Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE VARASEM KÄIK

R. Ä. NÕUE

tulemusena kohtuotsusega tekkivat rahalist nõuet tasaarvestada oma solidaarkohustuse täitmisest tulenevate nõuetega, mis olid muutunud sissenõutavateks enne kohtuotsuse tegemist, pidanuks ta vastava tasaarvestuse vastuväite esitama enne kohtuotsuse jõustumist. Kui hageja seda ei teinud, siis ei ole ta iseenesest kaotanud oma võimalikku nõudeõigust kostja vastu, kuid ta ei saa TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt nende nõuete tasaarvestamisele tuginedes nõuda TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.“ Tulenevalt eeltoodust esitas hageja nõude kostja vastu käesolevas tsiviilasjas. Otsus tsiviilasjas 2-20-17088 on jõustunud. Hageja märgib, et hagis kajastatud nõudeid ei ole menetletud ega menetletavad teistes menetlustes.

A. Ä. VASTUVÄITED

Kokkuvõtteks on kostja seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi ja kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. III

KOHTU PÕHJENDUSED

Kinnistusraamatusse kanti XXX (registriosa nr XXX) kaasomanikena R. Ä. ja A. S., kummalegi omanikule kuulus 1⁄2 mõttelist osa. Pooled ei vaidle ka selle üle, et sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste osas on pooled suhtes pangaga solidaarvõlgnikud võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 mõttes. Vastavalt VÕS § 69 lg 1 peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes täitma kohustuse võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

Luminor Bank AS ütles laenulepingu nr 09220249078 06.04.2021.a. üles. Poolte võlg seisuga 06.04.2021.a. oli põhiosas 62173,07, intress 363,85 ja viivis 5,80 eurot – kokku 62 542,72 eurot (tl 25, dtl 36)

Käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue tuleneb ts asjas 2-20-17088 esitatud tasaarvestusavaldusest (so 12.10.2020 tasaarveldusvaldusest; vt hageja täpsustatud hagiavaldus ts asjas 2-22-17341 I kd tl 135, dtl 244-249). Tsiviilasjas nr 2-21-9738 loobus hageja nõudest oma 01.06.2023. a menetlusdokumendis hagist kostja vastu summas 22 751,02 eurot. Kohus lahendas osalise hagist loobumise 14.06.20223. a kohtumäärusega, millega võttis osalise hagist loobumise vastu. Hageja esitatud 24 902.04 euro suurusest nõudest jäi viidatud tsiviilasjas vaidluse alla põhivõlgnevuse jääk summas 2 151,02 eurot ning viivis. 2151,02 euro osas jättis kohus R. Ä. nõude rahuldamata tuginedes A. Ä. tasaarvestuse avaldusele (esitatud käesolevas tsiviilasjas vastuses hagile I kd tl 149; dtl 262) Kohus leidis tsiviilasjas 2-21-9738, et kostja esitatud tasaarveldamisavaldus on formaalselt ja materiaalselt põhjendatud. Kohus märkis viidatud asjas, et tulenevalt asja materjalidest on kostja tõepoolest hagejale ajavahemikul 13.11.2019 – 19.03.2021. a kandnud üle laenumakseid kogusummas 4 446,53 eurot, mistõttu tasaarveldus on lubatav ning kostjal puudub võlg hageja ees summas 2 151,02 eurot (põhinõude jääk), mistõttu hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Menetluse ajal tasus kostja ja osaliselt tasaarvestas kogu solidaarkohustuse nõude (31 349,86 eurot). Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu tsiviilasjas nr 2-21-9738 tehtud otsuse menetluskulude jaotuse osas, kuid põhinõude ja viivise rahuldamata jätmise osas nõustus maakohtu põhjendustega Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-21-9738 jõustus 20.01.2024.a. Kuivõrd hageja loobus tsiviilasjas nr 2-21-9738 oma 01.06.2023. a menetlusdokumendis hagist kostja vastu summas 22 751,02 euro (kostja täitis nõude) ja võlanõue 2 151,02 eurot jäi rahuldamata tasaarvelduse tõttu A. Ä. nõudega R. Ä. vastu, on tsiviilasjas nr 2-21-9738 lahendatud hageja nõue (22 751,02 + 2151,02 = 24 902, 04 eurot) sh arvestades tema enda tasaarveldusavaldust summas 4552,18 eurot, millele tugineb käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudes (I kd tl 134-136; dtl 244-249).

Viivist saab nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113). Esiteks märgib kohus, et 21.09.2020 tagasinõudes on antud kostjale tasumiseks kolmepäevane tähtaeg, seega teoreetiliselt saanuks nõue muutuda sissenõutavaks 25.09.2020. Teiseks hageja on tsiviilasjas nr 2-21-9738 16.06.2021.a esitatud hagiavalduses nõude suuruse arvestamisel käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuet arvestanud (dtl 268 jj) ja nõue 24 902,04 eurot on lõppenud osaliselt nõudest loobumise (nõude tasumisega) ja osaliselt kostja nõudega

tasaarvestamisega. Lisaks on kostja tõendanud laenumaksete tasumist 13.11.2019-30.04.2021 (I kd tl 152; dtl 265,266). Kohtu hinnangul on viivise nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Pooltel olid vastastikku nõuded, mida on tasaarvestatud mitmetes kohtumenetlustes (nt 2-1811619, 2-21-7015, 2-21-7760, 2-20-17088, 2-21-9738) ning sellest tulenevalt ei ole kostja olnud maksetega viivituses. Tsiviilasjas 2-21-9738 leidsid nii maa- kui ringkonnakohus, et hageja ise soovis, et pank lõpetaks laenulepingu ja tekitas olukorra, kus laenuleping öeldi üles pangale kolm kuud laenumaksetega mittetasumise eest, kusjuures hageja pakkus ise sellise variandi pangale välja Toimunu ei ole heas usus käituvatele õigussuhte osalistele vastuvõetav (TsÜS § 138 lg 1 ja 2). Heas usus käituvatele õigussuhte osalistele ei ole vastuvõetav, et koostöös pangaga lepitakse kokku lepingu rikkumise variant. Kohus leiab, et hageja käitumine ühise laenulepingu maksete tasumata jätmisel oli teadlik tegevus eesmärgiga kahjustada kostjat ja seada ta raskesse olukorda. On ilmne, et tasudes kogu laenujäägi pangale koheselt, oli hagejal majanduslik võimekus laenulepingut kohaselt täita (ts asi 2-21-9738). Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.