Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
13.02.2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-14738
Kohtuasi
XX ja YY hagi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.11.2018 määrus hagi menetlusse võtmata jätmisele
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I XX (ik XXXXXXXXXXX)
(Q)
vastu
elatise
Hageja II YY (ik XXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Janno Perv Kostja QQ (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti
Hagi tagamata jätmise määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 391 lg 1 koosmõjus TsMS § 660 lg-ga 1). Kuivõrd määruskaebusest nähtuvalt esitasid hagejad määruskaebuse maakohtu määrusele tervikuna ja maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ka osas, milles hagejad vaidlustasid hagi tagamata jätmise, tuleb määruskaebus jätta selles osas läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2). Ülejäänud nõuete osas märgib ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on õige, et kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse, kui vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel on tehtud jõustunud lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Maakohus kinnitas 21.10.2016 määrusega hagejate, CC ja kostja vahelise kompromissi, milles lepiti mh kokku, et kostja tasub hagejate elatise nõude katteks 12 000 eurot hiljemalt 20.10.2016 ja juhul kui kostja ei täida seda tähtaegselt ning nõuetekohaselt, tuleb kostjal tasuda kummagi hageja kasuks elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis toona oli 215 eurot. Kostja tasus kokkulepitud ühekordse makse. Kuivõrd hagejad esitasid 02.10.2018 hagi, milles palusid kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis 5 910 eurot ja edasiulatuv elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tekib õigustatult küsimus, kas võib praegusel juhul tegu olla sama vaidlusega. Kui ka nentida, et varasema lahendiga kinnitati kompromiss, milles lepiti kokku edasiulatuva elatise tasumises ühekordse maksena ja mitte selles, et 12 000 euro tasumisega hüvitab kostja tekkinud elatisevõla, ei välista see siiski elatisenõudes uue hagi esitamist. Nimelt on vastavalt TsMS § 459 lg-le 1 pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kuivõrd 2016. aasta määruse tegemisel ajal olid hagejad 12-aastased lapsed ja nende kasuks mõisteti kostja versiooni järgi elatist kokku 12 000 eurot, s.o ühele lapsele keskeltläbi 1 000 eurot aastas, on võimalik käsitleda hagejate hagi miinimummääras elatise väljamõistmiseks elatise suurendamise hagina. Kui hagejate nõue ei kajasta piisaval määral või üheselt arusaadavalt nende poolt taotletut ja/või ei ole nad piisavalt esile toonud hagi lahendamiseks vajalikke asjaolusid, tuleb hagi jätta käiguta vastavalt TsMS § 3401 lg-le 1 ja anda hagejatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sest just kohtu ülesanne on mh selgitada välja hagejate nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes (TsMS § 392 lg 1 p 1) ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3). Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.