Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad Alaealise lapse O.K.K. seaduslik esindaja L.K. esitas 18.03.2019 kohtusse hagi T.K. lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud alammääras alates 1. aprillist 2018. Hagiavalduse kohaselt lõpetas kostja lapse ülalpidamiseks elatise maksmise alates aprillist 2018, mille tõendamiseks esitab hageja esindaja oma pangakonto väljavõtte. Hagiavalduse kohaselt on lapse vajalikud kulud 270 eurot kuus. Kostja oma kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu. Hagiavalduse kohaselt on hageja vajalikud kulutused 270 eurot kuus, mistõttu kostjalt alammääras elatise väljamõistmisel vabaneks lapsega koos elav vanem lapse ülalpidamiskulude kandmisest. Kohtul tuleb lähtuda siin mitte seadusest, vaid avaldaja poolt hagiavalduses kinnitatust. Hageja viibib sageli kostja juures ning sel ajal kannab hageja ülalpidamisega seotud kulutusi kostja, tasudes lapse eluaseme-, toidu-, hügieeni-, vaba aja sisustamise, transpordi- jm kulud. Kostja on ostnud lapsele riideid jm vajalikku. Kostjalt välja mõistetavat elatist tuleks vähendada poole lapsetoetuse määra võrra, so käesolevalt 27.50 eurot. Kostja on nõus maksma elatist 135 eurot kuus, kattes sellega hageja ülalpidamise kohustust suuremas ulatuses kui hageja ema. Hageja lepinguline esindaja vandeadv T. Laasik esitas vastuseks kostja esindaja seisukohale hageja esindaja seisukoha. Kostja on valesti tõlgendanud hagiavalduse blanketile märgitud summat 270 eurot. See ei ole lapse ühe kuu kulutuste summa, vaid kostjalt nõutava elatise summa. Lapse vajadused ja kulutused on tavapärased, mistõttu tuleb lähtuda seaduses sätestatud elatise alammäärast. Laps viibib kostja juures igal teisel nädalavahetusel, mis moodustab 14% ajast. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud lapsele kulutusi kostja pool viibitud ajal. Riigikohtu viimase aja kohtupraktika kohaselt ei arvata peretoetust väljamõistetavast elatisest maha. Hageja ei ole nõus peretoetuse mahaarvamisega. Tagasiulatuvalt ühe aasta eest elatise nõudmine on seadusele vastav. Hageja ei pidanud elatist järjepidevalt küsima, piisab asjaolust, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustust. Tagasiulatuvat elatist ei saa jätta välja mõistmata, seda saab ainult mõjuva põhjuse esinemise korral vähendada mõistliku suuruseni. Kostja esindaja vandeadv K. Lõhmus-Eina 24.05.2019 kirjalikust seisukohast nähtuvalt on kostja võtnud osa hageja ülalpidamisest vahetult, so ajal, mil hageja viibis vastavalt suhtlemiskorrale kostja juures, ning keskmiselt ühes kuus 120 euro maksmisega kostja poolt hageja nimel avatud pangakontole alates aprillist 2018. Hageja ema oli sellise olukorraga nõus ning ei ole enne hagi esitamist nõudnud tagasiulatuvalt elatise maksmist. Laps on enamuse rahast kasutanud toidu ostmiseks toidukauplustest või kooliteele jäävast tanklakauplusest.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja jooksva elatise alates hagi esitamisest kohtusse alammääras, millest on omakorda lahutatud pool lapse vajaduste osaliseks katmiseks maksvast lapsetoetusest. Tagasiulatuvalt alammääras elatise väljamõistmise nõude rahuldab kohus samuti osaliselt. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-174-16 punktis 11 märkinud: „Kolleegium jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt Riigikohtu 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3711, p 16).“. Sama lahendi p 13 kohaselt „PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Varem on Riigikohus selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1124-15, p 15; 16. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kolleegium leiab, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu

Kohus ei vähenda kostjalt välja mõistetavat elatist 135 euroni kuus. Hagiavalduse blanketil on hageja seaduslik esindaja märkinud lapse kulutusteks 270 eurot kuus, kuid elatise väljamõistmise nõue on selgelt tähistatud miinimumsummana. Kohus ei või alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõista elatist alla seaduses sätestatud alammäära, kui selleks ei ole mõjuvat põhjust. Kostja ei ole tõendanud, et lapsel on muid sissetulekuid, kostja ei suuda majanduslike võimaluste või tervislike põhjuste tõttu alammääras elatist maksta või et lapse ülalpidamise tegelikud kulud on oluliselt alla seaduses sätestatud miinimumi. Põhjendatud ei ole elatise maksmine lapse kontole, kui vanemad ei ole selliselt kokku leppinud. Kostja peab väljamõistetava elatise maksma lapsega koos elava vanema pangakontole, sest ainult sellisel viisil on tagatud last kasvatava vanema võimalus kasutada lapse ülalpidamiseks makstavat raha lapse huvides ja laps ei kasutaks raha ainult endale meelepärase toidu, maiustuste, mänguasjade jms ostmiseks praktilisel igapäevaselt (PKS § 100 lg 2). Hageja on esitanud Eesti Õigusbüroo juristi poolt 21.02.2019 koostatud ja kostjale saadetud kirja lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõudega (vt ettepaneku p 1), milles on selgelt märgitud, et alammääras elatis hageja ülalpidamiseks tuleb maksta L.K. kontole. Kostjale on kiri saadetud tema e-posti aadressil. Kohus on seisukohal, et alates 22.02.2019 on kostja rikkunud lapse ülalpidamise kohustust, jättes lapsega koos elavale vanemale maksmata raha lapse ülalpidamise kulude katteks. Kui kostja soovis jätkuvalt kanda raha lapse kontole, siis on alates 22.02.2019 tegemist lapse taskurahaga, mis ei ole käsitletav elatisena. Samuti ei ole lapse igapäevaste kulude katmiseks elatisena arvestatav pikaajalise hoiuse konto avamine kostja poolt, sest sellele kantavat raha saab hageja kasutada alles täisealiseks saamisel. Kohus mõistab kostjalt hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kohtusse, so 18.03.2019 välja elatise, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast kuupalga alammäärast, millest omakorda on maha arvestatud pool lapse kulutuste katmiseks maksatavast riiklikust lapsetoetust. Käesoleval aastal on väljamõistetava elatise suurus seega 240 eurot kuus. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-35-16 p 20 kohaselt: „Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14).“ Kohus nõustub kostja esindaja vastuväitega 31.05.2019 menetlusdokumendis, et hageja seadusliku esindaja 8. mai 2018 kõneväljavõttest ei ole võimalik aru saada selliselt, et L.K. nõuab kostjalt lapsele alammääras elatise maksmist ning ei nõustu elatise maksmisega 100 euro ulatuses lapse kontole. L.K. mainis kostjaga peetud telefonikõnes, et kui ta oleks rahasid tahtnud, siis kostja ei maksaks O. 100 eurot, vaid 250 eurot. Kohus on seisukohal, et kuni 21. veebruarini 2019 aktsepteeris hagejaga koos elav vanem elatise maksmisena raha kandmist lapse arvelduskontole.

Samas ei ole laps kaotanud õigust saada isalt ülalpidamist alammääras elatise ulatuses, millest on maha arvatud kuni 21.02.2019 lapse pangakontole tasutud summad, kui ta hagejana seadusel põhineva nõudega kohtusse pöördub. Kohtule on esitatud O.K.K. nimel avatud pangakonto väljavõte alates 21.05.2018 ja kostja pangakonto väljavõte alates 1.04.2018. Mõlemat kontoväljavõtet võrreldes on võimalik tuvastada, et 21. veebruariks 2019 oli kostja maksnud hageja kontole hageja seadusliku esindaja nõusolekul, mis nähtub hageja esitatud 8.05.2018 telefonikõne failist, kokku 1 239 eurot, millest tuleb maha arvata sünnipäevakingitus lapsele 75 eurot ja kostja enda poolt kulutatu: 2 infopäringut kinnistusraamatust kokku 2 eurot, lotopiletid kokku 29 eurot, maksed If kindlustusele kokku 48 eurot. Eeltoodut arvesse võttes on kostja maksnud lapsele elatist perioodil 1.04.2018 kuni 22.02.2019 summas 1 085 eurot. 15.07. ja 24.07.2018 tehtud maksed lapse kontolt on kostja tagastanud 24.07.2018. Elatise alammäär 2018. aastal oli 250 eurot kuus, pool lapsetoetusest – 27.50 eurot. Kostja pidi maksma alaealise lapse ülalpidamiseks alates 1.04.2018 kuni 21.02.2019 kokku [(250-27.50) x 9) + 240 + 240:28x21)] 2 422.50 eurot, millest on lapse kontole kandmisega tasutud 1 085 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja tagasiulatuvalt elatise 1 337.50 eurot kuni 21.02.2019. Alates 22.02.2019 pidi kostja maksma elatise hageja seadusliku esindaja pangakontole. Kostja seda ei teinud. Seetõttu loeb kohus kostja elatise maksmise kohustust rikkunuks ning mõistab välja kohtu poolt vähendatud määras elatise – 240 eurot kuus kuni 17.03.2019. Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise summa veebruari ja märtsi eest on (240:28x7 + 240:31x17) 191.61 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale tagasiulatuvalt arvestatud elatist (1 337.50+191.61) 1 529.11 eurot. Kohustatud isiku toonane ülalpidamisvõime oli kostja väitel piiratud, mille tõendamiseks on esitatud T.K. XXX perioodil 24.04.2018 kuni 27.07.2017, so kolme kuu kestel. Kuid kostja pangakonto väljavõtte kohaselt sai ta XXX ajal XXX ja XXX ühekordsete lepingute alusel sissetulekut (nt XX.XX.XXXX ostu-müügileping summas 900 eurot, lähetusraha XX.XX.XXXX jne). Kostja ei ole väitnud ja ka tema pangakonto väljavõttest ei nähtu pikaajaliste maksekohustuste olemasolu. Kostjale kuulub korteriomand, muid kinnisasju tema nimele registreeritud ei ole. Kostja nimele on registreeritud 5 sõidukit sh Mazda 6 (2006), Volvo FL611 (1996), MercedesBenz E 220 CDI T (2001), VW L80 (1995) ja Yamaha XJ 600N (2000). Kohus on seisukohal, et kostja majanduslik olukord võimaldab temal tasuda ka tagasiulatuv elatis kohtu poolt välja mõistetud summas ning selle kohustuse täitmine ei aseta teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud osaliselt või täielikult poolte enda kanda. Nii hageja kui ka kostja on taotlenud enda õigusabi kulu vastaspoole kanda jätmist. Muude menetluskulude nõuet pooltel ei ole. Elatise hagi on riigilõivuvaba. Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmise tõttu, kuigi see toimub väiksemas ulatuses kui hagis on nõutud, jäävad kostja õigusabi kulud tema enda kanda. Väljamõistetava elatise suuruse vähendamine toimub ainult vastaspoole taotlusel, mistõttu see asjaolu ei saanud elatise hagi kohtusse esitamisel hageja seaduslikule esindajale ettenähtav olla.

Seetõttu ei ole kohtul alust jätta kostja menetluskulusid osaliselt või täielikult hageja kanda. Hageja õigusabi kulud on kohtu hinnangul üle paisutatud. Pärast kostja kirjaliku vastuse laekumist kohtusse määras kohus kohtuistungi aja ning ei kohustanud hagejat esitama kirjalikku vastuväidet kostja vastusele, eeldades, et vaidlus lahendatakse kohtuistungil. Hagejale õigusabi osutamise arve spetsifikatsiooni kohaselt kulutas hageja esindaja 14.05.2019 kirjaliku vastuse koostamisele 1 tunni ja 10 minutit, kusjuures olulist vaidlusküsimust: hageja nõue maksta elatist ühe aasta eest tagasiulatuvalt, ei ole hageja lepingulise esindaja poolt kirjalikus seisukohas üldse käsitletud (siinkohal tuleb märkida, et hageja seda nõuet ei käsitletud ka kostja lepingulise esindaja 30.04.2019 kirjalikus vastuses, kuid kostja õigusabi kulud on jäetud kostja enda kanda). Hageja lepinguline esindaja kulutas spetsifikatsiooni kohaselt 24.05.2019 tõendite asja juurde võtmise taotluse koostamiseks 1 tunni ja 35 min. Menetlusdokument on sisuliselt kahel leheküljel, analüüsitud on lapse pangakonto väljatrükki ja lisatud on täiesti ebavajalikud tõendid: Eesti Loto ja Auto24 kasutustingimused. Kohus on seisukohal, et internetist avalikult kätte saadavad dokumendid peavad olema tekstis viidatud, mitte lisadena menetlusdokumendi juurde pandud. Samuti on ajaliselt üle paisutatud hageja lepingulise esindaja poolt kostja 24.05.2019 seisukohale vastuse koostamiseks kulutatud aeg 2 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu seoses hagejale õigusabi osutamisega on mõistlik ja põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistamise aja, so 30 min ulatuses, kohtuistungil osalemise aja 1 tunni ulatuses ja kirjalike seisukohtade koostamiseks kokku 2,5 tunni ulatuses, kõik kokku kestusega 4 tundi. Tegemist on lihtsa elatise nõudega, õiguslikku keerukust käesolevas tsiviilasjas ei ole. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 110 eurot pluss käibemaks vastab kohtupraktikale. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja õigusabi kulude katteks (4x110x1,2) 528 eurot. Nimetatud summalt tuleb kostjal hageja taotlusel TsMS § 177 lg 4 alusel maksta viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni õigusabi kulu summa tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.