XX avaldus lapse YY vanemate XX ja ZZ ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning hooldusõiguse täielikult XX-le üleandmiseks või alternatiivselt ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse YY viibimiskoha määramise õiguse, sh reisimise osas ning hariduse- ja terviseküsimustes XX-le üleandmiseks ZZ avaldus lapse YY-ga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. oktoobri 2018 määrus
Kaebuste esitajad ja kaebuste ZZ ja XX määruskaebused liigid Menetlusosalised esindajad
ja
XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
nende Avaldaja: lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl Puudutatud isik I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II: ZZ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Tomberg Eestkosteasutus I: Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu Eestkosteasutus II: Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 24. oktoobri 2018 määrus osas, milles maakohus määras kindlaks isa ja lapse suhtluskorra teisipäevadeks ja neljapäevadeks kell 16:30-18:30 ja iga paaritu nädala pühapäevadeks kell 15:00-19:00 ning jättis kindlaks määramata isa ja lapse suhtlemise pühade, tähtpäevade ja puhkuse ajal ning vanemate õiguse lapsega reisida. Teha tühistatud osas uus määrus. Muus osas jätta määrus muutmata.
4.Harju Maakohtu 24. oktoobri 2018 määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 4.1.Jätta rahuldamata XX avaldus YY vanemate XX ja ZZ ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning hooldusõiguse täielikult XX-le üleandmiseks ja alternatiivne avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning hooldusõiguse YY viibimiskoha määramise õiguse, sh reisimise osas ning hariduse- ja terviseküsimustes XX-le üleandmiseks. 4.2.Rahuldada ZZ avaldus YY-ga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks osaliselt. 4.3.Määrata ZZ-le tema poja YY-ga kuni lapse kooli minekuni järgmine suhtlemiskord: 4.4.Kuni 31.12.2018 ZZ kohtub YY-ga iga nädala teisipäeval ja neljapäeval kell 16.0018.00 ning iga kalendri järgi paaritu nädala pühapäeval kell 10.00-16.00 lapse ema elukohas. Lapse ema võib viibida lapse ja isa kohtumise juures ja on kohustatud hoiduma kohtumise ajal aktiivsest lapsega tegelemisest. 4.5.Alates 17.03.2019 kuni 30.04.2019 kohtub ZZ YY-ga igal nädalal teisipäeval ja neljapäeval kell 16:00-18:00 ning iga kalendri järgi paaritu nädala pühapäeval kell 10:00-16:00 ilma ema juuresolekuta. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis isa võtab lapse ema elukohast ja viib lapse ema juurde tagasi. Ema annab lapse üle riietatult kodust väljumiseks. 4.6.Alates 01.05.2019 kohtub ZZ YY-ga iga nädala teisipäeval ja neljapäeval ning iga kalendri järgi paaritu nädala laupäevast-pühapäevani ilma ema juuresolekuta. Ema annab lapse üle riietatult kodust väljumiseks. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis isa võtab lapse ema elukohast teisipäeval ja neljapäeval kell 16:00 ja viib lapse ema juurde tagasi kell 18:00. Laupäeval võtab isa lapse ema elukohast kell 10:00 ja viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval kell 17:00. 4.7.Vanem, kelle juures laps viibib, ei takista teist vanemat lapsega telefoni teel mõistlikus ulatuses suhtlemast. Suhtlemisel tuleb arvestada lapse huviringide ja uneajaga. 4.8.Kumbki vanem veedab lapsega pühi ja tähtpäevi järgmiselt. Igal aastal veedab YY ZZ-ga isadepäeva ja ZZ sünnipäeva (16. veebruar), igal aastal veedab YY XX-ga emadepäeva ja XX sünnipäeva (18. oktoober). 01.mai ja 20. augusti veedab YY paarisaastatel ZZ-ga ja paaritutel aastatel XX-ga. Kui nimetatud täht- või sünnipäevad langevad teise vanemaga veedetavale ajale, läheb laps tähtpäeva veetva vanema juurde tähtpäevale eelneval õhtul kell 18.30. 4.9.Jõulupühadest veedab YY paarisaastatel 23.12-25.12 XX-ga ja 25.12-26.12 ZZga, paaritutel aastatel vastupidi (kumbki vanem võtab YY vastaval päeval kell 16.30 kas lasteaiast või kui laps ei ole sel päeval lasteaias, siis teise vanema juurest). Aastavahetuse (31.12-01.01) veedab YY paaritutel aastatel XX-ga ja paarisaastatel ZZ-ga. Oma sünnipäeva veedab YY selle vanemaga, kelle juures ta graafikujärgselt viibib, kuid teisel vanemal on sel päeval õigus lapsega isiklikult kohtuda 1 tunni vältel.
4.10.Alates 01.06.2020 veedab YY suvepuhkust kummagi vanema juures vaheldumisi 2-nädalaste tsüklitena. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, veedab YY suvepuhkust paaritutel aastatel alates esimesest juunikuu täisnädalast ZZ-ga ja paarisaastatel alates esimesest juunikuu täisnädalast XXga. YY üleandmine kummalegi vanemale toimub vanema esimese puhkusenädala -esmaspäeval kl 10.00 lapse kodu juures. Suvepuhkuse ajal muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu.
4.11.Mõlemal vanemal on õigus lapsega veedetaval ajal temaga reisida. Vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest ette vähemalt kaks nädalat (s.t sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Vanem ei tohi koos YY-ga Eesti Vabariigist lahkuda ilma teisele vanemale eelnevat teavet andmata. Teine vanem on kohustatud andma reisivale vanemale nõusoleku lapsega Eesti Vabariigist lahkumiseks puhkusereisi ajaks. Lapse reisidokumendid on koos lapsega.
4.12.ZZ ja lapse puhkusereisid algavad oktoobrist 2019, kui ZZ võib lapsega minna 2 kuni 3 päevastele lühireisidele. Alates maikuust 2020 on ZZ-l õigus minna lapsega kahenädalastele reisidele.
4.13.Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja SMS teel.
4.14.Vanematel on õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras.
5.Võtta XX ja ZZ määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja juurde.
6.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.XX esitas 05.03.2018 Harju Maakohtule avalduse tema ja ZZ ühise lapse YY suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikult avaldajale üle andmiseks või alternatiivselt ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse, sh reisimise osas ning hariduse- ja terviseküsimustes avaldajale üleandmiseks.
2.Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja ZZ ühine laps YY XX.XX.XXXX. Vanemate kooselu lõppes 08.02.2016 ja abielu lahutati 15.04.2016. Laps on sünnist saati elanud koos emaga, kellega tal on väga lähedane ja usalduslik suhe. Lapsele on tagatud stabiilne turvaline keskkond, mis lähtub lapse vajadustest ja mugavustest. Laps on isaga aega veetnud minimaalselt, umbes kaks korda kuus.
3.Isa antud notariaalne nõusolek lapsega reisimiseks kehtis kuni 31.12.2017. Isa seadis uue nõusoleku andmise sõltuvaks emalt samasisulise nõusoleku saamisest. Sellega sekkub isa põhjendamatult ema elukorraldusse ja pärsib lapse arengut. Isa ei mõista, et olla viis kuni seitse päeva oma põhilisest hooldajast eemal, ei ole nii väikese lapse huvides. Isa ise ei tundnud kahenädalasel reisil olles kordagi lapse vastu huvi.
4.Isa ei ole pädev otsustama lapse haridust ja arengut puudutavate küsimuste üle. Ta ei mõista väikelapse sotsiaalsuse aspekte, soovides panna kaheaastase lapse täispikkadeks päevadeks lasteaeda olukorras, kus on paremaid alternatiive. Isa ei ole kursis lapse igapäevase rutiiniga ega mõista selle olulisust. Isa ei arvesta lapse loomuliku unegraafikuga ja soovib seda jõuga muuta. Emal on tulenevalt töögraafikust võimalik last veel lasteaeda mitte viia. Ema tööpäevadel hoiab last vanaema, kellega lapsel on lähedane ja usalduslik suhe.
5.Isa ei mõista lapse arengut. Isa lähtub last puudutavate soovide esitamisel enda soovidest ja mugavustest ning eelistab enda heaolu ja tervist lapsega kohtumistele. See on murettekitav ja last ohustav. Ta ei mõista elementaarseid lapse tervise aspekte ega tunne lastehaigusi. Isa ei soovi last külastada, kui viimane on haige, kuna ei soovi riskida oma tervisega. See näitab hingelise seotuse ulatuslikku puudumist. Isa tajub last puudutavate elementaarsete toimingute teostamist oma mõjuvõimuna. Isa ei ole kahe aasta jooksul näidanud üles huvi ega vaimset valmisolekut last kasvatada. Pühendumine lapse kasvatamisse on olnud kasin. Vastuavaldus
6.Isa esitas 27.04.2018 avalduse, milles palus määrata kindlaks isa ja lapse suhtluskorra. Isa täpsustas 03.09.2018 oma avaldust ja palus suhtluskorra kindlaks määrata järgmiselt: a. kuni 30.11.2018 võtab isa lapse igal teisipäeval kell 16.30 lapse elukohast ja viib tagasi koju kell 18.30. Isa võtab lapse igal neljapäeval kell 12 lastehoiust ja viib ta koju kell
18.30.Isa võtab lapse iga paaritu nädala pühapäeva (s.h. isadepäeva) hommikul kell 10.00 tema elukohast ja viib tagasi koju kell 18.30. Ema ühegi lapse ja isa kohtumise juures ei viibi; b. alates 01.12.2018 kuni 31.03.2019 võtab isa lapse iga paaritu nädala laupäeva hommikul kell 10.00 tema elukohast ja viib tagasi koju pühapäeva õhtul kell 18.30. Isa võtab lapse 25.12.2018 kell 10.00 tema elukohast ja viib tagasi 26.12.2018 kell 18.30. Isa võtab lapse 16.02.2019 ja 24.02.2019 hommikul kell 10.00 tema elukohast ja viib tagasi koju sama päeva õhtul kl 18.30. Teisipäevased ja neljapäevased kohtumised jäävad samaks; c. alates 01.04.2019 kuni 31.08.2019 võtab isa lapse iga paaritu nädala reede pärastlõunal lastehoiust või kui laps sel päeval lastehoius ei ole, siis kodust ja viib ta tagasi koju pühapäeva õhtul kell 18.30. Isa võtab lapse 01.05.2019 ja 20.08.2019 hommikul kell 10.00 tema elukohast ja viib tagasi sama päeva õhtul kell 18.30. Teisipäevased ja neljapäevased kohtumised jäävad samaks; d. alates 01.09.2019 kuni lapse kooliminekuni võtab isa lapse igal teisipäeval ja neljapäeval kell 16.30 lasteaiast või kui laps sel päeval lasteaias ei ole, siis lapse elukohast ja viib ta tagasi koju kell 18.30. Isa võtab lapse iga paaritu nädala reede pärastlõunal lasteaiast või kui laps sel päeval lasteaias ei ole, siis kodust ja viib ta lasteaeda esmaspäeva hommikul enne hommikusööki; e. ema ei viibi ühegi lapse ja isa kohtumise juures; f. kumbki vanem veedab lapsega pühi ja tähtpäevi. Igal aastal veedab laps isaga isadepäeva ja isa sünnipäeva 16.02, igal aastal veedab laps emaga emadepäeva ja ema sünnipäeva (18.10). 01.05 ja 20.08 veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Kui nimetatud täht- või sünnipäevad langevad teise vanemaga veedetavale ajale, läheb laps tähtpäeva veetva vanema juurde tähtpäevale eelneval õhtul kell 18.30. Jõulupühadest veedab laps paarisaastatel 23.12-25.12 isaga ja 25.12 kuni 26.12 emaga, paaritutel aastatel vastupidi (kumbki vanem võtab lapse vastaval päeval kell 16.30 kas lasteaiast või kui laps ei ole sel päeval lasteaias, siis teise vanema juurest). Aastavahetuse (31.1201.01) veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Oma sünnipäeva veedab laps selle vanemaga, kelle juures ta graafikujärgselt viibib, kuid teisel vanemal on sel päeval õigus lapsega isiklikult kohtuda 1 tunni vältel. Laps veedab suvepuhkust
kummagi vanema juures võrdselt ja vaheldumisi 2-nädalaste tsüklitena. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, veedab laps suvepuhkust paaritutel aastatel alates esimesest juunikuu täisnädalast isaga ja paarisaastatel emaga. Lapse üleandmine toimub esimese puhkusenädala esmaspäeval kell 10.00 lapse kodu juures. Suvepuhkuse ajal muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu. Kummalgi vanemal on õigus temaga veedetaval ajal reisida lapsega Euroopa Liidu liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti Norra Kuningriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis. Vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest vähemalt 1 kuu ette (s.t. sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Vanem ei tohi koos lapsega Eesti Vabariigist lahkuda ilma teisele vanemale eelnevat teavet andmata. Nimetatud riikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Kummagi vanema valduses on üks lapsega reisimiseks vajalikest lapse isikut tõendavatest dokumentidest, ema valduses on pass ja isa valduses ID-kaart. Emal on õigus last esindada üksinda passi taotlemisel ja isal üksinda ID-kaardi taotlemisel. Teise dokumendi taotlemiseks peab olema teise vanema nõusolek. g. Lapse haigestumise korral asendatakse ärajäänud kohtumine esimesel võimalusel. Mõlemal lapsevanemal on õigus kasutada TLS § 63 ettenähtud lapsepuhkust. Kuna siiani on lapsele mõeldud puhkusepäevi kasutanud vaid ema, siis kuni lapse kooliminekuni kasutab isa kaks puhkusepäeva ja ema ühe puhkusepäeva. Mõlemal vanemal on õigus veeta lapsega kuni kaks nädalat puhkust nii Eesti Vabariigi piirides kui ka väljaspool Eestit. Isa on nõus, et suhtluskorra osas saab lapse vaimsest ja füüsilisest enesetundest lähtudes teha muudatusi, vajadusel pikendada ööbimiseta kohtumiste perioodi või muul moel arvestada lapse ea ja isiklike harjumustega. Seisukohad avalduste suhtes
7.Isa vaidles ema avaldusele vastu. Isa on nõus, et laps elab koos emaga. Avalduses toodud asjaolud ja etteheited ei ole õiged. Probleemid tulenevalt eelkõige emast, kes leiab, et tal on lapse osas ainuotsustusõigus. Ema takistab lapse suhet teise vanaemaga, ta ei tegele piisavalt lapse arenguga ja eirab isa ettepankuid lapse sotsialiseerumiseks ja arenguks. Kuna lapsega suheldakse kodus lisaks eesti keelele veel ka vene, inglise ja heebrea keeles, on tal probleemid eesti keelega. See on lapsele ilmselt liiga koormav ja tema arengut pärssiv. Isa soovib osaleda lapse kasvatamises.
8.Ema leidis, et isa pakutud suhtluskord on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tegemist on ebavajaliku ülereguleerimisega, see ei arvesta lapse vajaduste ja huvidega. Lapse koju toomine kell 18:30 ei ole kooskõlas lapse päevakava ja unegraafikuga, kuna laps peab kell 20-20:30 ajal juba magama. Nädalasisene suhtlus võiks jätkuda selliselt, et isa külastab last õhtul lapse kodus. Lapse unegraafik ei pea kannatama põhjusel, et isa ei soovi negatiivseid emotsioone, mis kaasnevad tulemisega lapse koju. Pikemate perioodide veetmine koos isaga tuleb kõne alla üksnes ema kui turvaisiku juuresolekul. Lapse isa juurde ööseks jäämine või kahenädalase puhkuse veetmine temaga ei ole kuni lapse kooliealiseks saamiseni tema huvides, kuna on lähedase suhte puudumise tõttu traumeeriv. Haiguse tõttu kohtumiste ärajätmine ei ole lapse huvides. Isa saab lapsega suhelda tema elukohas. Pühade ja tähtpäevade osas ei ole seni erimeelsusi esinenud. Lapse lastehoiust võtmine ja alles õhtul koju toomine ei ole vastuvõetav, kuna laps vajab pärast lasteaiapäeva stabiilsust ja puhkust kodus. Ei ole ka usutav, et isa saaks tegelikult tööajal lapsega aega veeta, kuna ta töötab täiskoormusega. Lapsega arvestav suhtluskord oleks järgmine: a. isa kohtub lapsega lapse viibimiskohas teisipäeviti ja neljapäeviti kell 16:30-18:30; b. isa kohtub lapsega iga paaritu nädala pühapäeval kell 15:00-19:00;
c. pikemate päevaste viibimistega ja ööbimistega isa juures alustatakse vastavalt lapse valmisolekule ja soovile.
9.Haabersti Linnaosa Valitsus toetab ema avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja emale hooldusõiguse andmist lapse igakordse viibimiskoha, sh reisimise, lapse hariduse ja tervise küsimustes. Vanematel ei ole erimeelsust lapse viibimiskoha osas Eesti piires. Terviseküsimustes ei olnud erimeelsusi, kuni lapsel tekkisid ajutised kõrvalmõjud puugisüstist. Laps võiks ööbida oma kodus, kuni kontakt isaga süveneb ja saavutatakse usalduslik suhe ja turvatunne. Laps ei ole valmis minema isaga kahenädalasele reisile. Arvestada tuleb lapse vanust ja valmisolekut olla ilma emata. Mitmekeelne keskkond ei kahjusta lapse arengut. Lastekaitsespetsialisti kohtumisel lepiti kokku suhtlusgraafik järgmiselt: kuni 01.09.2018 kohtub isa lapsega igal teisel pühapäeval kell 11-19; alates 01.09.2018 on laps isa juures igal teisel nädalavahetusel ühe ööbimisega ja alates novembrist 2018 kahe ööbimisega. Vanemad jõudsid ka kokkuleppele, et isa kohtub lapsega esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 17:30-19:30. Haige laps tuleb viivitamatult viia ema koju. Ema on käitunud vastutustundliku lapsevanemana ja lähtunud lapse parimast huvist. Isa keeldumine lapse edasisest vaktsineerimist võib kaasa tuua pöördumatu kahju lapse tervisele. Lapse huvides ei ole keelata tal emaga reisil käimist.
10.Põhja-Tallinna Valitsus ei toeta ema avaldust, kuna see on ennatlik. Esile toodud probleeme saab lahendada vanemate osalemisega pereteraapias või -lepituses. Samuti saab osaleda vanemlikke oskusi parandaval koolitusel. Ema avaldus ei toeta isa vanemluse arengut. Isa avaldus on põhjendatud ja vajalik, arvestades praeguste kohtumiste ebaregulaarsust. Laps peaks kohtuma isaga ka isa kodus, et seal harjuda ja edaspidi seal ööbimised oleksid lihtsamad. Arvesse tuleb võtta lapse kohanemist emast lahusolekuga.
11.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et ema avaldus on ennatlik ja selle rahuldamine ei ole põhjendatud ega lapse huvides. Vanemad avaldasid valmisolekut pereteraapias osalemiseks. Isa avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks on põhjendatud ja vajalik, arvestades kohtumiste ebaregulaarsust. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
12.Maakohus jättis ema avalduse vanemate hooldusõiguse osaliseks või täielikult lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks rahuldamata. Kohus rahuldas isa avalduse osaliselt ning määras isa ja lapse suhtlemise korra kindlaks kuni lapse kooliminemiseni järgmiselt: a. määrata isale tema lapsega kuni lapse kooli minekuni järgmine suhtlemiskord: b. kuni 31.12.2018 kohtub isa lapsega igal teisipäeval ja neljapäeval kell 16.30-18.30 ja iga kalendri järgi paaritu nädala pühapäeval kell 15.00-19.00 lapse ema elukohas. Lapse ema võib viibida lapse ja isa kohtumise juures ning on kohustatud hoiduma kohtumise ajal aktiivsest lapsega tegelemisest; c. alates 01.01.2019 kuni 30.04.2019 kohtub isa lapsega igal teisipäeval ja neljapäeval kell 16.30-18.30 ning iga kalendri järgi paaritu nädala pühapäeval kell 15.00-19.00 ilma ema juuresolekuta. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis isa võtab lapse ema elukohast ja viib lapse ema juurde tagasi. Ema annab lapse üle riietatult kodust väljumiseks; d. alates 01.05.2019 kohtub isa lapsega igal teisipäeval ja neljapäeval ning iga kalendri järgi paaritu nädala laupäevast-pühapäevani ilma ema juuresolekuta. Ema annab lapse üle riietatult kodust väljumiseks. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, võtab isa lapse ema elukohast teisipäeval ja neljapäeval kell 16.30 ja viib lapse ema juurde tagasi kell 18.30. Laupäeval võtab isa lapse ema elukohast kell 12.00 ja viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval kell 18.30;
e. vanem, kelle juures laps viibib, ei takista teist vanemat lapsega telefoni teel mõistlikus ulatuses suhtlemast. Suhtlemisel tuleb arvestada lapse huviringide ja uneajaga; f. oma sünnipäeva veedab laps selle vanema juures, kellega koos on laps vastavalt suhtlemiskorrale; g. suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms teel; h. vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.
13.Otsuse kohaselt on tõendatud, et alaealise lapse vanemad elavad lahus, laps elas koos ema ja isaga ühise perena sünnist (XX.XX.XXXX) kuni 08.02.2016, s.o ligikaudu 11 esimest elukuud, laps elab käesoleval ajal koos emaga ja on isaga kohtunud vastavalt vanemate vahelisele igakordsele kokkuleppele; lapse vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda teise vanemaga, kuid ei ole üksmeelel lapse ja isa suhtlemise korras, vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest; vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja heaolu. Lapse huvides on, et lapsel valitseks elukorralduse osas selgus, et vanemate vahelised vaidlused lõpeksid, taastuks rahulik ja pingevaba igapäevaelu ning toimuks suhtlemine lahus elava vanemaga.
14.Laps peaks ka edaspidi elama ema juures. Isa ei teosta lapse igapäevast kasvatamist ajal, kui laps on emaga. Ta soovib siiski lapse kasvatamises ja lapse elukorralduses osaleda.
15.Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine viibimiskoha määramise õiguse osas ei ole piisavalt põhjendatud. Isa kinnitas, et vanemate vahel ei ole erimeelsusi olnud selles, et lapse elukoht on ema juures. See on ka lapse huvides. Lapse huvides on mõlema vanema lapse elus osalemine, sellele vastav vanema õigus on ka lahus elaval vanemal. Asjaolu, et lapsega kooselaval vanemal on mugavam teostada hooldusõigus ainuisikuliselt, ei ole alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Kuigi lapse elu korraldamisega on valdavalt tegelenud ema, ei ole esile toodud muid asjaolusid, mille tõttu oleks põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine. Hooldusõiguse emale üleandmine ei toetaks isa vanemlike oskuste arengut. Ühise hooldusõiguse täielikult lõpetamine või osaliselt lõpetamine lapse viibimiskoha määramise õiguse osas oleks ennatlik. Lapse mõlemal vanemal on soov ja võimalused täita lapse suhtes perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi. Kuigi lapsevanemad ei ole teineteise soovide suhtes alati sõbralikult meelestatud, tuleb lapse kohta otsuste tegemisel vanematel saavutada üksmeel ja seada esikohale lapse huvid.
16.Põhjendatud ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine hariduskorralduse osas. Otsustusõiguse andmine lapse koolivaliku osas oleks ennatlik. Vanemad ei vaidle võimaliku lasteaia valiku üle. Vanemad on võimelised lapse koolieelse hariduse korralduse osas ühist hooldusõigust teostama. Lapse kooliminekuni on veel aastaid aega.
17.Põhjendatud ei ole ka hooldusõiguse lõpetamine lapse terviseküsimustes. Vanemate vahel ei ole selles osas ületamatuid erimeelsusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei anna alust asjaolu, et isa ei soovi haige lapsega kohtuda, ei mõista põletikunäitaja tähendust, ei tea lastehaigusi ega haiguse peiteaja tähendust. Kuigi ema suudab lapse tervise osas iseseisvalt otsuseid langetada, ei ole isa lapsest eraldi elamine põhjus hooldusõiguse ühele vanemale andmiseks. Asjast ei nähtu ema soovi osaleda lapse terviseküsimuste lahendamisel koos isaga ega aktiivsust isa kaasamiseks. Ema pühendumine lapse eest hoolitsemisele ei vähenda isa osatähtsust. Isa ei ole jätnud last ilma ravita ega seadnud ohtu tema tervist või
elu. Vanemate vaidlused tõusetuvad oskamatusest suhelda. Ilmselt lähtuvad mõlemad vanemad lapse terviseküsimustes eelkõige lapse huvidest. Ema on käitunud vastutustundliku lapsevanemana, kindlustades lapse vaktsineerimised. Kui isa vaktsineerimisest keeldub, võib see kaasa tuua pöördumatu kahju lapse tervisele. Puudub alus eeldada, et isa teeks edaspidi lapse tervisele kahjulikke otsuseid. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda otsustusõiguse ühele vanemale.
18.Puhkusereisid väljapoole Eestit on elukorralduse loomulik osa. Põhjendatud ei ole lapse sellest ilmajätmine vanemate suutmatuse tõttu enesekesksuse pärast reisimise korraldamises kokku leppida. Puudub mõistlik põhjus välisreise keelata. Põhjendamatu on iga reisi üle vaidlemine. Puudub alus kahelda, et ema hoolitseb lapse eest reisidel nõuetekohaselt. Asja materjalist ei nähtu, et vanematel oleks lapse reisimise küsimuste osas ületamatud erimeelsused. Ei ole võimalik ette näha, millal on laps valmis reisima ilma emata. Reisid koos lapsega tuleb vanematel kooskõlastada. Õige on ema seisukoht, et lapsesse puutuvate otsuste tegemine ei ole vanemate vastastikune kauplemine ja selline suhtumine hooldusõiguse teostamisse ei ole lapse huvides. Kui vanem, hoolimata kohtu selgitustest, takistab põhjendamatult lapsel reisida, on võimalik pöörduda kohtusse lapse reisimise küsimuses otsustusõiguse saamiseks.
19.Lapse ja isa suhtlemiskord määratakse lähtudes lapse parimatest huvidest. Vanematele ei pea olema tagatud lapsega suhtlemise ja kasvatamise võrdne õigus. Suhtluskord peab arvestama lapse ja lahuselava vanema reaalseid suhteid ja olema mitmekesine. Toimida tuleb lapse huve silmas pidades ja teist vanemat arvestades. Vanematel on võimalik omavahel kokku leppida. Kuigi mõlemad vanemad suhtuvad lapsesse armastusega ja hoolivalt, avaldavad nende omavahelised pinged mõju ka lapsele. Vanemad ei ole teineteise soovide suhtes alati sõbralikult meelestatud, kuid neil tuleb seada esikohale lapse huvid.
20.Isa ei ole võimalik lapse elust kõrvale jätta ega jätta last ilma võimalusest isa tundma õppida. Isaga kohtumiste ja isa kodus ööbimiste keelamine ei ole põhjendatud. Kiindumussuhte tekkimiseks ja säilimiseks on oluline regulaarne ja sage koos aja veetmine. Tuvastatud ei ole asjaolusid, mis annaksid alust keelata isal aktiivselt lapsega suhelda. Ei ole tõendatud, et laps tunneks isa ees hirmu. Isa ja lapse vahel läheduse hoidmiseks tuleb jätkata kohtumisi ja suurendada kahekesi kohtumise aega järk-järgult. Ema kartus, et lapse isa ei tule lapse elukorraldusega toime või ei saa lapse eest hoolitsemisega hakkama, ei ole põhjendatud. Isa ja laps saavutavad omavahel olles parema kontakti, välditakse võimalikke vanematevahelisi erimeelsusi lapse juuresolekul ja isa omandab täiendavaid praktilisi kogemusi. Ei ole mõistlik, et isa kohtub lapsega ainult ema elukohas. Siis ei ole lapsel võimalik isa koduga harjuda ja isa juurde ööseks jäämised on raskemad. Arvestada tuleb isa soovimatusega viibida ema kodus. Ei ole alust kahelda, et isa arvestab ema määratud lapse söömise- ja magamise kellaegadega. Esialgu tuleb määrata suhtlemine ema juuresolekul.
21.Ema nõustus sellega, et isa kohtub lapsega teisipäeviti ja neljapäeviti kell 16.30-18.30 ja iga paaritu nädala pühapäeval kell 15.00-19.00 ning kinnitas, et vanematel ei ole olnud vaidlusi tähtpäevade osas. Mõistlik on määrata lapsega suhtlemiskord kuni lapse kooli minekuni, kuna siis muutub tema päevakava. Lapse haiguse korral peavad vanemad lähtuma lapse tervisest ja keskenduma tema paranemisele, mitte oma õigustele. Lapse eest peaks haigestumise korral hoolitsema esimesena ema, kelle juures laps elab ja kellel on võimalik kaasata ka isa. Seetõttu ei ole vaja kohtumispäevi haiguse tõttu asendada. Haiguse ajal lapsega kohtumisest põhjuseta keeldumine on suhtlemiskorra rikkumine. Haigus, mille ajal on võimalik õues käia, ei ole põhjus kohtumise keelamiseks. Isal on võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus. Lasteaias käimine ei ole suhtlemiskorra täitmise takistus.
22.Lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks on vaja kindlustada kindel rütm isaga kohtumistel ja teineteisega koosolemisel. Eelduslikult soovib laps oma vanemaga suhelda. Usutavasti suudavad vanemad pidada teineteisest lugu ja lahendada suhtlemist puudutavad üksikasjad ilma kohtu abita. Suhtlemiskorra määramisel tuleb mõlema vanema seisukohti arvestada osaliselt. Lapse ja vanemate sünnipäevadel kohtumised on vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis ega kohustuslik sündmus. Pühadel ja tähtpäevadel viibib laps koos vanemaga vastavalt suhtlemiskorrale. Vanematel on võimalik isa ja lapse suhtlemise korraldamises kokku leppida teisiti. Ema määruskaebus
23.Ema palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada ema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha, sh reisimise, hariduse ja tervise küsimustes emale üleandmiseks ning jätta isa avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks esitatud kujul rahuldamata.
24.Maakohus leidis ebaõigesti, et puuduvad alused hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks: Kohus leidis samas, et perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud. Selgitades võimalust pöörduda tulevikus otsustusõiguse saamiseks kohtusse, möönis kohus ise, et hooldusõiguse ühine teostamine on komplitseeritud. Isa seisukohtadest nähtub, et reisimistega seoses tekib suure tõenäosusega tulevikus probleeme ja kuigi lasteaia küsimus lahenes, on vanematel erimeelsused seoses lasteaia igapäevakorraldusega. Tõenäoliselt ei jõuta üksmeelele ka koolivalikus. Isa on lapse tervise küsimustes asjatundmatu ja võib seada ohtu tema tervise. Tal on ebaterve kontrollivajadus. Isa avaldused on asjatundmatud ja vastuolus lapse tegeliku heaoluga. Kohus ei arvestanud, et isa kasutab hooldusõigust mõjuvõimu näitamiseks ja emaga kauplemiseks. Eestkosteasutuste ja lapsele määratud esindaja seisukohad kinnitavad, et isa ei lähtu mitte lapse vaid enda huvidest.
25.Määratud suhtluskord ei arvesta täielikult lapse heaolu ja vajadustega. Kohus jättis arvestamata ema vastuväited seoses lapse elukorralduse aspektidega, sh probleemidega seoses unegraafikuga nädalasisestel kohtumistel. Kohus jättis lapse huvid olulisel määral arvestamata ja märkis vaid üldsõnaliselt, et arvestas mõlema vanema seisukohtadega osaliselt. Määrusest ei nähtu, miks pidas kohus vanemate seisukohti arvestamata jäänud osas ebaoluliseks ja mil viisil kujunes kohtu siseveendumus suhtluskorra määramisel.
26.Määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel pidas kohus sobivaks alustada isa juures ööbimistega alates 01.05.2019. Kohus jättis arvestamata, et laps ei ole valmis isa juures ööbima. Ema pakkus isale pärast maakohtu määruse saamist lapsest lähtuvat kokkulepet, millest isa keeldus, kuna ei nõustu kohtuma lapsega ema juures.
27.Ema palub suhtlemise korra määrata vastavalt lapse huvidele selliselt, et kuni lapse 5-aastaseks saamiseni (17.03.2020) kohtub isa lapsega lapse elukohas teisipäeviti kell 17.00-19.00 ja neljapäeviti isa elukohas 16.30-18.30. Iga paaritu nädala pühapäeval kohtub isa lapsega 14.00-18.00 isa kodus. Lapse toob ja viib isa juurde ema. Alates 5-aastaseks saamisest kuni kooliminekuni jätkuvad teisipäevased ja neljapäevased kohtumised sama graafiku alusel, kui vanemad ei lepi kokku teisti. Igal paaritu nädala laupäeval toob ema lapse isa elukohta kell 12 ja pühapäeval toob isa lapse koju kell 16. Asjaolu, et suhtluskord ei ole isale mugav, ei oma tähtsust.
28.Laps on 3-aastane ja tal puudub isaga usalduslik suhe. Ta ei ole kohustatud suhtlema isaga isa nõutud tingimustel, kui see teda traumeerib, mh põhjusel, et isa ei mõista last lapse
vähese keeleoskuse tõttu ja see tekitaks lapsele stressi. Isa avaldus on vastuolus lapse huvidega. Isa määruskaebus
29.Isa palub maakohtu määruse osaliselt tühistada resolutsiooni p 3.1-3.3 ja p 4 osas ja uue määrusega rahuldada isa täpsustatud avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
30.Maakohus rikkus suhtluskorda reguleerides oluliselt menetlusnormi ja teostas ebaõigesti kaalutlusõigust. Kohus ei reguleerinud suhtluskorda pühadel ja suvepuhkustel. Kohtumäärus ei ole täidetav. Kohus jättis vaidluse lahendamata, kui pani resolutsioonis vanematele kohustuse sõlmida kokkuleppeid. Kokkulepped ei ole võimalikud.
31.Kohus ei põhjendanud, miks on kohtu määratud suhtluskord lapsele kooliminekuni parim. Isa ei taotlenudki emaga võrdset kohtumisõigust, vaid järkjärguliselt suhtlusgraafiku tihenemist vastavalt lapse kasvamisele. Kohus leidis, et puudub alus isa ja lapse suhtlemise piiramiseks või kolmandate isikute poolt kontrollimiseks, kuid vähendas samas isaga veedetava aja mahtu ulatuses, mis on vastuolus poisslapse arengu huviga. Kohus rikkus kaalutlusõigust. Määratud suhtluskord on lapse huvidega vastuolus, kuna ema heidab isale ette vanemaoskuste vähest arendamist ja püüab samas piirata lapsega koosveedetud aega.
32.Isa osakaalu vähendamine lapse kasvatamises ei ole õige ka lapse turvalisusest lähtudes. Ema on lapsesse puutuvat infot kas varjanud või asjaolude olulisust pisendanud. See kahjustab last. Novembris 2018 sai isa teada, et ema on varjanud, et lapsel kahtlustatakse Aspergeri sündroomi. Ema keeldub isaga vanemlikust koostööst. Määratud mahus suhtluskord ei võimalda lapsel saada piisavat kontakti oma isaga, saada isa tähelepanu ja vajalikku mehelikku eeskuju. Vastused määruskaebustele
33.Isa vaidleb ema määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ema vaidleb isa määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
34.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab isa määruskaebust osas, mis puudutab vajadust määrata suhtluskord kindlaks ka pühade ja puhkuste ajaks ning lapsega reisimise põhimõtted. Esindaja ei toeta ema määruskaebust.
35.Haabersti Linnaosa Valitsus leidis, et täpsustada tuleb suhtluskorda puhkuste veetmise osas. Selleks, et laps võiks isaga koos pikemalt reisida, peab ta olema valmis. Arvestades isa senist käitumist lapse haigestumise korral, on põhjust suhtuda isa ja lapse pikemasse koos reisimisse kriitiliselt.
36.Põhja-Tallinna Valitsus ei toeta isa määruskaebust, kuid nõustub, et kohus jättis pühade ja puhkuste aegse suhtluskorra ning lapsega reisimise põhimõtted reguleerimata. Isa ja lapse kohtumiste õnnestumist aitaks toetada lapse unerežiimi ülevaatamine. Lapse hooldusõiguse emale üleandmine ei ole põhjendatud.
Menetluse edasine käik
37.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu määruse põhjendused
38.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas ise uue määruse. Ema määruskaebus jääb rahuldamata, isa määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
39.PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Ringkonnakohus selgitab, et kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-159-15).
40.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmise kohta otsustuse tegemisel diskretsioonipiire ja ema määruskaebuses toodud väited ei anna seetõttu alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamata jätmise kohta ja ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks ema määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
41.Ekslik on ema seisukoht, nagu tuleks vanemate ühine hooldusõigus lõpetada, kuna täidetud on PKS § 137 lg-s 1 sätestatud eeldused. Ema jätab arvestamata, et hooldusõiguse küsimuse üle otsustamisel juhindub kohus ka PKS § 137 lg-st 2, mille järgi avaldust ei rahuldata mh siis, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama sätte lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
42.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega selle kohta, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et vanemad ei ole võimelised ühist hooldusõigust teostama, et isa ei soovi hooldusõigust teostada või et isa ei lähtuks lapse parimatest huvidest. Vastupidi, isa on huvitatud lapse käekäigust, soovib tema elus ja last puudutavate oluliste otsuste tegemises osaleda. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole seega lapse huvides. See, et üks vanem ei soovi last puudutavate asjaolude üle otsustamisel teise vanema arvamusega arvestada, ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Samuti ei anna ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alust abstraktseks jääv väide, et isa vanemlikud oskused vajavad parandamist. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest võiks järeldada isa ohtlikkust lapsele.
43.Tsiviilasja materjali kohaselt on vanemate vaheline konflikt tingitud eelkõige suutmatuses leppida kokku lapse ja lahuselava vanema suhtlemiskorra konkreetsetes tingimustes. Vanemate võimetuse tõttu suhtluskorras kokku leppida määras lapse ja isa suhtlemiskorra PKS § 143 lg 21 alusel kindlaks maakohus, lähtudes seejuures vanemate esitatud väidetest ja tõenditest, samuti lapse huvidest. Ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et vanemad on pärast maakohtu määruse tegemist teinud olulisi pingutusi suhtluskorras kokkuleppele jõudmiseks. Kuigi lapse ja isa suhtlemine on ka toimunud, ei suuda vanemad kõikides aspektides siiski lõpuni üksmeelele jõuda.
44.PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt määratud lapse ja lahuselava vanema suhtlemise korda tuleb osaliselt muuta, arvestades, et vanemad on pärast maakohtu määruse tegemist suhtlemiskorras osaliselt kokkuleppele jõudnud. Lisaks nõustub ringkonnakohus isa määruskaebusega selles, et maakohus jättis ebaõigesti reguleerimata lapse ja isa suhtlemise pühade, tähtpäevade ja puhkuste ajal, samuti lapsega reisimise küsimuse. Maakohtu seisukoht, et vanemad saavad nendes küsimustes otsustusõiguse saamiseks vajadusel kohtusse pöörduda, on vastuolus lapse huviga saavutada stabiilne elukorraldus, mille oluline osa on vanematevaheline õigusrahu. Ringkonnakohus täiendab seetõttu maakohtu määrust vastavas osas. Ringkonnakohus juhib siiski tähelepanu sellele, et kuna lapse ja lahus elava vanema suhtluskorra kindlaksmääramine on maakohtu kaalutlusotsus, tuleb asja lahendamisel lähtuda maakohtu määratud suhtlemiskorrast osas, milles maakohus ei ületanud diskretsioonipiire ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
45.Ringkonnakohtule pärast määruskaebuse esitamist esitatud ema 07.02.2019 seisukoha kohaselt on lapse ja isa kohtumised pärast maakohtu määruse tegemist tegelikult toimunud teisipäeviti kell 17:00-19.00 ema kodus, neljapäeviti kell 16:00-18:00 isa kodus ja iga paaritu nädala pühapäeval kell 10-16 isa kodus. Isa kinnitas vastusena kohtu nõudele, et kokkulepe on saavutatud neljapäeval kell 16:00-18:00 ja üle nädala pühapäeviti kell 10:00-16:00 isa juures viibimiste osas. Määruskaebemenetluses on seega vaidlus veel selle üle, kas teisipäevane kohtumine peaks toimuma ema või isa juures ja millal peaks algama ööbimistega kohtumised. Samuti tuleb reguleerida puhkuste ja tähtpäevade ning lapsega reisil käimise küsimused.
46.Vastuseks ema määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et asjakohane ja õige ei ole etteheide, nagu ei oleks kohus õhtul lapse kojutoomise kellaaja määramisel arvestanud ema väidetega lapse elukorralduslike aspektide kohta. Kuigi ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu, märgib kolleegium, et ema vastuväide on kaotanud aktuaalsuse. Asja materjali kohaselt ei vaidle vanemad enam selle üle, mis kellani võib laps õhtul isa juures olla. Pärast maakohtu määruse tegemist on isa ja lapse suhtlemine toimunud kokkuleppel selliselt, et laps kohtub isaga isa kodus neljapäeviti kell 16:00-18:00. Samuti on ema varasemad lapse päevakavast lähtuvad etteheited asjakohatud, kuna erinevalt varasemast, magab laps nüüd lõunaund. Ringkonnakohus lähtub seetõttu asja lahendamisel tänaseks kujunenud olukorrast ja muudab määratud suhtluskorda, arvestades saavutatud kokkuleppeid.
47.Kuigi ema vaidleb määratud suhtluskorrale tervikuna vastu ja palub määrata isa ja lapse teisipäevased kohtumised selliselt, et need toimuvad ema juures kell 17:00-19:00, ei ole ema esile toonud ega põhjendanud, miks on lapse huvidega vastuolus alates 01.01.2019 lapse ja isa kohtumine isa juures, nagu määras maakohus. Isa määruskaebusele ema esitatud vastuse kohaselt on vanemad omavahel juba kokku leppinud, et alates 17.03.2019, s.o lapse sünnipäevast, veedab laps isaga aega ka teisipäeviti kell 16:00-18:00 isa juures. Asjaoludest nähtuvalt on laps ja isa hästi kohanenud ning laps käib isa juures igal neljapäeval ja pühapäeval, kus magab ka lõunaund. Ema väide, nagu lähtuks isa ainult enda, mitte lapse huvidest, ei ole põhjendatud. Ema ei põhistanud, kuidas on teisipäeviti isa juures käimine vastuolus lapse huvidega. Kohtu ette ei ole seega toodud asjaolusid, mis annaks alust maakohtu poolt määratud suhtluskorda teisipäevaste kohtumiste toimumise koha osas muuta vastavalt ema määruskaebuses taotletule. Ringkonnakohus muudab kindlaksmääratud suhtluskorda siiski osaliselt, määrates teisipäevaste kohtumiste toimumise kohaks isa elukoha vastavalt kokkuleppele alates 17.03.2019 ja kohtumise kellaajaks vastavalt vanemate poolt avaldatud kellaajale kell 16:00-18:00. Ringkonnakohus ei omista olulist tähtsust ema etteheidetele, et lapse üle pika aja uuesti lõunaune magamisega
harjutamine on olnud isale ühel korral keeruline. See ei iseloomusta isa vanemlikke võimeid ega anna alust vähendada isa ja lapse suhtlemise mahtu ega kohtumise kohta.
48.Kuigi õige on ema määruskaebuse etteheide, et maakohtu määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel pidas kohus sobivaks alustada isa juures ööbimistega alates 01.05.2019, ei ole tegemist sellise menetlusnormi rikkumisega, mis annaks alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus saab maakohtu määruse põhjendusi selles osas ise täiendada. Ema on määruskaebemenetluses nõustunud, et isa juures ööbimised võiksid alata, kui laps saab viieaastaseks (s.o 17.03.2020). Ema väited selle kohta, et laps ei ole varem valmis isa juures ööbima, on aga põhistamata. Asja materjalist ei nähtu väiteid ega tõendeid, millest võiks järeldada, et isa juures ööbimine võiks põhjustada lapsele kahju või olla vastuolus lapse huvidega. Samuti ei nähtu asja materjalist, et isa ei saaks lapsega hakkama. Vastupidi, vanemate määruskaebemenetluses esitatud tõendid kinnitavad, et isa ja lapse suhtlemine on tihenenud ja laps tunneb ennast isa juures hästi. Seejuures magab laps isa juures ka lõunaund. Asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et aja veetmine isaga oleks mõjunud lapsele mingil määral negatiivselt. Ema väide, et laps ei ole isa juures ööbimisteks valmis, on seega paljasõnaline ja sisustamata. Kuigi ema heidab maakohtule ette määruse selles osas põhjendamata jätmist, ei too ema ka määruskaebuses esile asjaolusid, mida ringkonnakohus saaks teistsuguse otsustuse tegemisel arvesse võtta. Ringkonnakohtul ei ole seetõttu alust maakohtu määruse muutmiseks eeltoodud osas.
49.Ringkonnakohus märgib suhtluskorraga seoses täiendavalt, et kuigi maakohus määras lapse ja isa suhtlemise kindlaks pühapäeva pärastlõunatel kell 15:00-19:00, nähtub määruskaebemenetluses esitatud seisukohtadest, et laps on tegelikult veetnud isaga aega kell 10:00-15:00 või kuni 16:00. Määruskaebuses palub isa määrata suhtlemiskorra kuni 01.05.2019 selliselt, et ta veedab lapsega kell 10:00 kuni 17:00. Kuna kohtul tuleb asja lahendamisel lähtuda tegelikult kujunenud olukorrast, leiab ringkonnakohus, et isa taotlus on põhjendatud ja määrab pühapäevase suhtlemise aja hommikupoolikule. Ringkonnakohus määrab kohtumise ajaks kell 10:00-16:00, võttes arvesse vanemate määruskaebemenetluses kohtule antud kinnitusi, et neile ja lapsele selline kellaaeg sobib ning selles osas on saavutatud kokkulepe.
50.Vastuseks isa määruskaebuses toodud etteheitele lapse ja isa kohtumiste mahu vähendamise kohta märgib ringkonnakohus, et sellekohane etteheide on üldsõnaline ja sisustamata, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik selle tõelevastavust kontrollida. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt määratud suhtluskorda vastavalt sellele, kuidas suhtlemine on tegelikult toimunud ja mis on seejuures lähedane ka isa poolt taotletule, ei oma isa selline etteheide asja lahendamisel sisulist tähtsust.
51.Ringkonnakohus määrab lapse ja lahuselava vanema suhtlemise korra pühadel ja tähtpäevadel vastavalt isa poolt taotletule. Ema ei esitanud pühade ja tähtpäevade osas isa poolt esitatud ettepanekutele menetluses sisulisi vastuväiteid või ettepanekuid. 20.11.2018 vastuses isa määruskaebusele ema kinnitas, et pühade üle vaidlust ei ole ja need on kokkuleppeliselt paika pandud kuni lapse kooliminekuni. Ringkonnakohtul puudub seetõttu alus suhtluskorra teistsuguseks määramiseks ja kohus määrab selle vastavalt taotletule. Samuti määrab ringkonnakohus isa taotluse alusel lapse ja lahuselava vanema kohtumised suvepuhkuste ajaks, v.a ühenädalane puhkus isaga 2019.a suvel. Kohus võtab seejuures arvesse, et isa on nõustunud sellega, et tema ja lapse lühikesed, 2-3 päevased puhkused algavad sügisest 2019 ja pikemad ühised reisid maikuust 2020. Sellest lähtudes ei ole mõistlik määrata ühenädalast puhkust isa juures juba suvel 2019. Ema ei ole isa taotlusele esitanud sisulisi vastuväiteid, mis annaksid alust lapse ja lahus elava vanema kohtumiste teisiti reguleerimiseks puhkuste ajal.
52.Ringkonnakohus määrab kindlaks ka mõlema vanema õiguse lapsega reisida. Kuigi õige on maakohtu järeldus, et puudub alus anda reisimise küsimuse üle otsustamise üle ainuhooldusõigust üle lapse emale, on asja materjali põhjal ilmne, et vanemad ei ole lõpuni üksmeelel lapsega reisimise tingimustes ja ei ole selles osas hoolimata jõupingutustest kohtuvälist kokkulepet saavutanud. Ema 20.11.2018 seisukoha kohaselt on vanemad saavutanud kokkuleppe, et pikad reisid ei alga enne lapse 5-aastaseks saamist, reisist antakse teada 2 nädalat ette ja reisi teise vanema nädalavahetusel ei planeerita. Isa 11.02.2019 seisukoha kohaselt on ta nõus, et tema ja lapse 2-3 päevased lühireisid algavad sügisest 2019 ja kahenädalased reisid maikuust 2020. Vanemad on seega lapsega reisimise küsimuses jõudnud olulises osas kokkuleppele. Isa palub oma taotluses siiski piirata vanema ja lapsega reisimist Euroopa Liidu liikmesriikide, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooniga. Ringkonnakohtu hinnangul võib selline lisakriteerium osutuda liialt piiravaks, arvestades, et ema on varem reisinud lapsega ka Türki ja isa on selleks nõusoleku andnud. Isa ei ole põhistanud vanema ja lapse reisimise piiramist vaid teatud riikidega ja ringkonnakohus sellist piirangut seetõttu ei määra. Kohus peab mõistlikuks, et lapse reisidokumendid on koos lapsega. Ringkonnakohus määrab reisimisest etteteatamise ajaks 2 nädalat vastavalt ema poolt avaldatule, mis on piisav aeg, kui võtta arvesse, et kõik plaanid ei pruugi kuu aega enne reisi toimumist veel paigas olla. Vanematel tuleb lapsega reisile minemisel arvestada, et lapse ja lahuselava vanema ärajäävad kohtumised tuleb asendada. Ringkonnakohus rõhutab, et kuna tulenevalt määratavast suhtluskorrast on vanemal õigus lapsega reisida, on teine vanem kohustatud seda võimaldama ja andma reisivale vanemale nõusoleku lapsega Eesti Vabariigist lahkumiseks puhkusereisi ajaks. Keeldumine on käsitletav suhtlemist korraldava määruse rikkumisena TsMS § 563 tähenduses ja võib anda alust lepitusmenetluse algatamiseks.
53.Ringkonnakohus muudab maakohtu poolt määratud suhtluskorda käesolevas määruses märgitud ulatuses ja selgitab, et kuna ringkonnakohus kontrollib määruskaebemenetluses antud juhul seda, kas maakohus ületas kaalutlusotsuste tegemisel diskretsioonipiire või rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, ei vaadata asja ringkonnakohtus läbi algusest peale. Määruskaebustes ja seisukohtades esitatud uued ja muutunud ettepanekud ning sisuliselt põhistamata taotlused suhtlemiskorras erinevate kellaaegade määramiseks ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse muutmiseks selles osas.
54.Ringkonnakohus jätab rahuldamata ema taotluse määrata asja arutamiseks ja poolte lepitamiseks kohtuistung ning lahendab asja TsMS § 667 lg 3 alusel kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele võimaluse määruskaebemenetluses kompromissi sõlmimiseks, juhtides tähelepanu sellele, et vanemad on suures osas omavahel juba kokkuleppele jõudnud. Isa aga kinnitas ringkonnakohtule kirjalikult, et ei pea kompromissi sõlmimist võimalikuks. Asja materjali kohaselt takistab asja lahendamist kompromissiga suutmatus jõuda kokkuleppele suhtluskorra üksikutes aspektides. PKS § 143 lg 21 kohaselt määrab lapse ja lahuselava vanema suhtlemiskorra seetõttu kindlaks kohus.
55.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Gaida Kivinurm