Telia interneti ja TV kulud 21 eurot olid ülepaisutatud, kuna tegemist on 2-aastase lapsega, kelle interneti ja telefoni kasutus, samuti televiisori vaatamine on piiratud. Kohus arvestas kostja osaks eelpool nimetatud teenustele 5 eurot. Põhjendatud ja mõistlikud kulud toidule/kodukeemiale olid 70 eurot ning ravimitele ja vitamiinidele 30 eurot. Transpordikulud 21 eurot kuus olid tõendamata. Kohus arvestas kostja transpordikuluks ühes kuus 7 eurot, kuna kostja on osa ajast isa juures ja sel ajal ei vii ema kostjat igapäevaselt lasteaeda. Lasteaia kohatasu kulu 61 eurot oli tõendatud. Kostja kulud vabale ajale (sõprade sünnipäevad, kino, teater, mängutoad, ujumine) ning riiete, jalatsite, mängude, mänguasjade ja raamatute kulud 170 euro ulatuses olid tõendamata. Kohus arvestas vabaaja kulutustele ja mänguasjadele-raamatutele ema juures oldud ajal 20 eurot kuus. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et riided ja jalanõud ostab kostjale põhiliselt ema. Analüüsides kostja ema pangakonto väljavõtteid, pidas maakohus riiete ja jalatsite tõendatud kuluks ühes kuus 50 eurot. Tõendamata on lapse kulu logopeedile ja psühholoogile ning kulu väljaspool kodu.
16.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et põhjendatud ja tõendatud lapse kulud kokku ühes kuus on 459,83 eurot (isa poolt kantavad kulud 60 eurot ja ema poolt kantavad kulud 399,83 eurot). Kohus märkis, et hageja välja toodud Rake uuring (mille kohaselt on lapse kulud ühes kuus 2012.a 280 eurot ja millele tuleb arvestada juurde tarbijahinnaindeks 9,1%, s.o 305,48 eurot) on kuus aastat tagasi koostatud ja seetõttu vananenud. Samuti ei ole tegemist uue asjaoluga, mis on tekkinud pärast tsiviilasja nr 2-17-1819 arutamise lõpetamist. Rake uuring oli nimetatud tsiviilasjas tehtud lahendi tegemise ajal olemas. Maakohus tuvastas eelnevalt, et kostja kulud ühes kuus on kokku 459,83 eurot, millest kummagi vanema kanda jääb pool, s.o 229,91 eurot. Kuna hageja tasub lapse kuludest 60 eurot vahetult, kui laps on tema juures, siis jääb hageja kanda lapse kuludest 169,91 eurot.
17.Käesoleval juhul ei tule lapse kulude kandmisel poolte võrdsusest kõrvale kalduda, kuna hageja majanduslik olukord ei ole kostja omast sedavõrd parem ning kostja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et ta reaalselt maksab kahele alaealisele lapsele elatist kokku 400 eurot kuus. Isegi kui kostja seaduslik esindaja tasub 400 eurot elatist ja kannab kostja elatise kulud ühes kuus 229,91 eurot, ei kannata seeläbi kostja seadusliku esindaja enda ülalpidamine. Samuti laekub kostja emale lastetoetus. Samas ei pidanud maakohus põhjendatuks lugeda osa kostja kulutusi kaetuks kostjale makstava lastetoetuse arvelt, kuna Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 28.2 selgitanud, et 4(8)
ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Käesoleval juhul võimaldab hageja varaline seisund tasuda lisaks lapse enda juures viibitud ajal kantud kuludele ka 169,91 eurot.
18.Hageja poolt perioodil 06.06.2018 kuni 10.12.2018 enamtasutud elatis (ühes kuus enamtasutud 80,09 eurot) tuleb välja mõistetud elatisega 169,91 eurot tasaarvestada. Kohus selgitas, et elatise vähendamist ei saa nõuda tagasiulatuvalt, vaid alates hagi esitamise ajast, s.o alates 06.06.2018. Apellatsioonkaebus
19.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada väljamõistetud elatise suuruse osas ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub vähendada igakuist elatist ja mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis järgnevalt: 43,73 eurot alates 06.06.2018 kuni 01.01.2019; 41,23 eurot alates 01.01.2019 kuni 01.06.2019; 60,41 eurot alates 01.06.2019 kuni xx.xx.xxxx; perioodil 06.06.2018 kuni 01.01.2019 kostjale enamtasutud elatis 1443,89 eurot tasaarvestada väljamõistetud elatisega.
20.Maakohus tuvastas kostja eluasemekulud, kuid ei tuvastanud hageja eluasemekulusid. Hageja ei esitanud maakohtule enda eluasemekulusid, vaid esitas eraldi kommunaalkuludeks 2 eurot. Maakohus oleks pidanud arvestama hageja laenu- ja kodukindlustuse kulusid, milleks on vastavalt 269 eurot ja 8 eurot kuus. Hageja kulu eluasemele on 161 eurot, mida on vaja arvata lapse kuludesse. Lisaks 58 eurot (60-2 eurot elektri-ja vee tarbimine), mida maakohus luges põhjendatuks.
21.Hagejale jääb arusaamatuks, miks maakohus arvas lapse kuludeks sideettevõtte teenuste eest 5 eurot, kuigi maakohtu hinnangul on telefoni ja TV-teenused lapsele piiratud. Sideettevõtte teenuste kasutamine on pigem seotud elektri tarbimisega, mis on juba sisse arvatud ja asja amortiseerumisega.
22.Maakohtu elatise arvutamise metoodika kohaselt peaksid lapse kulud olema kokku ühes kuus 618,83 eurot (isa kantavad kulud 219 eurot ja ema kantavad kulud 399,83 eurot), millest kummagi vanema kanda jääb pool, s.o 309,41 eurot. Kuna hageja tasub lapse kuludest 219 eurot vahetult, kui laps on tema juures, siis hageja kanda jääb lapse kuludest 90,41 eurot.
23.Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et elatise vähendamisel ei saa lapsetoetust arvestada. Riikliku lapsetoetuse arvel kaetakse lapse vajadusi ning selle maksmine peab tulema kasuks mõlemale vanemale. Seega tuleb pool lapsetoetusest elatisest maha arvata elatisest. Kostja seaduslik esindaja saab peretoetust kostja eest 55 eurot (alates 2019. a 60 eurot) ja kuni lapse 3-aastaseks saamiseni toetust 38,36 eurot. Hageja ei ole toetustest loobunud kostja kasuks ja ühise perena elades oleks saanud ta kasu. Kostja seaduslik esindaja on iseseisvalt vormistanud toetusi enda nimele ja on kasutanud oma äranägemise järgi osa lapsetoetustest, millele on hagejal seaduslik õigus ja seadusepärane ootus. Järelikult tuleb arvestada pool peretoetustest hageja kasuks, s.o 46,68 alates 06.06.2018 kuni 31.12.2018, alates 2019 aastast kuni 01.06.2019 49,18 eurot ning alates 01.06.2019 30 eurot, mis tuleb maha arvestada 90,41 eurost. Vastustaja seisukoht
24.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht 5(8)
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt välja kostja kasuks igakuise elatise 142,41 eurot alates 06.06.2018 kuni 31.12.2018 ja 139,91 eurot alates 01.01.2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
26.Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg-s 3 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 5). TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb TsMS § 633 lg 5 järgi apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama (TsMS § 652 lg 4 esimene lause).
27.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TsMS § 238 lg 1 ja § 652 lg 3 p 2 alusel põhjendatud apellatsioonkaebuse lisaks olevate konto väljavõtete tõendina vastuvõtmine (II kd, tl 5862). Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt soovib hageja konto väljavõtetega tõendada, milliseid eluasemega seotud kulusid ta kannab. Osaliselt kattub esitatud konto väljavõtete periood ka maakohtus tõendina esitatud väljavõtetega. Arvestades, et tegemist on regulaarselt makstavate püsikuludega ja apellatsioonkaebuse läbivaatamisel on oluline eelkõige ajavahemik kuni maakohtu otsuse tegemiseni, ei ole määravat tähtsust asjaolul, et hageja on kandnud neid kulusid ka pärast maakohtu otsuse tegemist. Seega ei ole tõend asjakohane. Kuna apellatsioonkaebusele lisatud tõend on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks.
28.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
29.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, ning uue otsusega hageja poolt kostja ülalpidamiseks tasutava elatise vähendamist perioodil 06.06.2018 – 31.12.2018 43,73 euroni kuus, 01.01.2019 – 30.05.2019 41,23 euroni kuus ja alates 01.06.2019 60,41 euroni kuus.
30.Hagejalt mõisteti maakohtu 26.06.2017 otsusega kostja kasuks välja miinimummääras elatis. Hageja esitas hagi elatise vähendamiseks, kuna tema hinnangul on lapse vajadused väiksemad ning lisaks annab vähendamiseks aluse ka asjaolu, et varem viibis laps üksnes emaga, kuid nüüd on laps isaga ca 30-40% ajast. Maakohus palus mõlemal vanemal tuua esile tema poolt lapsele tehtavad igakuised kulud, selgitas selle abil välja lapse vajadused (459,83 eurot), arvestas elatise vähendamisel isa ja lapse suhtluskorraga ja sellest tuleneva vahetu ülalpidamisega ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja elatise 169,91 eurot alates 06.06.2018. 6(8)
31.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus elatise väljamõistmisel ebaõigesti arvestamata, et sarnaselt kostja seaduslikule esindajale tuleb ka hagejal kanda eluasemega seotud laenu- ja kindlustuskulusid, mis tähendab, et selle võrra on kostja vajaduste katteks tehtavad kulutused hageja juures viibides maakohtu poolt tuvastatust suuremad. Hageja leiab ka, et tulenevalt lapse vanusest ei kuulu sideteenuste kulu lapse vajaduste hulka. Lisaks jättis maakohus põhjendatult arvestamata asjaolu, et osaliselt on lapse vajadused kaetud riiklike toetustega.
32.Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12). Eeltoodu aga ei tähenda, et kohus peab elatist maksma kohustatud vanemale andma täiendavaid selgitusi selle kohta, milliseid konkreetseid kulusid vanem oma lapse ülalpidamiseks kannab. Lapsevanem peab ise teadma, millised kulud temal lapse ülalpidamisega tekivad ja vajadusel nende kandmist tõendama. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lapse vajadused õigesti tuvastanud ja kostja vajaduste kindlakstegemisel ei saa maakohtule selgitamiskohustuse rikkumist ette heita. Maakohus selgitas 11.10.2018 kohtuistungil pooltele, et lapse vajaduste tuvastamiseks peab kumbki lapsevanem esile tooma ja tõendama kõik tegelikud ja vajalikud kulud, mis tekivad lapse ülalpidamisest ajal, kui laps viibib temaga (I kd, tl-d 105 pöördel ja 106 pöördel). Ringkonnakohus märgib seejuures, et kohus ei pea esitatud tõenditest asjaolusid ise otsima, vaid pool peab need ise oma menetlusdokumendis esile tooma. Hageja tõi maakohtus esile, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub tal keskmiselt 61,74 eurot kuus ja sellises suurusjärgus kulutusi (60 eurot) pidas maakohus ka mõistlikuks ja põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt tegi maakohus hageja esile toodud asjaolude põhjal kindlaks, kui suured on tema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks. Seega ei ole alust heita ette, et maakohus kohtles hagejat kostja seadusliku esindajaga võrreldes ebavõrdselt või tegi ebaõige järelduse hageja esile toodud asjaoludest.
33.Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt ka kostja sideteenuste kulude vajalikkuses. Maakohus on mõistlikult arvestanud 21-eurosest sideteenuste kulust lapse vajaduste katteks 5 eurot, kuna laps vaatab eakohaseid saateid ja lapse huvides on vajalik mingil määral kasutada ka internetti.
34.Maakohus leidis, et käesolevas asjas ei saa riikliku lapsetoetusega elatise suuruse tuvastamisel arvestada. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu juhiste kohaselt ei anna ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14).Kuigi maakohus viitas oma lahendis õigesti eeltoodud Riigikohtu seisukohale, jättis maakohus seejuures tähelepanuta, et praegusel juhul esineb olukord, kus maakohtu tuvastatu järgi lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad ja laps elab 30% ajast hageja juures. Hageja on eelviidatud asjaoludele ja peretoetuste arvesse võtmisele elatise suuruse määramisel tuginenud. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et praegusel juhul on alust elatise suuruse määramisel arvestada riiklikke peretoetusi. 7(8)
35.Perehüvitiste seaduse (PHS) §-st 15 tulenevalt on kõigi peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. PHS § 17 lg-te 1 ja 2 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni ning põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Lähtudes Riigikohtu selgitustest tuleb elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18). Kuna lapsetoetus on mõeldud konkreetselt selle saamise õigust omava lapse vajaduste katmiseks, on lapsetoetuse arvestamine elatise suuruse määramisel põhjendatud. Lapsehooldustasu, mille saamise õigus on ühel lapsevanemal, kes kasvatab kuni kolmeaastast last (PHS § 18 lg 1 p 1), on riigi poolne toetus vanemale ja seega saab selle toetusega arvestada eelkõige vanema sissetulekute hindamisel, mitte aga lapse vajaduste katmisel elatise suuruse arvestamisel.
36.Ülaltoodu alusel on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud arvestada hagejalt väljamõistetava elatise suuruse määramisel asjaolu, et osa kostja vajadustest saab katta lapsetoetusega, mille suuruseks oli 2018. aastal 55 eurot kuus ja 2019. aastal 60 eurot (PHS § 17 lg 3). Seega tuleb alates 06.06.2018 hagejalt väljamõistetavat igakuist elatist vähendada perioodil 06.06.2018 – 31.12.2018 27,50 euro võrra (55/2) ja alates 01.01.2019 30 euro võrra (60/2). Eeltoodust järelduvalt oli hageja kohustatud maksma kostjale elatist perioodil 06.06.2018 – 31.12.2018 142,41 eurot (459,83/2 – 60 (isa kantud kulud) – 27,50) ja alates 01.01.2019 139,91 eurot (459,83/2 – 60 (isa kantud kulud)– 30) kuus.
37.Hageja palus hagis elatise vähendamise korral tasaarvestada igakuiselt suuremas ulatuses tasutud elatis tulevikus makstava elatisega. Iseenesest on selline tasaarvestamine võimalik, kuid tegemist on otsuse täitmise küsimusega ja ringkonnakohus ei pea vastupidiselt maakohtu seisukohale võimalikuks otsuse resolutsioonis märkida konkreetset summat, mille võrra hagejal on õigus elatise tasumise kohustust tasaarvestada. Seda enam, et ringkonnakohtul puuduvad andmed, mille alusel kontrollida, kui palju on hageja otsuse tegemise seisuga kostjale elatist enamtasunud.
38.Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.
39.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliseks kindlaks määrata.