Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-12882
Tsiviilasi
XX ja YY hagi CC vastu elatise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 21. detsembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
CC apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
266 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I XX (isikukood XXXXXXXXX) Hageja II YY (isikukood XXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja JJ Kostja CC (isikukood XXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Keelduda CC apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta CC kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 29. augustil 2018 hagejate seadusliku esindaja JJ kaudu Harju Maakohtule hagi CC (kostja) vastu elatise nõudes. Hagejad palusid kostjalt välja mõista igakuine elatis muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lisaks palusid
hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ühe aasta eest kuni hagi esitamiseni. Hagiavalduse kohaselt ei maksa kostja elatist alates juunist 2016.
2.Kostja elatise maksmise kohustusest ei keeldu, kuid palub arvestada, et kostjal algas umbes 2016. aasta algul tööl raskemad ajad, mistõttu maksed hagejate seadluslikule esindajale vähenesid. Korteri pangalaenu makseid tasus kostja kuni märtsini 2018. Aprillis 2018 jäi kostja töötuks ja alalist sissetulekut kostjal pole.
MAAKOHTU OTSUS JA SELLE PÕHJENDUSED
3.Harju Maakohus rahuldas 21. detsembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I ja hageja II kasuks välja igakuise elatise 250 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast alates hagi esitamisest kuni hageja I täisealiseks saamiseni 25. juunini 2027 ning kuni hageja II täisealiseks saamiseni
25.detsembrini 2018. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja maksmata jäänud elatise tagasiulatuvalt 29. augustist 2017 kuni 29. augustini 2018 ühekordse summana 4171,60 eurot. Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele osaliselt, jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda ja seetõttu menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.
4.Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) §-dele 96, 97, 100, 101 ning pidas põhjendatuks rahuldada hagi edasiulatuva nõude osas täielikult. Kostja raske majanduslik olukord ja töötuks olemine ei ole mõjuvateks põhjusteks elatise välja mõistmata jätmiseks. Vastutustundliku lapsevanemana peab kostja leidma endale töö ja teenima sissetulekut.
5.PKS § 108 järgse tagasiulatuva elatise nõude kohta märkis maakohus järgmist. Kahe lapse elatise nõude suurus perioodil 29. august 2017 kuni 29. august 2018 on 5850 eurot. Kostja on seisukohal, et ta täitis nimetatud perioodil ülalpidamiskohustust osaliselt, st teinud
1.juulist 2017 kuni 17. detsembrini 2018 väljamakseid seoses korteri laenumaksetega, kus elavad lapsed, summas 2286.09 eurot ja 2018. aastal on kandnud hagejate seaduslikule esindajale summa 150 eurot selgitusega lastetoetus. Hagejate seaduslik esindaja nõustus, et laste ja ema elukoha suhtes kostja poolt tehtud laenumaksed kuuluvad osaliselt ülalpidamiskohustuse täitmise hulka. Maakohtu hinnangul on tagasiulatuva elatise nõudest põhjendatud maha arvestada 1678,40 eurot (= 1528, 40 + 150). Arvesse ei saa võtta enne
29.augusti 2017 tehtud makseid ega korteri laenumaksetega seotud viiviseid, trahve ega panga teavitussõnumite makse, kuivõrd need kulud ei ole seotud laste ülalpidamisega. Maakohus rahuldas hagejate tagasiulatuva elatise nõude osaliselt, st ühekordse summana 4171,60 eurot (= 5850 – 1678, 40).
APELLATSIOONKAEBUS
6.Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 17. jaanuaril 2019 kostja digitaalselt allkirjastatud dokument pealkirjaga "vastus kohtuotsusele", mida on võimalik käsitleda apellatsioonkaebusena. Ringkonnakohus tutvus kaebusega ja leidis, et see on esitatud puudustega. Kostja esitas 8. veebruaril 2019 apellatsioonkaebuse täienduse, milles palub vaidlustatud otsuse osalist tühistamist, st resolutsiooni p 4 osas ning asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Esiteks palub kostja vähendada tagasiulatuva elatise nõuet 266 euro võrra. Tagasiulatuva elatise nõude summast tuleb maha arvestada perioodil 29. august 2017 kuni 29. august 2018 kostja poolt tasutud trahvid (leppetrahv tagatisvara kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest) ja maksed võlateatiste eest seoses laste elukoha laenukohustusega kokku 266 eurot. Need kulud peaks kandma hagejate seaduslik esindaja. Teiseks palub kostja, et kohus kohustaks hagejate seaduslikku esindajat võtma kostjalt üle hüpoteekidega tagatava laenukohustuse vastavalt hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel 2 (4)
7.veebruaril 2013 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingu p-le 4.1.4. Kostja ei saa kasutada oma pangakontot, kuna laenumaksed on endiselt kostja pangakontoga seotud ja kõik kulud, mis on seotud hagejate seadusliku esindaja korteriga, on endiselt kostja kanda. Kostja peab maksma lastele elatist, samuti korteriga seotud laenumakseid ja sellega seotud trahve ja viiviseid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga. Ringkonnakohtul on õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt nt Riigikohtu
6.detsembri 2017 määrus asjas nr 2-16-15974, p 9 ja seal viidatud varasem praktika).
8.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 osas osaliselt.
9.Eeldades apellatsioonkaebuse esitaja faktiväidete õigsust, ei saa kaebust rahuldada. Kostja väidab, et tagasiulatuva elatise nõuet tuleb vähendada 266 euro võrra, kuna kostja on selles summas tasunud pangale leppetrahve tagatisvara kindlustuspoliisi esitamata jätmise ja makseid laenuvõlgnevuse teatiste esitamise eest. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Sellest tulenevalt antakse ka tagasiulatuvat elatist PKS § 100 lg 1 järgi üldjuhul raha perioodilise maksmisega, kuid kohustatud isik võib mõjuval põhjusel nõuda, et tal võimaldatakse anda seda muul viisil (Riigikohtu 26. juuni 2013 otsus asjas nr 3-2-1-78-13, p 13 teine lõige). Hagejate seaduslik esindaja oli maakohtu menetluses nõus, et tagasiulatuva elatise nõudest tuleb maha arvestada hagejate elukohaga seotud laenukohustuste maksed. Sellega on kostja osaliselt laste ülalpidamise kohustuse täitnud (PKS § 100 lg 3 esimene lause). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tagasiulatuva elatise nõudest ei saa maha arvata kostja poolt pangale tasutud leppetrahve tagatisvara kindlustuspoliisi esitamata jätmise ja makseid laenuvõlgnevuse teatiste esitamise eest, sest need väljamaksed ei ole seotud laste ülalpidamise ega laste igapäevaste vajalike kulutuste kandmisega (PKS § 99, § 100). Praeguses asjas ei tugine kostja sellele, et ta on laste emaga sõlminud ülalpidamiskohustuse täitmise kohta kokkuleppe (PKS § 100 lg 3), mille järgi pidi kostja maksma laenukohustuse rikkumisest tulenevaid leppetrahve ja makseid ning laste ema ei pidanud seetõttu kostjalt lastele elatist nõudma. Kolleegium märgib, et vaidlusaluste kulutuste osas võib olla võlasuhe tekkinud hagejate ema ja kostja vahel ning kostja ei saa oma nõuet, mis tal võib olla hagejate ema vastu, tasaarvestada laste elatise nõudega. Kostja poolt viidatud 7. veebruaril 2013 sõlmitud lepingu poolteks on hagejate ema ja kostja, mitte aga lapsed. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Samuti märgib kolleegium, et seadus välistab ülalpidamise nõude tasaarvestamise võimaluse (võlaõigusseaduse § 200 lg 1 p 1). 3 (4)
10.Apellatsioonkaebuse teises taotluses palub kostja, et kohus teeks hagejate emale selgeks, et hagejate emal on 7. veebruaril 2013 sõlmitud lepingu p-st 4.1.4 tulenev laenukohustuse ülevõtmise kohustus. Kolleegium märgib selle taotluse kohta järgmist. Apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada maakohtus peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. TsMS § 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (käesoleva seadustiku § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Seda asjaolu on ringkonnakohus kostjale ka selgitanud. Apellatsioonimenetluses saab kaevata üksnes maakohtu sisulise lahendi peale ning paluda üksnes nende nõuete rahuldamist või rahuldamata jätmist, mis esitati maakohtus, mille on maakohus menetlusse võtnud ja mille osas on maakohus teinud sisulise lõpplahendi. Ringkonnakohus ei saa praeguses apellatsioonimenetluses tuvastada 7. veebruaril 2013 sõlmitud lepingust tulenevaid võimalikke hagejate seadusliku esindaja kohustusi kostja või panga ees.
12.TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast. Hagejatel ei tekkinud kaebusega seonduvaid kulusid, mistõttu pole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
13.Kohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejatele kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid kostjale füüsiliselt tagastada. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi kostjale kätte toimetada ja edastada teisele poolele. Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse TsMS § 638 lg 10 järgi, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.