lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-11733/23

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-11733/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1339
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-11733

Tsiviilasi

M.R. hagi D.R. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

200 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.R. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): D.R. (ik: XXX), esindaja G.L. Vastustaja (hageja): M.R. (ik: XXX), seaduslik esindaja K.R.

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2019 otsus osas, millega mõisteti D.R. lt M.R. kasuks välja igakuine elatis perioodi eest pärast M.R. täisealiseks saamist.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista D.R. lt välja elatis kuni M.R. täisealiseks saamiseni.
3.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
3.2.Välja mõista D.R. lt M.R. kasuks elatis ühekordse summana alates 01.08.2018. a kuni 31.12.2018. a kogusummas 106 (ükssada kuus) eurot 50 senti.
3.3.Välja mõista D.R. lt M.R. kasuks elatis alates 01.01.2019. a 60% ulatuses PKS § 101 lg 1 sätestatud määrast, s.o 60% poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni M.R. täisealiseks saamiseni. Alates 01.01.2019 on väljamõistetud summa 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot kuus. D.R. l on õigus p-s 3 määratud elatisesummast maha arvata tema poolt tasutud M.R. internetiteenus, kuid mitte rohkem kui 23 eurot kuus.
3.4.Punktides 2 ja 3 väljamõistetud elatis tuleb D.R. l tasuda hageja seadusliku esindja K.R. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank.
3.4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.M.R. (hageja, sünd 28.03.2009) esitas 04.08.2018 maakohtule hagi D.R. (kostja/isa) vastu miinimumsummas elatise väljamõistmiseks alates 01.08.2018. Hagiavalduse kohaselt elas hageja peale vanemate kooselu lõppu 2016. a kevadel esialgu nädala kaupa võrdselt mõlema vanema juures. 2017. a lõpus otsustasid vanemad, et laps vajab ühte kindlat elukohta ning hageja hakkas elama koos emaga. 2018. a märtsis leppisid kostja ja hageja seaduslik esindaja, ema K.R. kokku elatise suuruseks 150 eurot kuus. Kostja ei ole kokkulepet kohaselt täitnud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt elab hageja vahelduvalt oma seadusliku esindaja ning kostja ja viimase ema juures ning kostja on ülalpidamiskohustust täitnud nii elatist makstes kui ka vahetult. Osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Samuti tuleb arvestada, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 17. jaanuari 2019 otsusega hagi osaliselt ning mõistis D. R välja M.R. kasuks alates 1. augustist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 tasumata elatise kogusummas 106,50 eurot ja igakuise elatise alates 1. jaanuarist 2019. a 60% ulatuses perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määrast, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni M.R. täisealiseks saamiseni või tema täisealiseks saamisel põhi- või keskhariduse omandamise ajal põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui M.R. 21-aastaseks saamiseni. Alates 1. jaanuarist 2019 on elatisesumma 162 eurot

kuus. Kostjal on õigus määratud elatisesummast maha arvata tema poolt tasutud hageja internetiteenus, kuid mitte rohkem kui 23 eurot kuus. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on PKS § 97 p-de 1 ja 2 järgi õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kostjal tuleb hageja ülalpidamiseks tasuda elatist 60% ulatuses PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrast (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) alates 01.01.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni või tema täisealiseks saamisel põhi- või keskhariduse omandamise ajal põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.D. R esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2019 otsuse tühistamist osas, millega maakohus mõistis välja elatise täisealisele õpinguid jätkavale lapsele kuni tema 21-aastaseks saamiseni, ning uue otsusega kostjalt elatise väljamõistmist hageja täisealiseks saamiseni. Apellatsioonimenetluse kulud palub apellant jätta vastustaja seadusliku esindaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saa kohus alaealise lapse (hageja on 9-aastane) kasuks mõista elatist välja kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Täisealiseks saanud lapse puhul tekib vanemal PKS § 97 p 2 või p 3 järgi ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui on täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Praegusel juhul need täidetud ei ole. Nõudeid saab täisealine laps esitada kohustatud vanema vastu ise, st laps saab ise otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte. PKS § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk. Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Kohus on vääralt kohaldanud ka PKS § 101 lg-t 1, kuivõrd elatise miinimummäära saab kohaldada üksnes alaealisele lapsele elatise väljamõistmisel. Täisealiseks saamisel õpinguid jätkav laps peab oma vajadusi tõendama. Sellisel seisukohal on olnud ka Riigikohus 19.10.2015 lahendis nr 3-2-1-119-15 (p-d 10, 13).
5.M.R. ei vaidle vastu apellandi taotlusele tühistada maakohtu otsus osas, mis käsitleb elatise maksmist täisealisele lapsele. Apellatsioonimenetluse menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. 14.03.2019 esitatud menetluskulude nimekirjas palub vastustaja alternatiivselt jätta menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Vastuväidete kohaselt hageja ei taotlenud elatise väljamõistmist täisealisele lapsele. Hageja taotles elatise väljamõistmist miinimummääras PKS § 101 lg 1 alusel. See, et maakohus on hageja taotlust vääralt tõlgendanud, ei anna kostjale alust nõuda menetluskulude kandmist hageja seaduslikult esindajalt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Maakohtu 17.01.2019 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt resolutsiooni punkti 3 osas, millega on hageja kasuks igakuine elatis välja mõistetud perioodi eest peale hageja täisealiseks saamist. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt elatise välja kuni hageja täisealiseks saamiseni.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus mõistis välja elatise täisealisele õpinguid jätkavale lapsele kuni tema 21-aastaseks saamiseni, ning uue otsusega kostjalt elatise väljamõistmist hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust eelnimetatud osas. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt rikkus maakohus materiaalõigusnormi, kui mõistis kostjalt elatise välja kauemaks kui lapse täisealiseks saamiseni. Riigikohus on 19.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 (p 13) selgitanud, et PKS § 97 lg 2 kohaselt on täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue iseseisev nõue ja alaealise lapse kasuks ei saa elatist välja mõista kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Ka hageja on kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele sellega nõustunud. Seega tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ning maakohtu otsus vastavas osas tühistada. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on vaidlustatud osas ületanud ka hageja nõude piire ja rikkunud TsMS § 439 sätet, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud nõuet elatise väljamõistmiseks PKS § 97 p 2 alusel täisealiseks saanud õppivale lapsele kuni tema 21-aastaseks saamiseni.
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud (nt 16.10.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 30), et seadusest ei tulene võimalust jätta hageja elatisenõude menetlemisega seotud kulud hageja esindajaks oleva ema kanda, nagu kostja apellatsioonkaebuses taotleb. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud vastavalt kostja alternatiivsele taotlusele poolte endi kanda, võttes aluseks TsMS § 162 lg 4, kuivõrd kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmine oleks apellatsioonimenetluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane. Hageja ei ole taotlenud elatise väljamõistmist täisealisele lapsele. Ringkonnakohus märgib, et kostja viidatud TsMS § 164 lg 1 vaidluses kohaldamisele ei kuulu, kuivõrd tegemist ei ole hagilise abieluasjaga, vaid ülalpidamisasjaga TsMS § 103 lg 4 mõttes, mille puhul menetluskulude jaotusele kohalduvad TsMS 18. peatüki 4. jao üldnormid ja § 164 lg 3 erinormina (mille rakendamiseks alus puudub).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja