Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
27.06.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-2835
Tsiviilasi
XX avaldus lapsega kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.06.2018 määrus
suhtlemise
korra
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Helen Hääl Puudutatud isik (vastustaja) CC (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaadid KariPaavo Koch ja Annely Sepp
Eestkosteasutused
Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, volitatud esindaja Inga Pronina Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, volitatud esindaja Diana Vinogradova
Kinnitada menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.2019. a suvekuudel (juuli–august) veedab CC (laps) YY-ga (isaga) aega järgmiselt: 1. juulist kuni 8. juulini (k.a); 22. juulist 29. juulini (k.a) ja 5. augustist 13. augustini (k.a). Isa võtab lapse esimesel päeval XX (ema) elukohast kl 14.00 päeval ja toob tagasi ema elukohta viimasel päeval kl 14.00.
2.Alates 1. septembrist 2019 toimub isa ja lapse suhtlus järgmiselt:
2.1.Laps veedab isaga üle ühe nädala neljapäevast pühapäevani (esimene kohtumine leiab aset 5.–8. septembrini). Isa võtab lapse neljapäeval koolist pärast õppetöö lõppu ja viib pühapäeval lapse trenni või hiljemalt kl 19.00ks ema elukohta, kui treeningut ei toimu. Pühapäeval peale treeningut võtab lapse ema. Kui isa kohtumise ajal on lapsel treeningud, kohustub isa viima lapse treeningusse.
2.2.Neil nädalatel, kui isal p-s 2.1 märgitud kohtumist lapsega ei toimu, kohtub isa lapsega kolmapäeviti. Isa võtab lapse koolist pärast õppetöö lõppu ja viib ema elukohta hiljemalt kella 20.00-ks. Juhul kui lapse treening-graafik muutub, lepivad isa ja ema kokku kohtumiseks teise nädalapäeva, mil lapsel treeningut ei ole.
2.3.Alates 2020. aastast veedab laps suvekuud (juuni, juuli, august) isaga igal kuul 10.–19. kuupäevani, kui vanemad ei ole leppinud hiljemalt jooksva aasta 31. maiks kokku teisiti. Isa võtab lapse ema elukohast esimesel päeval kl 14.00 ja toob tagasi ema elukohta viimasel päeval kl 14.00.
2.4.Kevadise ja sügisese koolivaheaja veedab laps paarisaastal isaga ja paaritul aastal emaga. Talvise (veebruarikuise) koolivaheaja veedab laps paarisaastal emaga ja paaritul aastal isaga. Kui laps veedab koolivaheaja isaga, võtab isa lapse ema juurest koolivaheaja algusele vahetult eelneval laupäeval kl 10.00 ja annab lapse üle emale lapse ema elukohas nädala pärast laupäeval kl 10.00.
2.5.Jõuluvaheaja esimese nädala (pühapäevast pühapäevani) veedab laps paaritul aastal emaga ja paarisaastal isaga. Jõuluvaheaja teise nädala (pühapäevast pühapäevani) veedab laps paaritul aastal isaga ja paarisaastal emaga. Isa võtab lapse ema elukohast pühapäeval kell 12.00 ja annab lapse üle emale lapse ema elukohas järgmisel pühapäeval kell 12.00.
3.Lapse osalemise varasemalt planeeritud sündmustel (huvitegevus vmt) võimaldab vanem, kellega laps parasjagu viibib.
4.Lapse haigestumisest teatab üks vanem teisele esimesel võimalusel.
5.Ärajäänud kohtumisi ei asendata.
6.Laps võib elektroonilise sidevahendiga igal ajal vabalt suhelda mõlema vanemaga ning lapsega koosolev vanem ei tee lapsele selles takistusi.
7.Paarisaastal on laps tema sünnipäeval isa juures, paaritul aastal on laps tema sünnipäeval ema juures.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-2835
8.Vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega halvusta lapse juuresolekul teist vanemat, samuti hoiduvad vanemad teise vanema suhtes vastumeelsuse kujundamisest.
9.Pooled paluvad maakohtu määruse tervikuna tühistada ja menetluse kompromissiga lõpetada.
13.Menetlusosalised paluvad kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
14.Kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on menetlusosalistele teada. II. Tühistada Harju Maakohtu 22.06.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-2835. III. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-2835 menetlus. IV. Tagastada YY määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o. 5 eurot, kandes selle summa YY panagakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. V. Isa ja ema menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lapse menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosaliste kokkuleppe kohaselt on nad loobunud edasikaebamise õigusest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja; ema) esitas 21.02.2018 Harju Maakohtule avalduse YY-le (isale) CCga (lapsega) suhtlemise korra määramiseks.
Maakohus algatas 12.03.2018 määrusega hagita menetluse.
3.Harju Maakohus rahuldas 22.06.2018 määrusega ema avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks osaliselt. Kohus määras kindlaks lapse ja isa vahelise suhtlemise korra järgmiselt:
Laps veedab isaga üle ühe nädala nädalavahetuse. Isa võtab lapse reedel hiljemalt kell 16:00 lasteaiast, kodust või pärast tunde (eel)koolist ja viib ta ema juurde koju pühapäeva õhtul hiljemalt kella 19:00ks.
Laps kohtub isaga esmaspäeviti nendel nädalatel, mille lõpus on isa ja lapse ühine nädalavahetus, ning reedeti nendel nädalatel, mille lõpus ei ole isa ja lapse ühist nädalavahetust. Isa võtab lapse hiljemalt kell 16:00 lasteaiast, kodust või pärast tunde (eel)koolist ja viib lapse ema juurde koju õhtul hiljemalt kella 19:00ks. 3(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-2835
Lapse osalemise varasemalt planeeritud sündmustel (huvitegevus vmt) võimaldab vanem, kellega laps parasjagu viibib.
Lapse haigestumisest teatab üks vanem teisele esimesel võimalusel.
Ärajäänud kohtumisi ei asendata.
Laps võib elektroonilise sidevahendiga igal ajal vabalt suhelda mõlema vanemaga ning lapsega koosolev vanem ei tee lapsele selles takistusi.
Paarisaastal on laps tema sünnipäeval ja aastavahetusel isa juures, paaritul aastal on laps tema sünnipäeval ja aastavahetusel ema juures.
Vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega halvusta lapse juuresolekul teist vanemat, samuti hoiduvad vanemad teise vanema suhtes vastumeelsuse kujundamisest.
Lapse esindamise menetluskulud jättis kohus riigi kanda ja muud menetluskulud kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda.
4.Isa esitas 09.07.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse argipäevadele jäävate suhtluspäevade osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.2). Isa palus teha vastavas osas uue määruse, millega määrata, et laps kohtub isaga esmaspäeviti ööbimisega teisipäeva hommikuni nendel nädalatel, mille lõpus on isa ja lapse ühine nädalavahetus, ning teisipäeviti ööbimisega kolmapäeva hommikuni ja neljapäeviti ööbimisega reede hommikuni nendel nädalatel, mille lõpus ei ole isal ja lapsel ühist nädalavahetust.
5.24.01.2019 esitas isa määruskaebuse täienduse, milles palub suhtluskorda lapse koolivaheaegade osas ja määrata suhtluskord selleks ajaks.
täpsustada
Nii ema kui ka lapse esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu.
7.Eestkosteasutused (Lasnamäe Linnaosa Valitsus ja Haabersti Linnaosa Valitsus) toetasid määruskaebust osaliselt.
8.07.06.2019 esitas isa ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus määrata, et kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni veedab laps 2019. a suvevaheaja (31.05.2019–31.08.2019) ühe nädala kaupa vaheldumisi kummagi vanema juures. Isa võtab lapse ema elukohast määruse, millega kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, tegemisele vahetult järgneval esimesel reedel kell 19.00 ja annab lapse üle emale viimase elukohas nädala pärast reedel kell 19.00. Lisaks palus isa määrata, et ema kohustub mitte takistama ega lubama teistel isikutel takistada lapsega elektroonilise sidevahendiga (s.h. mobiiltelefon) suhtlemist igal ajal vabalt isaga.
9.26.06.2019 toimunud kohtuistungil palusid menetlusosalised kinnitada nende vahel sõlmitud kompromissi ning sellega seoses tsiviilasja menetluse lõpetada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Kolleegium leiab, et menetlusosaliste kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 6 teise lause järgi võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS §-st 430 tulenevalt võivad menetluse pooled 4(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-2835 käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromiss ei ole ringkonnakohtu hinnangul vastuolus lapse huvidega. Eelmärgitut arvestades ei ole kolleegiumil alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.
12.Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu määrus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1 ja § 659). Seega seoses tühistab ringkonnakohus kompromissi kinnitamisega TsMS § 645 lg 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
13.Menetlusosalised on kohtule avaldanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
14.09.07.2018 tasuti määruskaebuselt riigilõiv 10 eurot. Isa taotles poole määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 kuulub isale tagastamisele pool määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 5 eurot. Isa palus tagastada riigilõiv kontole, millelt see tasuti.
15.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on kompromisslepingus kokku leppinud, et ema ja isa menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapse esindaja kulud riigi kanda.
16.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kompromissis avaldanud, et loobuvad edasikaebeõigusest. Kolleegiumi hinnangul on see käesolevas hagita menetluses TsMS § 477 lg-te 1 ja 6 ning § 661 lg 4 järgi lubatav.
17.Isa on 26.06.2019 toimunud ringkonnakohtu istungil loobunud 07.06.2019 esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusest. Käesoleva määrusega kinnitatava kompromisslepinguga on reguleeritud suhtluskord 2019. a suveks ning pandud vanematele kohustus mitte takistada lapse suhtlemist teise vanemaga elektrooniliste sidevahendite teel. Eelmärgitut arvestades ei lahenda kohus isa 07.06.2019 taotlust ega kohalda esialgset õiguskaitset.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Liis Arrak
Ele Liiv
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.