Hageja I XX (ik XXXXXXXXXXX) Hageja II YY (ik XXXXXXXXXXX) Hagejate I ja II seaduslik esindaja QQ, lepinguline esindaja Andrus Post Kostja CC (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marilin Palts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 10.10.2018 otsus osas, milles kohus mõistis CC-lt YY kasuks perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest välja suurema elatise kui 1 167,06 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista CC-lt YY kasuks perioodi 27.09.201701.08.2018 eest välja elatis 1 167,06 eurot.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
5.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 1) Mõista CC-lt XX kasuks perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest välja elatis 1 458,83 eurot ja alates 01.08.2018 elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni XX täisealiseks saamiseni 21.03.2023. 2) Mõista CC-lt YY kasuks perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest välja elatis 1 167,06 eurot ja alates 01.08.2018 elatis 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 80% seadusega kehtestatud miinimumelatisest kuni YY täisealiseks saamiseni 09.12.2024. 3) Jooksev elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval QQ arvelduskontole
XXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. 4) Jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise nõudes. 5) Jätta esimese astme menetluskulud ja apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
1.XX (hageja I, laps I) ja YY (hageja II, laps II) esitasid 26.09.2017 maakohtule hagi CC (kostja, isa) vastu elatisevõlgnevuse ja edasiulatuva elatise väljamõistmiseks. Pärast mitmeid täpsustusi jäi hagejate lõplikuks nõudeks palve kostjalt välja mõista hageja I kasuks menetluse kestel (s.o hagi esitamisest kuni 01.08.2018) tekkinud elatise võlgnevus kindla summana, s.o 1 458,83 eurot ja sealt edasi igakuine elatis 250 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja II kasuks paluti välja mõista samuti menetluse kestel (s.o hagi esitamisest kuni 01.08.2018) tekkinud elatise võlgnevus kindla summana, s.o 1 458,83 eurot ja sealt edasi igakuine elatis 200 eurot, kuid mitte vähem kui 80% seadusega kehtestatud miinimumelatisest kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodil 01.04.2017-26.09.2017 eest 587,5 eurot kummagi hageja kasuks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagejad olid kostja ja QQ ühised lapsed. QQ kolis koos lastega pere ühisest kodust välja 10.08.2017. Hagi esitamise ajal ei tasunud kostja hagejatele elatist ja ei andnud neile ka muul viisil ülalpidamist (v.a augustis, kui kostja käis hagejatega Tallinnas kooliasju ostmas). Isegi ajal, kui kogu pere elas koos, ei täitnud kostja laste ülalpidamise kohustust piisavas mahus. Kostja osalus kulutuste kandmisel oli pisteline, juhuslik. Asjasse puutumatu oli väide, et kostja viis lapsi kooli ja trenni. See oli normaalne, et mõlemad vanemad suhtlevad lastega ja aitavad üksteist laste kasvatamises. Kostja elatisevõlg perioodi 01.04.2017-26.09.2017 eest pärast korduvaid täpsustusi oli kokku 1 175 eurot. Elatise jooksev võlg pärast hagiavalduse esitamist oli 01.08.2018 seisuga kokku 2 917,66 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja elas hagejate ja QQ-ga ühisel elamispinnal kuni 18.08.2017, mil QQ kolis pere ühisest kodust välja. Hagejate vanemad on kogu aega teostanud laste suhtes ülalpidamist ühiselt ja vahetult. Seda nii ühisena perena koos elamise ajal kui ka hiljem.
Pärast 18.08.2017 oli hagejatel (esmajoones hagejal II) vahelduv elukoht. Näiteks elasid hagejad kostja juures septembris 2017 19 päeva, oktoobris 2017 elas hageja II kostja juures 14 päeva, novembris 2017 elas hageja I 1 päeva ja hageja II 14 päeva, detsembris 2017 elas hageja I 2 päeva ja hageja II 20 päeva, jaanuaris 2018 elas hageja I 1 päeva ja hageja II 16 päeva, veebruaris 2018 elas hageja I 1 päeva, hageja II 18 päeva, märtsis 2018 elas hageja I 2 päeva, hageja II 13 päeva. Eelnevale lisaks oli kostja kogu aeg maksnud hagejate kooliga seotud maksud ja treeningute tasud ning viinud neid iga päev kooli ja treeningutele. Samuti oli ta ostnud neile riideid. Kõik summad tasus kostja kas otse teenusepakkujale või kompenseeris hiljem nende kandmise QQle. Maakohtu otsus
3.Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja 1 458,83 euro suuruse elatise perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest ja alates 01.08.2018 elatise 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hageja II kasuks mõistis kohus välja samuti 1 458,83 euro suuruse elatise perioodi 27.09.201701.08.2018 eest ja alates 01.08.2018 elatise 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 80% seadusega kehtestatud miinimumelatisest kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Kohus määras, et elatis tuli maksta ette eelneva kuu viimasel päeval QQ arveldusarvele. Hagejate tagasiulatuva elatise nõude jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Praeguses asjas laste igakuiseid vajadusi ei vaidlustatud ja tuli eeldada, et need vastasid kahekordse miinimumelatise suurusele. Kostja ei tuginenud menetluse käigus sellele, et temal puudusid rahalised vahendid hagejatele elatise maksmiseks või esineks mingi muu oluline asjaolu (takistus) elatise miinimumsuuruse oluliseks vähendamiseks. Poolte vahel oli vaidlus esmajoones selles, kas hagejate alaline elukoht oli QQ juures või tulnuks hagejate elukohaks lugeda mõlema vanema elukoht, s.t hagejatel oli vahelduv elukoht, mistõttu tulnuks elatisenõuded jätta tervikuna rahuldamata. Tuginedes hagejate elukohakandele rahvastikuregistris, QQ kinnitusele ja tunnistaja SS ütlustele, leidis kohus, et mõlemad hagejad elasid alaliselt QQ juures. Asjaolu, et hageja II viibis suure osa ajast ka kostja juures, ei andnud alust lugeda mõlema hageja või ka ainult hageja II elukohaks kostja elukoht. Veel luges kohus tõendatuks, et hageja II viibis kostja juures koolivaheaegadel (sh suvel), osaliselt nädalavahetustel ja sellel perioodil kandis kostja lapse ülalpidamise kulusid. Hagejad arvestasid lõppnõude esitamisel eelnevaga ja vähendasid hageja II nõuet 20% võrra elatise miinimumsummast. Eelnev oli põhjendatud ja kooskõlas asjas tuvastatud asjaoludega. Lähtuvalt hagejate taotlusest tuli kostjal alates hagi esitamisest tekkinud elatise võlgnevus välja mõista taotletud suuruses kindla summana. Sellest olid juba maha arvestatud kostja tõendatud kulutused hagejatele. QQ ja kostja vahelisi muid vaidlusi ei saanud siduda elatise nõudega. Hageja tagasiulatuva elatise nõue ei olnud põhjendatud. Kogu pere elas kuni hagi esitamisele eelnenud kuu keskpaigani koos ja vanemad kasvatasid eelduslikult lapsi koos ning tegid ühiseid kulutusi laste ülalpidamiseks. Kostja ei hoidunud sellel perioodil kõrvale laste ülalpidamise kohustusest. Vastupidised väited olid tõendamata. Menetluskulud jättis kohus hagi osalise rahuldamise tõttu poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palus tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest välja suurema elatise kui kokku 1 167,06 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja II viibis kostja juures arvestatava osa ajast (erinevalt hagejast I), mõistis kohus kostjalt hageja II kasuks välja elatise 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 80% seadusega kehtestatud miinimumelatisest kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Miskipärast ei mõjutanud eelnev perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest väljamõistetud elatise suurust. Nii mõisteti kostjalt hageja II kasuks kõnealuse perioodi eest välja sama suur elatis kui hageja I kasuks. Kostjalt ei saanud perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest välja mõista suuremat elatist kui kokku 1 167,06 eurot (1 458,83 x 80%). Maakohtu otsus ei olnud kõnealuses osas jälgitav. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja II palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Olgugi et kohus otsustas hageja II osas välja mõista elatise 80% miinimumelatisest alates 01.08.2018, ei tähendanud see automaatselt, et kohus pidi sama otsustama ka perioodi 27.09.2017-31.07.2018 osas. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Tühistatud osas tuleb teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja suurema elatise perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest kui 1 167,06 eurot. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kohus mõistis hageja I kasuks välja 1 458,83 euro suuruse elatise perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest ja alates 01.08.2018 elatise 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Samuti ei vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles kohus mõistis hageja II kasuks välja 1 167,06 euro suuruse elatise perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest ja alates 01.08.2018 elatise 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 80% seadusega kehtestatud miinimumelatisest kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Maakohtu otsust ei vaidlustatud ka osas, milles kohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude, määras elatise tasumise korra ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Osas, milles maakohtu otsuse peale kaebust ei esitatud, jõustus maakohtu otsus edasikaebetähtaja möödumise tõttu (TsMS § 456 lg 2 p 1). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, § 653 ning § 654 lg-d 4 ja 5. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega (vt nt Riigikohtu 17.06.2015 määrust asjas nr 3-2-1-70-15, p 20; 31.10.2018 määrust asjas nr 2-15-1663, p 10). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsus ei ole jälgitav osas, milles kohus otsustas kostjalt hageja II kasuks välja mõista perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest suurema elatise kui
1 167,06 eurot. Kohus tuvastas vaidlustatud lahendis, et hageja II viibib regulaarselt kostja juures ja kostja kannab temaga seoses vahetult kulutusi, mistõttu vähendas tema kasuks väljamõistetavat elatist 80%-ni seaduses sätestatud miinimumelatisest. Seejuures ei nähtu lahendist ja asja materjalidest, et selline elukorraldus algas alates 01.08.2018. Vastupidi, kohus tuvastas, et kohe pärast QQ ja laste väljakolimist pere ühisest kodust 2017. aasta augustis, jätkusid kostja ja hageja II regulaarsed kohtumised ja koosviibimised kostja elukohas. Eelneva tõttu ei ole arusaadav, mis põhjusel otsustas kohus lähtuda hageja II kasuks perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest elatise väljamõistmisel elatise suurusest, mis vastas seaduses sätestatud miinimumelatise suurusele ja pärast seda elatise suurusest, mis vastas 80%-le seaduses sätestatud miinimumelatise suurusest. Kuivõrd ka perioodil 27.09.2017-01.08.2018 esinesid asjaolud, mille tõttu pidas maakohus põhjendatuks kostjalt hageja II kasuks välja mõista elatis, mis vastab 80%-le seaduses sätestatud miinimumelatisest, tuli kostjalt hageja II kasuks perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest välja mõista kokku 1 167,06 euro (1 458,83 x 0,8) suurune elatis. Menetluskulude jaotus
7.Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja asjaolust, et kostja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.