Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tanel Saar, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-9738
Tsiviilasi
R.Ä. hagi A.Ä. vastu 2151,02 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
5336,06 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. juuni 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.Ä. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28. november 2023
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): R.Ä. (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok Vastustaja (kostja): A.Ä. (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir
esindajad
Jätta R.Ä. hagi A.Ä. vastu põhivõla 2151, 02 euro ja viivise nõudes rahuldamata, sh põhivõla 2151, 02 euro osas jätta hagi rahuldamata tasaarvestuse tõttu A.Ä. nõudega R.Ä. vastu 13. novembrist 2019 kuni 19. märtsini 2021 Luminor Pank AS-le igakuiste laenumaksete katteks R.Ä.le tehtud maksete hüvitamiseks.
Hageja tasus 14. aprillist 2021 kuni 19. aprillini 2021 Luminor Bank AS-ile 62 699,72 eurot. Seega on hagejal VÕS § 69 lg-st 2 alusel solidaarvõlgniku tagasinõue kostja vastu summas 31 349,86 eurot (62 699,72÷2).
Tsiviilasjas 2-20-17088 tunnistati jõustunud kohtulahendiga täiteasjas nr 042/2021/495 sundtäitmine lubatavaks (täideti kohtulahendit kohtuasjas 2-18-11619). Kostja on hageja nõudega teinud kaks tasaarvestust: 10. novembril 2020 tasaarvestas kostja oma nõude jäägi 5500 eurot hageja nõude jäägiga (20 349,86 eurot). 22. detsembril 2022 tegi kostja tasaarvestuse tsiviilasjas nr 2-22-17341 esitatud hagiavastuses käesolevas asjas esitatud laenunõudega summas 2151,02 eurot. Hageja viivise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega.
Maakohus jättis hageja viivisenõude rahuldamata. Hageja viivisenõue on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuivõrd hageja ise soovis, et pank lõpetaks laenulepingu ja tekitas olukorra, kus laenuleping öeldi üles pangale kolme kuu laenumaksete tasumata jätmise tõttu, kusjuures hageja pakkus ise sellise variandi pangale välja (tl 88-95). Hageja arutas panga esindajaga kostja teadmata laenulepingu lõpetamise võimalikkust, sh ka olukorras, kus kostja maksab talle langevat osa igakuistest laenumaksetest. Toimunu ei ole heas usus käituvatele õigussuhte osalistele vastuvõetav (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2). Heas usus käituvatele õigussuhte osalistele ei ole vastuvõetav, et koostöös pangaga lepitakse kokku lepingu rikkumise variant. Maakohus leidis, et hageja käitumine ühise laenulepingu maksete tasumata jätmisel oli teadlik tegevus eesmärgiga põhjendamatult lõpetada laenusuhe ning koheselt esitada nõue kogu kostja laenuosa tagastamiseks, millega kahjustada kostjat ja seada ta raskesse olukorda. On ilmne, et tasudes kogu laenujäägi pangale koheselt, oli hagejal majanduslik võimekus laenulepingut kohaselt täita. Maakohus jättis TsMS § 163 alusel kostja menetluskulud 60% ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulud 40% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude sellist jaotust põhjendas maakohus sellega, et kohus oleks hagi rahuldanud sellesarnases ulatuses nagu kostja kohtumenetluses kompromissina pakkus, kuid hageja kompromissiga ei nõustunud. Kostja menetluskulud on õigusabikulud 2916 eurot. Hageja menetluskulud on riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 2220 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 461, 60 eurot (1749, 60 – 1288).
Kostja märkis, et esitas tasaarvestamisavalduse 2151,02 eurot käesolevas menetluses käsitletava nõude osas tsiviilasja 2-22-17341 menetluses ning käesolevas menetluses on esitatud vastav tõend. Kostja on tasaarvestamisel märkinud, et peale tasaarvestamist on hageja võlg kostja ees 2151,02 eurot. 2151,02 euro tasaarvestas kostja hageja nõude vastava osaga, mis on esitatud tsiviilasjas 2-21-9738 (s.o hageja poolt laenujäägi tasumine pangale ja nõue kostjale solidaarkohustuse täitmiseks). Seega puudutas tasaarvestus otseselt käesolevat tsiviilasja ja hageja nõuet. Tasaarvestus puudutab asjaolu, et kostja on hagejale laenu ja intressimakseid hüvitanud tasaarvestatud osas enam, kui tema solidaarkohustuse osa ulatuses ning see võimaldaski tagasinõude esitamise. Teiseks on kostja tsiviilasjas nr 2-22-17341 esitanud vastuväite, et hageja esitas kahes menetluses kattuvaid nõudeid ning kostja ei ole teinud tasaarvestamisi sama summaga kahes menetluses. Seega on hageja nõue 2151,02 euro osas põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on viivisenõude puhul põhjendatult arvestanud hageja hea usu põhimõtte vastast käitumist. Seda kinnitavad Luminor Bank AS-i 18. jaanuari 2022 kiri ja panga 8. detsembri 2020-22. märts 2021 ja 5. aprilli 2021 kirjavahetus hagejaga. Hageja tegutsemisele kostja huve kahjustades viitab ka arvukate kohtumenetluste algatamine. Maakohus jagas menetluskulud õiglaselt ja põhjendatult. Kostja tegi hagejale mitmeid kompromissiettepanekuid, mis jäeti kõik tähelepanuta. Hageja arvestas võla tasumisi ning aktsepteeris kostja tasaarvestusi alles lõppseisukohas.
4446, 53 eurot, mistõttu on tasaarvestus lubatav ja kostjal puudub hageja ees võlg 2151, 02 eurot.
muutus kogu laenujääk ennetähtaegselt sissenõutavaks, millega kostja ei olnud arvestanud. Kuigi kostja laenulepingu ülesütlemist ei vaidlustanud, ei tähenda see seda, et hageja võib solidaarkohustuse täitmiseks nõutavalt hüvitiselt nõuda kostjalt täiendavalt viivist. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei veena ringkonnakohut maakohtu otsust selles osas muutma. Hageja seostab laenulepingu ennetähtaegset ülesütlemist vajadusega täita Viru Maakohtu
Kompromissi tegemisel oleks kohus tagastanud hagejale hageja taotlusel pool tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, nüüd jääb see osa riigilõivust ka hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.