lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-13277/18

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-13277/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
924
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Haabersti Linnaosa Valitsus75014244(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-18-13277

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.05.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-13277

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.02.2019 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja eestkostja Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) (registrikood 75014244, aadress Ehitajate tee 109a, Tallinn, 13514, e-post: ) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Vladimir Kolga

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 11.02.2019 otsus muutmata.
2.YY apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. 1(3)

Tsiviilasi nr: 2-18-13277 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.Hageja palus lahutada XX ja YY abielu.
2.Abielu sõlmiti 25.05.1990. Hageja soovib, et kostja koliks hagejale kuuluvast korterist välja. Pooltel ei ole juba palju aastaid abielusuhteid. Hageja sai korteri oma vanematelt lahusvarana. Kostja elab hageja kulul ja seni oli hageja eelnev eestkostja lasknud sel toimuda. Kui eelnev eestkostja BB tarvitas hageja suhtes vägivalda, kostja ei sekkunud, vaid laskis sel toimuda. Kõik hageja säästud on kulutatud ning tal puudub võimalus pidada ülal nii suurt korterit ja abikaasat. Hageja elukeskkond ei ole turvaline, kui kostja jagab korraldusi. Kostja vastus
3.Kostja avaldas, et ei soovi lahutust.
4.Pooled on koos elanud 28 aastat. Hagejal on süvenenud puue ja seega hageja kohati avaldatav soov lahutada ei ole adekvaatne. Väide, et pooltel ei ole palju aastaid abielusuhteid, on pigem hageja seadusliku esindaja poolt peale surutud. Hagejal on käitumishäired ja kostja on seda väga kaua kannatanud ja hagejaga piisavalt harjunud. Asjaolu, et pooltel on majapidamine korraldatud eraldi, ei ole otsene tõestus, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja soov, et kostja koliks korterist välja, kõlab ebaõiglaselt. Korter on suur ja seda on raske ülal pidada. Puudub vaidlus selles, et abieluline kooselu on lõppenud ja abielulisi suhteid ei ole, kuid kostja loodab, et abielusuhteid on võimalik taastada. Maakohtu otsus
5.Maakohus rahuldas hagi, lahutas poolte abielu ja jättis menetluskulud poolte kanda.
6.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus asjaolus, et pooled on abielus ja elavad ühes korteris XXX Tallinnas. Kostja võttis omaks asjaolu, et pooltel on majapidamine korraldatud eraldi. Puudub vaidlus asjaolus, et abieluline kooselu on lõppenud ja abielulisi suhteid ei ole. Kostja lootus, mille kohaselt abielusuhteid on võimalik taastada, ei anna alust arvata, et abikaasad abielulise kooselu taastavad. Arvestades, et hageja on veendunud, et ei soovi kostjaga leppida ja et leppimine on võimatu, samuti asjaolu, mille kohaselt hageja ei ole hagi esitamisest kulgenud aja jooksul avaldanud kahtlusi lahutuse suhtes ja poolte esile toodud asjaoludest tulenevalt puuduvad kostja käitumises menetluse ajal kaudselt leppimise võimalikkusele viitavad tunnused, on alust arvata, et pooled abielulist kooselu ei taasta. Vaatamata kohtu ettepanekule, ei esitanud kostja tõendeid asjaolu kohta, mille kohaselt on alust arvata, et abieluline kooselu taastatakse. Apellatsioonkaebus
7.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja väga emotsionaalne inimene ning esitas hagi kohtusse hetkeemotsiooni ajel. Kostja arvates on võimalik poolte abielu päästa. Kostja taotleb, et kohus annaks

2(3)

Tsiviilasi nr: 2-18-13277 pooltele leppimisaja, kostja nõustub osalema perenõustamisel. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse, milles poolte abielu jäi lahutamata. Vastustaja seisukoht apellatsioonkaebusele

8.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 11.02.2019 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ta ei korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6.
10.Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellant taotleb apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus, milles hagi jäeti rahuldamata ja poolte abielu lahutamata. Samasugune taotlus sisaldus ka 20.05.2019 menetlusdokumendis. Ringkonnakohus osutab, et maakohus pole teinud sellist otsust, mida kostja tühistada palub. Maakohus rahuldas hagi ja lahutas poolte abielu. Siiski saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse sisulisest osast aru, et tegelikult soovib apellant, et poolte abielu jäetakse lahutamata ning selle eesmärgi saavutamiseks tuleb anda pooltele leppimisaeg.
11.Kolleegium nõustub maakohtuga, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu ei ole võimalik säilitada ega pooli lepitada (PKS § 67 lg 1). Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hagi esitati 05.09.2018. Menetluse aeg on olnud piisavalt pikk, mistõttu ei saa nõustuda kostja väitega, et hageja abielu lahutamise soov on jätkuvalt kantud hetkeemotsioonist. Kui üks abikaasa on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks, ei ole abielu jätkamine enam võimalik. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle.
12.Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esiletoodut seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda hagiavalduses esitatud asjaoludele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
13.Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval