Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Julia Kotta Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Erika Scholler
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.09.2018.a otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja perioodil 27.10.2017.a – 30.06.2018.a kostja poolt tasutud elatise. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 06.09.2018.a otsus muutmata, arvestades käesolevas otsuses toodud põhjendusi.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja perioodil 27.10.2017.a – 31.12.2017.a igakuiselt tasumisele kuuluv elatis igakuiselt 50 eurot vähem, 2018.a jaanuaris tasumisele kuuluv elatis 50 eurot vähem ning eraldiseisvalt 2018.a veebruaris, märtsis, aprillis, mais ja juunis tasumisele kuuluv igakuine elatis 100 eurot vähem.
3.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
3.1.Rahuldada hagi osaliselt.
3.2.Välja mõista YY-lt XX kasuks igakuine elatis 150 eurot kuus alates 27.10.2017.a kuni 31.12.2017.a.
1(10)
Tsiviilasi nr 2-17-16076
3.3.Välja mõista YY-lt XX kasuks elatis 2018.a jaanuaris 172,50 eurot, 2018.a veebruaris 122,50 eurot, 2018.a märtsis 122,50 eurot, 2018.a aprillis 122,50 eurot, 2018.a mais 122,50 eurot ja 2018.a juunis 122,50 eurot.
3.4.Välja mõista alates 01.07.2018.a kuni XX täisealiseks saamiseni (s.o kuni 05.02.2025.a) YY-lt XX kasuks igakuine elatis 222,50 eurot kuus muutuva suurusena pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, millest on maha arvatud 1⁄2 riikliku lapsetoetuse määr.
3.5.Jätta rahuldamata XX hagi elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju 2245 euro nõudes.
3.6.Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja CC arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega lapsetoetus.
3.7.Jätta menetluskulud poolt endi kanda. Rahuldada YY apellatsioonkaebus osaliselt. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud YY kanda. Määrata XX ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 360 eurot. Mõista YY-lt XX kasuks välja menetluskulude hüvitisena ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulu 360 eurot. Keelduda vastustaja poolt 29.01.2019.a esitatud tõendite vastuvõtmisest ja eemaldada need toimikust.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.10.2017.a esitatud hagi ja hiljem täiendatud hagi kohaselt palus hageja mõista kostjalt alates hagiavalduse esitamisest välja elatise miinimumsummas kuni hageja täisealiseks saamiseni ning elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.11.2016.a – 26.10.2017.a eest kokku 2245 eurot. Hagiavalduse kohaselt on igakuine toetus alates eelmisest aastast summas 50 eurot ebapiisav lapse ülalpidamiseks ühe vanema poolt. Lapse ema isiklikku vara ei oma, elab vanema juures alates 2013.a. Kostja varalise seisundi osas hageja andmeid ei oma. Kostja külastab hagejat 24 korda aastas ja on ostnud mõned koolitarbed ja jalatsid. Kostja on toonud ka korduvalt kasutuses olnud riided ja jalatseid, mille järgi vajadus puudus. Lapse kasvatamisega kostja ei tegelenud. Hageja esindaja netotöötasu on 600 eurot, mis kulub peaaegu kõik lapsele ning täiendavalt aitab hageja esindaja ema. Eluasemekulud koosnevad elektrist, veest ja küttepuudest. Elukohas elatakse kolmekesi. Hageja esindajal on keskharidus ja ta on monteerija. Lapse vajadused on igakuiselt 541,61 eurot, sh kütte jaoks 15 eurot, elektrile 21,66 eurot, veele 10 eurot, toidule 170 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, riietele ja jalanõudele 110 eurot, TV kulud ja Internet 8,21 eurot, sidekulud 10 eurot, kulud tervishoiule 30 eurot,
2(10)
Tsiviilasi nr 2-17-16076 koolitarbed 40 eurot, juuksur 10 eurot, taskuraha 40 eurot, mänguasjad ja raamatud 25 eurot, sünnipäeva pidamine 20 eurot, jalgratas 3,75 eurot, nutitelefon 12,99 eurot, sünnipäevakingitus teistele lastele ühe lapse kohta igakuiselt 5 eurot. Hageja on erivajadustega laps, kellel esinevad vaimsed ja kõnearengu häired, tal tuvastati aktiivsus- ja tähelepanuhäired ning segatüüpi spetsiifilised arenguhäired, mistõttu vajab hageja erilist hoolt, toitlustamist ning vitamiine. Hageja pidevalt närib, rebib katki ja kahjustab kõiki oma koolitarbeid, sh riideid, mänguasju, raamatuid, mistõttu on igakuised kulud riietele ja koolitarvetele kõrgemad kui tavalisel koolilapse vanemal. Hageja ema ja vanaema ostavad lapsele riideid, puuvilju ja muid asju peamiselt turult, kus ei väljastata ostukviitungeid. Seega ei ole võimalik täpselt tõendada ostutšekkidega kui suured on hageja igakuised toidu- ja muud kulud. Hageja ema keskmine töötasu on 500 – 600 eurot igakuiselt, millele lisandub lapsetoetus 55 eurot ja 80,55 eurot ehk kokku 685,55 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Perioodil 01.01.2012.a – 22.06.2015.a elas laps kostjaga ning kostja tasus kõik kulud ning lapse ema ei toetanud. Alates 01.09.2015.a pidi laps minema Lasnamäe Põhikooli ja ema juurde elama. Viimase kolme aasta jooksul sündis kostjal veel kaks last. Kostjal ja lapse emal oli suuline kokkulepe, et neil pole üksteise vastu pretensioone, kui laps elab ühega. Kostja ütles lapse emale, et kui laps vajab midagi, tuleb sellest teada anda koheselt. Lapse ema rikkus kokkulepet, esitades hagi. Kostja on alati valmis ostma lapsele kõike, mida ta vajab ja toetama teda. Kostja tahab osaleda ostudes, mida nad sooritavad, kuna kahtlustab, et need rahad, mida on antud ei kulutata lapse peale. Istungil selgitas kostja, et ta kannab iga kuu 50 eurot. Kui käib last vaatamas, kulutab umbes 70-80 eurot. Kostjal on veel kaks alaealist last (1,5-aastane ja 4-aastane). Kostjal on panga ees kohustused (peab maksma laenu). Kostja netotöötasu on 650 – 700 eurot. Kui kommunaalkulud maha arvestada, jääb 50 – 100 eurot järele. Kostja elab uue naise arvel. Kõige rohkem kulub väiksema lapse peale (200-250 eurot kuus) ning vanemale 100 – 150 eurot kuus. Ülejäänud kulud kannab lapse ema. Kostja tervis on hetkel väga halb ning on 1-2 kuud olnud haiguslehel ning võib varsti tööta jääda. Kostjale on mitu korda tehtud erakorralisi lõikusi. Kostjal on keskharidus, ta on keevitaja ning metallkonstruktsioonide koostaja. Saaks teha kunstnikuna tööd, kuna on käinud Peterburis koolis ja õppinud aerograafiat. 29.06.2018.a esitatud arvestuse kohaselt kulub kostja laste igakuisteks kuludeks 500-670 eurot, sh transport 70-90 eurot, toidukulud 150 eurot, püksmähkmed 60 eurot, riided ja jalanõud 100 – 150 eurot, mänguasjad ja raamatud 60 eurot, lasteaed 60 – 80 eurot, tervishoiu kulud 50 eurot ja loomaia, teatri ning kontsertide peale 40 eurot. Perekonna igakuised kulud on ligikaudu 2144 eurot, sh transport 300 eurot, toidukulud 300 eurot, riided ja jalanõud 300 eurot, tervishoiu kulud 200 eurot, kommunaalkulud 200 eurot, sidekulud 30 eurot, TV ja Internet 40 eurot, laenud, krediitkaart ja liising 550 eurot, lemmiklooma pidamine ja kulud 60 eurot, hageja toetus 100 eurot, koolifond 64 eurot (mis läheb laste ema arvelt maha). Kostja ligikaudne palk on 750 – 850 eurot. Alates veebruarist on kostja töövõimetuslehel. Kostja laste ema sissetulek on 1100 – 1200 eurot. Peretoetus on 167 eurot kahe lapse peale. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 06.09.2018.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 200 eurot kuus 27.10.2017.a – 31.12.2017.a ning igakuise elatise 222,50 eurot muutuva suurusena pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, millest on maha arvestatud 1⁄2 riikliku lapsetoetuse määr alates 01.01.2018.a kuni 05.02.2025.a. Kohus jättis rahuldamata hageja hagi elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju 2245 euro nõudes. Kohus märkis, et kostja poolt
3(10)
Tsiviilasi nr 2-17-16076 kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse kohaselt leidis kohus, et hageja igakuiste vajaduste suurus on kahekordne elatise miinimummäär 500 eurot ning kostja kahe teise lapse igakuised ülalpidamiskulud on alla miinimumi ja ei pea olema seetõttu ka tõendatud. Kohus arvestas transpordile 80 eurot. Riietejalanõude kulusid vähendas kohus 80 eurole kuus, kuna mõlema lapse puhul on tegemist tüdrukutega ja noorem saab kanda vanema riideid. Lasteaiale arvestas kohus 80 eurot. Ülejäänud kulud olid kohtu hinnangul mõistlikud. Kokku on kahele lapsele kohtu hinnangul mõistlikud kulud 600 eurot kuus. Kohus analüüsis Q ja DD ema pangakonto väljavõtteid ning tuvastas, et Q ja DD ema igakuised sissetulekud on töötasu keskmiselt 1200 eurot kuus. Lisaks sellel laekub laste ema arvele igakuiselt peretoetus 167,54 eurot. Kostja tõi ka välja perekonna igakuised kulud kokku 2144 eurot, mis sisaldab ka hagejale makstavat elatist 100 eurot. Kostja töötasu on tema sõnul 750 - 850 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja keskmine brutosissetulek 909,93 eurot. Kuna kostja sissetulek on hageja teiste laste ema omast väiksem, siis Q ja DD ülalpidamiskulud tuleb jätta suuremas osas tüdrukute ema kanda. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja ema igakuise keskmise brutotöötasu suurus 729,27 eurot. Samuti laekub talle peretoetus 55 eurot ja sotsiaaltoetus 80,55 eurot. Kohus leidis, et elatise vähendamine alla miinimumi peretoetuse arvelt on põhjendatud. Kohus leidis, et kostja taotlus katta osa kuludest lisatoetuse 80 euro arvelt, ei ole põhjendatud. Hageja on tõendanud, et ta on erivajadustega ning nimetatud toetus on hagejale määratud erivajaduste katmiseks. Hageja on 11-aastane noormees, kelle kulud on suuremad kui 2- ja 4-aastase kulud. Samuti on ühe lapsega pere kulud suuremad selle pere kuludest, kus kasvavad kaks samast soost last, kuna nooremal on võimalik kanda vanema lapse riideid ja jalanõusid. Kostjal on võimalik tasuda hagejale miinimumsummas elatist, millest on maha arvatud pool lastetoetusest, ilma et kostja ja tema tütred oleksid halvemas olukorras kui hageja. Kostja ei täitnud nõuet esitada tõendeid tervisliku seisundi kohta. Kohtule esitatud haigusleht ei tõenda tervislikku seisundit. Seega on kostjal võimalik suurendada vajadusel ka oma sissetulekuid, et täita kõigi kolme lapse suhtes ülalpidamiskohustust. Samuti avaldas kostja eelistungil, et ta saaks kunstnikuna tööd teha, ta on käinud Peterburis koolis ja õppinud aerograafiat. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohus selgitanud, millised tõendid jäid menetlusse võtmata ja arvestusmetoodika on lahti kirjutamata. Kohus ei tasaarvestanud kostja poolt tasutud elatisraha summasid alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni ning seega pole antud kohtuotsuse resolutsiooniga otsuse täitmine võimalik. Kohus ei uurinud ega selgitanud välja, kas kostja poolt esitatud väited vastavad tõele või mitte ega uurinud kostja terviseseisundit ning jättis tähelepanuta kostja poolt esitatud arstitõendid. Kohus ei arvestanud hageja tegelikke vajadusi, kostja terviseseisundit ega asjaolu, et kostjal on veel kaks last. Kohus ei ole arvestanud ka RAKE uuringuga, mille kohaselt on kuni 13-aastase lapse ülalpidamiskulu ühes kuus 194 eurot ja kuni 6-aastastel lastel 274 eurot. Kostja ei nõustunud, et hageja kulud on suuremad kui kostja tütarde omad. Kohus valis vale meetodi kostja sissetuleku arvestamiseks. Kohus arvestas laste ema töötasu ja perekonna sissetulekut, mitte kostja sissetulekut.
Vastustaja seisukoht
4(10)
Tsiviilasi nr 2-17-16076
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja perioodil 27.10.2017.a – 30.06.2018.a kostja poolt tasutud elatise. Ülejäänud osas jääb otsus muutmata, arvestades käesolevas otsuses toodud põhjendusi. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja perioodil 27.10.2017.a – 31.12.2017.a igakuiselt tasumisele kuuluv elatis igakuiselt 50 euro võrra vähem, 2018.a jaanuaris tasumisele kuuluva elatise 50 eurot vähem ning eraldiseisvalt 2018.a veebruaris, märtsis, aprillis, mais ja juunis tasumisele kuuluva igakuise elatise 100 eurot vähem.
7.Esmalt selgitab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse ulatust. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi rahuldas (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Seega arvestades, et maakohus jättis hagi tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamata ning selles osas ei ole maakohtu otsuse peale kaevatud, ringkonnakohus otsust elatisevõlgnevuse nõude rahuldamata jätmise osas ei kontrolli. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust seega üksnes osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest.
8.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja nõus maakohtu otsusega ei hageja vajaduste, kostja maksevõime ega ka kostja teiste laste vajaduste tuvastamise osas. Kostja on samas esitanud üldsõnalised etteheited, ega ole täpsustanud, mis asjaolu või tõendi arvestamata jätmise või arvestamise tõttu on maakohtu otsus ebaõige. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, ehk et kostja poolt kuulub tasumisele elatis miinimummääras. Ringkonnakohus saab ise vajadusel tuvastada asjas esitatud materjalide pinnalt asjaolud, mis on asja lahendamiseks vajalikud ning täiendada maakohtu põhjendusi.
9.Maakohus on iseenesest õigesti viidanud lapse ülalpidamisnõude õiguslikule alusele ja üldisele kohtupraktikale. Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab olema piisavalt kaalukas, mille juures tuleb tagada, et kahjustada ei saaks elatise maksmise eesmärk, ning et ka kohustatud vanem suudaks elatise maksmise järel toime tulla ühetaoliselt lapsega, ning et teised lapsed ei osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (RKTKo 2-16-11905, p 18; 2-16118651, p 12; 3-2-1-35-17, p-d 28.1-28.2; 3-2-1-174-16, p 13). Ringkonnakohus märgib kostja maksevõime, hageja vajaduste ja kostja vajaduste kohta järgmist.
10.Maakohus ei ole selgelt tuvastanud, mis summas kostja sissetulekust tuleks lähtuda, vaid on üksnes märkinud, et kostja on selleks avaldanud 750 – 850 eurot ja MTA tõendi kohaselt oli keskmine brutosissetulek 909,93 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul aga nähtub nii MTA tõendist (I kd, tl 131) kui ka kostja enda poolt esitatud pangakonto väljavõttest (I kd, tl 60 ja 149), et kostja on olnud suuteline teenima töötasuna ligikaudu 1000 euro suurust netosissetulekut. Ringkonnakohus märgib, et kohus hindab kostja maksimaalseid võimalusi sissetuleku teenimiseks, mistõttu ei ole põhjendatud lähtuda üksnes teatud perioodil ajutise töövõime kaotuse tõttu esinenud väiksemast keskmisest sissetulekust. Seoses kostja töövõimetusega selgitab ringkonnakohus, et ajutine töövõimetus ei mõjuta korduva kohustusena igakuise elatise väljamõistmist. Kohtupraktika kohaselt saab miinimumelatise vähendamiseks arvestada ülalpidamist tasuma kohustatud isiku puhul eelkõige püsivat
5(10)
Tsiviilasi nr 2-17-16076 töövõimetust. Asjaolusid, mille alusel kohus saaks leida, et kostja on püsivalt töövõimetu, kostja kohtu ette toonud ei ole. Kostja on üksnes maininud, et tal on olnud kaks rasket operatsiooni ning esitanud arstitõendi töövõimetuslehel viibimise kohta. Maakohus on sellega ka arvestanud. Täpsemaid asjaolusid töövõimetuse püsiva iseloomu kohta kostja esitanud ei ole. Kuivõrd maakohus ka otsuses märkis, et kostja ei ole tõendanud enda tervislikku seisundit, oleks kostja saanud apellatsioonkaebuses esitada kõik asjaolud ja neid tõendavad tõendid, mis annaks alust leida, et kostja tervislik seisund on selline, mille tulemusel on sissetuleku teenimine püsivalt raskendatud. Seda kostja ei teinud. Samuti tuvastas maakohus kostja teiste laste ema sissetulekuna 1200 eurot, millele lisanduvad peretoetused 167,54 eurot. Nimetatud asjaolude tuvastamist ei ole kostja ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud, seega saab ringkonnakohus nendest lähtuda.
11.Kostja on enda teiste laste igakuiste kuludena ise avaldanud 500 - 670 eurot. Maakohus tuvastas, et kostja teistele lastele tehtud mõistlikud kulud on 600 eurot kuus. Nimetatud asjaolu tuvastamist ei ole kostja ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud, seega saab ringkonnakohus sellest lähtuda. Eelnimetatud laste põhjendatud kuludest saab maha arvestada kostja perele laekuva peretoetuse 167,54 eurot, mis tähendab, et kostja uues peres kulub laste peale 432,46 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, arvestades kostja ja kostja teiste laste ema sissetulekute väikest erinevust, et nende ülalpidamise kohustuse proportsioon peaks kalduma kõrvale võrdsuse põhimõttest. Seega saab arvestada kostja-poolse kostja teiste laste ülalpidamiskohustusena 216,23 eurot (432,46 eurot ÷ 2). Eeltoodust tulenevalt jääb kostjal nii enda ülalpidamiseks (perekonna igakuisteks teisteks kulutusteks peale laste ülalpidamise) kui ka hagejale elatise tasumiseks 783,77 eurot (1000 eurot – 216,23 eurot). Kostja on eraldi perekonna igakuiste kuludena välja toonud 2144 eurot. Isegi, kui leida, et kostja poolt väljatoodud perekonna igakuised kulud on kõik põhjendatud (arvestades siiski välja laste kulude juures väljatoodud kulud transpordile 90 eurot, toidule 150 eurot, riietele ja jalanõudele 150 eurot, tervishoiukuludele 50 eurot ja hageja toetuseks arvestatud summa 100 eurot), oleks kostja pere igakuised väljaminekud 1604 eurot, millest suurema sissetulekuga laste ema kannab kostja sõnul suurema osa. Arvestades, et laste ema sissetulek on 1200 eurot, millest tuleb maha arvestada laste ülalpidamiseks 216,23 eurot, on laste ema osa kulutuste kandmisest 983,77 eurot. Kostja naise sissetulekute arvestamine on põhjendatud, kuivõrd kostja on toonud välja enda vajadused perekonna igakuiste kulutustena, mille kandmisel ei osale kostja üksi. Ka kostja ise sedastas istungil, et ta naine kannab ülejäänud kulud (I kd, tl 56). Seega jääb kostja kanda eelduslikult 620,23 eurot (1604 eurot – 983,77 eurot), mida saab arvestada kostja igakuiste vajadustena.
12.Maakohus on ebaõigesti otsuses lähtunud sellest, et hageja igakuiseid vajadusi pole vaja tõendada, arvestades et kostja on nendele osaliselt vastu vaielnud. Samas täitis maakohus selgitamiskohustuse lähtudes eeldusest, et hageja peab enda vajadusi tõendama. Seega saab ringkonnakohus hinnata toimiku põhjal hageja vajadusi ning täiendada selles osas maakohtu põhjendusi. Hageja igakuiste keskmiste vajadustena kulude näol on välja toodud ümardatult 540 eurot, mille hulka on arvestatud kütte eest 15 eurot, elektri eest 21,66 eurot, vee eest 10 eurot, kulutuste eest toidule 170 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, riietele ja jalanõudele 110 eurot, TV-le ja Internetile 8,21 eurot, sidekuludele 10 eurot, tervishoiule 30 eurot, koolitarvetele 40 eurot, juuksurile 10 eurot, taskurahale 40 eurot, mänguasjadele ja raamatutele 25 eurot, sünnipäevale 20 eurot, nutitelefonile 13 eurot ning sünnipäevakinkideks teistele lastele 5 eurot. Jalgratta kulu arvestamisest hageja loobus kostja vastuväite tulemusel. Ringkonnakohus märgib üldisena selgituseks, et teatud kulud on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise ja tema arengu tagamiseks eeldatavad. Kohus ei saa vajaduste kindlaksmääramisel
6(10)
Tsiviilasi nr 2-17-16076 lähtuda üksnes varem tekkinud ja kuludokumentidega tõendatud kuludest, vaid saab ja peab hindama hageja poolt esiletoodud asjaolude ja kostja poolt esitatud vastuväidete alusel, mis on umbkaudselt teatud kulugrupile igakuiselt kuluv summa, et hageja aastaringsed vajadused saaks kaetud. Kostja ei vaielnud vastu toidukulu suuruse (170 euro) osas. Samuti ei ole vaidlust elektri, vee, hügieenitarvete, juuksurikulu, TV ja Interneti, tervishoiu ning mänguasjade ja raamatute igakuise keskmise kulu üle. Samuti on hageja esitanud ka tõendid nii elektri, vee kui ka TV ja Interneti teenuse kulu kohta (I kd, tl 77, 78 ja 79). Küttepuude osas on eluliselt usutav, et neid ostetakse müüjatelt, kes ei anna tšekki. Asjaolu, et kostja teab, et turuhind peaks olema 35 eurot, ei ole piisav alus, et hageja väljatoodud kulu suuruses kahelda. Hulgi ostes võib hind olla odavam, kuid arvestades ka, et küttepuude hinnad on üldtuntud asjaoluna järjepidevalt tõusmas, ei ole 45 eurot tihumeetri eest ülemäärane. Samuti on tavapärane ning usutav igakuine kulu taskurahale 40 eurot kuus (s.o 2 eurot päevas) ja teiste laste sünnipäevakingitustele (5 eurot kuus), mille kohta ei ole võimalik tõendit esitada. On mõistetav ja usutav, et hageja sünnipäeva tähistatakse iga-aastaselt ning sellises vanuses võib sünnipäeva korraldamisel mängutoas ja sellega seonduvale toitlustusele ja muudele dekoratsioonidele kuluda umbkaudselt 240 eurot. Sünnipäeva pidamise kulu osas ei ole kostja vaielnud vastu sellise kulu tekkimise võimalusele, vaid asjaolule, et 2018.a tema teada mängutoas sünnipäeva ei peetud. See ei ole aga alus leida, et sellist kulu lapsel ei teki igaaastaselt. Hageja vanuses lapsel on tavapärane ning mõistetav mobiili olemasolu vajadus ning see ei ole tänapäeval enam selline erakorraline kulu, mida peaks kandma üksnes üks lapsevanem erakorraliselt. Mobiilikulu kohta on esitatud ka tõend (I kd, tl 80), mis ei ole ülemääraselt suur. Sellega kaasnevalt on hagejal vajadus ka sideteenustele, mille eest kuus 10 eurot kõnekaardi puhul ei ole põhjendamatult palju. Kostja on küll märkinud, et tema telefoniarved on 4 eurot kuus, kuid on ka enda pere sidekuludena toonud välja 30 eurot kuus. Samuti on eluliselt usutav, et teismeikka jõudva poisi riietele ja jalanõudele kulub keskmiselt 110 eurot kuus ning koolitarvetele keskmiselt 40 eurot kuus, arvestades, et tegemist on ka tõendatult käitumishäirega lapsega (I kd, tl 94 jj), kellel kulub eeldatavasti rohkem riideid, jalanõusid ja koolitarbeid, kuna laps närib, rebib katki ja kahjustab enda asju. Sellele ei ole kostja ka vastu vaielnud ning õpetajate selgitustega on tõendatud, et käitumishäired on nähtavad ka koolis (I kd, tl 81 ja 95). Hageja on esitanud ka paar tõendit, mis näitlikustavad, et lapse saapad on maksnud 95 eurot ja jope 48 eurot, mis on üksnes paar riideeset, mille peale kulub rohkem kui ühele kuule arvestatud summa riietele ja jalanõudele. Kulude vajalikkust ja põhjendatust tuleb hinnata iga lapse erivajadusi arvestades. Kostja on üksnes väitnud, et ta ei ole last näinud uue riideesemega. See aga kinnitab, et hagejale ei ole kostjapoolse piisava elatiseta suudetud osta järjepidevalt riided ja jalanõusid, et laps saaks korralikult riietuda. Ei ole põhjendatud, et laps peab käima ringi katkiste riietega. Samuti tuleb arvestada, et kasvueas ja nelja aastaajaga kliimas elades tuleb uusi riideid soetada tihedamini. Seega on hageja kohtule esitatud asjaolude ja tõenditega muutnud usutavaks, et igakuiselt kulub hageja heaolu tagamisele umbkaudselt kahekordsele miimumumelatisele vastav summa. Kostja ei ole esitanud selliseid vastuväiteid ega ka tõendeid, mis annaks alust kahelda hagejal eelnimetatud vajaduste igakuise keskmise kulu suuruses. Hageja on ka märkinud, et paljusid kulusid ei ole nimekirjas toodud. Kohus nõustub, et nimekirjast on näha ning eluliselt usutav, et paljud kulud, nt voodiriietele, mööblile, meelelahutusele, rehabilitatsiooniteenustele (mille vajadust on kostja ise sedastanud istungil) ja muudele erakorralistele vajadustele, ei ole selles kajastatud. Pigem on üritatud näidata, et kulud on vähemalt kahekordsele miinimumelatisele
7(10)
Tsiviilasi nr 2-17-16076 vastavad. Maakohtu otsuses on arvestatud igakuisest elatisest maha ka 1⁄2 riikliku lapsetoetuse määr (2019.a 60 eurot, millest 1⁄2 on 30 eurot), mis tähendab, et kostja kanda jääks hageja kuludest 2019.a 240 eurot (270 eurot – 30 eurot).
13.Kostja ja hageja vajadused on kokku seega 860,23 eurot (240 eurot + 620,23 eurot). Eeltoodust tulenevalt peaks kostjale ülejäänud kulutuste tegemiseks ülejääv 783,77 eurot (vt p 10 viimane lõik) jagunema vähemalt ümardatult kümnelisteni 30% (240 eurot ÷ 860,23 eurot × 100%) ulatuses hagejale, mis on ümardatult kümnelisteni 240 eurot (30% × 783,77 eurot), mis vastab suurusjärgus miinimumelatisele, millest on maha arvestatud lastetoetus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel kohus saaks leida, et kostja ei suuda tasuda maakohtu poolt väljamõistetud elatist.
14.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses väljatoodud väitega, et maakohus on ebaõigesti jätnud väljamõistetud elatise summast maha arvamata menetluse ajal kostja poolt kohtu ette toodud tõendatud asjaoludel tasutud elatisesummad. Kohus on märkinud resolutsiooni ebaselge sõnastusega lause, et kohtumenetluse kestel kõik hagejale makstud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Ringkonnakohus nõustub iseenesest sellega, et olukorras, kus kostja on elatise osaliselt või täielikult jätnud tasumata, saab hageja pöörduda kohtutäituri poole ning ainult selle summa ulatuses, mida kostja täitnud pole, kuid sellest hoolimata peab kohus otsuse tegemisel arvesse võtma kostja poolt kohtu ette toodud tõendatud asjaoludel ülalpidamise kohustuse täitmised. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud 13.01.2018.a elatisena 50 eurot, 11.02.2018.a elatisena 100 eurot, 13.03.2018.a 100 eurot, 17.04.2018.a 100 eurot, 12.05.2018.a 100 eurot ning 14.06.2018.a 100 eurot (I kd, tl 149 jj). Eeltoodust tulenevalt saab kohus tuua 2018.a jaanuaris – juunis tasumisele kuulunud elatise summa puhul resolutsioonis välja summa, kust on eelnevalt märgitud tasutud summad maha arvestatud. Hagiavalduses on hageja ise tuginenud sellele, et alates 2017.a on kostja tasunud igakuiselt 50 eurot, mis nähtub ka hageja esitatud pangakonto väljavõttest (I kd, tl 24). Seega saab kohus ka arvestada sellega ning mõista 2017.a tasumisele kuuluvate summade osas välja elatise 150 eurot (maakohtu poolt väljamõistetud 200 eurot – 50 eurot). Maakohtu resolutsiooni p 5 tuleb seega välja jätta, arvestades siiski, et hageja saab täituri juurde pöörduda elatise nõudes üksnes summa ulatuses, mida kostja ei ole juba eelnevalt tasunud (sh arvestades kostja poolt tasutud summasid alates 01.07.2018.a, mis tuleb otsuse resolutsioonis märgitud elatisesummast maha arvestada). Täiendavalt asendab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni punktis 3 ilmselge eksimusena järgmises lauseosas „kuni YY täisealiseks saamiseni“ sõna „J“ sõnaga „X“.
15.Vastuseks ülejäänud apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja ei ole RAKE uuringule maakohtus tuginenud, kuigi oleks seda saanud teha, ning seega on tegemist uue väitega, millega ringkonnakohus ei arvesta. Samas märgib ringkonnakohus, et RAKE uuringu puhu on tegemist üldistatud kokkuvõttega ning elatisevaidlust lahendades peab kohus määrama elatise suuruse lähtuvalt hageja vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Samuti on RAKE uuring läbi viidud 2010.a – 2012.a andmete põhjal (ehk vähemalt 7 aasta taguste hindade põhjal). Tarbijahinnaindeks on 2018.a võrreldes tõusnud 9,4. Seetõttu ei leia kohus, et üksnes RAKE uuringus sedastatu annaks alust vähendada elatist alla miinimumelatise.
16.Vastustaja esitas 29.01.2019.a uued tõendid. Tõendid esitati apellatsioonimenetluses, peale apellatsioonkaebuse esitamise ja kaebusele vastuse esitamise tähtaja möödumist, alles peale seda, kui kohus teatas pooltele otsuse kuulutamise aja ja määras viimaste seisukohtade
8(10)
Tsiviilasi nr 2-17-16076 esitamiseks tähtaja. Viimaseid seisukohti sai esitada ulatuses, mida seadus võimaldab. Juhul, kui mingi asjaolu või tõend sai menetlusosalisele teatavaks peale viidatud tähtpäevi, tuleb taotlus esitada esimesel võimalusel. Ringkonnakohus, tutvunud taotlusega, leiab, et uute tõendite vastuvõtmiseks menetluslik alus puudub ning sellest tulenevalt tuleb nende vastuvõtmisest keelduda ja tõendid toimikust eemaldada. Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis ringkonnakohus tõendeid ei tagasta. Puuduvad põhjused, miks vastustaja ei oleks saanud esitada iseloomustust varem. Asjaolu, et iseloomustus on väljastatud väidetavalt jaanuaris, ei anna alust järeldada, et vastustaja ei oleks saanud iseloomustust küsida varem. Ka video oleks vastustaja saanud esitada varem. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
17.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Arvestades, et ka ringkonnakohtu otsusega rahuldati hagi jätkuvalt üksnes osaliselt ning hageja ei kaevanud menetluskulude jaotuse peale, ei ole alust maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust muuta ehk maakohtu menetluskulud jäävad ka apellatsioonimenetluse tulemusel jätkuvalt poolte endi kanda.
18.Lähtudes TsMS 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud kostja kanda, arvestades et suures osas jäi maakohtu otsuse resolutsioon muutmata ning muutmisele kuulus tasumisele kuuluv elatisesumma üksnes üksikute kuude osas seoses kostja poolt osalise kohustuse täitmisega.
19.Kuna maakohtu menetluskulud jäid poolte endi kanda ning maakohtu menetluskulude rahalist suurust pole vaja kindlaks määrata, määrab ringkonnakohus kindlaks apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Hageja esindaja esitas tähtaegselt enda menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus hageja esindajal kokku 3 tundi apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele. Apellant selles osas vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on see põhjendatud ja vajalik kulu, arvestades nii esitatud apellatsioonkaebuse sisu (kostja esitas mitmeid vastuväiteid) ja mahtu (u 3 lk teksti) ning apellatsioonkaebuse osas esitatud seisukoha sisu (vastatud on kõigile vastuväidetele) ning mahtu (u 3 lk teksti). Samuti vajas apellatsioonkaebusele vastamine usutavalt ka aega vaidlustatud kohtuotsusega tutvumisele ning vastuväidete analüüsimisele. Seega ei ole ajakulu 3 tundi ülepaisutatud. Esindajale makstav tunnitasu ei ületa sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda, arvestades ka varasemat kohtupraktikat (Tallinna Ringkonnakohtu otsused tsiviilasjades nr 2-17-9928, 2-17-360, 2-15-16862). Kuivõrd menetluskulude nimekirjas on kinnitatud, et õigusabi saaja oli füüsiline isik, tuleb menetluskulud arvestada koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10) ja vastaspoolelt tuleb välja mõista apellatsioonimenetluse kulu summas 360 eurot. Viivist taotletud ei ole ning seega kohus seda ka välja ei mõista (TsMS § 177 lg 4). Vastaspoolelt välja mõistmisele ei saa kuuluda vastustaja esindaja poolt 29.01.2019.a menetlusdokumendi koostamisega seotud menetluskulu. Viidatud menetlusdokumendis esitatud taotlused jättis
9(10)
Tsiviilasi nr 2-17-16076 ringkonnakohus rahuldamata ja nö viimase sõna kirjas esitatu oli selline, mis oleks tulnud esitada menetluslikult varem.
20.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.