Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. märts 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-7760
Tsiviilasi
Raimond Äri hagi Anastassia Äri vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. novembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anastassia Äri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. veebruar 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Anastassia Äri (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir Vastustaja (hageja): Raimond Äri (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Pooltel oli ühine kohustus laenulepingust tulenevalt lõpptähtajaga 12.08.2039 (igakuine makse ca 336 eurot). Kuna pooled ei ole kohustust jaganud, on kohustus ühine ja solidaarvõlgnike sisesuhtest tulenevalt kantav võrdsetes osades. Kostjale on teadmata, milliseid tingimusi laenuvõtjad ei täitnud. Kirjavahetust pangaga pidas hageja ja kõik teated edastati talle. Kostja tasus oma laenumakseid hageja pangakontole. Tõenäoliselt hageja neid makseid pangale ei edastanud. Hageja on teadlikult ja kunstlikult tekitanud olukorra, kus pank oli õigustatud lõpetama laenulepingu ühepoolselt. Kostja eeldas, et laenu lõpetamise, jagamise jm küsimused lahendatakse laenuvõtjate poolt ühiselt ning kostja on arvestanud, et tal tuleb tasuda laenu mõistlikus ulatuses vastavalt lepingus märgitud tähtajani. Kostjal puudub majanduslik võimalus koheselt laen tagastada. Hageja käitumine ühise laenulepingu maksete tasumata jätmisel oli teadlik tegevus, mille eesmärgiks oli põhjendamatult lõpetada laenusuhe ning koheselt esitada nõue kogu kostja laenuosa tagastamiseks. Antud juhul kuulub kohaldamisele hea usu põhimõte. Hageja nõue ei ole sissenõutav. Kostja kohustust tuleb tõlgendada kooskõlas hea usu põhimõttega selliselt, et hageja nõue muutub sissenõutavaks osadena ja tähtaegadel, mis vastab Luminor Bank laenulepingu tingimustele.
põhjustel pank laenulepingu üles ütles. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus rahuldamata ka kostja vastava taotluse Luminor Bank AS-lt lepingu täitmise kohta dokumentide väljanõudmiseks. Kuna hageja täitis poolte ühiskohustuse ja taotles vastastikuste kohustuste tasaarvestamist, vähenes kokkuvõttes mõlema poole kohustuste hulk. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et ühiskohustuse täitmine hageja poolt on vastuolus TsÜS § 138 lg-ga 1 ja 2 ning hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus rahuldamata ka kostja vastuväite kohtu tegevusele. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja seega ei ole põhjendatud TsMS § 163 lg 2 kohaldamine. Samuti ei pidanud maakohus põhjendatuks ega vajalikuks menetluskulude jaotust TsMS § 162 lg 4 kohaselt. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul reguleerib menetluskulude jaotust TMS § 221 lg 4, mille kohaselt jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud (sh menetluskulud) sissenõudja (s.o kostja) kanda.
hageja tahe tekitada kostjale kahju. Kostjal pole võimalik koheselt kogu laenu kustutada ja hageja on sellest teadlik. Asjaolu, kas hageja nõue solidaarvõlgniku (kostja) osas on sissenõutav või mitte, toimub maakohtu vaidlus tsiviilasjas 2-21-9738. 5) oleks maakohus pidanud kohaldama menetluskulude jaotusel TsMS § 163 lg-t 2 või TsMS § 162 lg-t 4. Kostja tegi hagejale kahel korral mõistliku kompromissettepaneku menetluse ja täitemenetluse lõpetamiseks. Hagi rahuldamise korral tuleks menetluskulud jätta hageja kui kokkuleppest keeldunud poole kanda.
Ringkonnakohus märgib, et hageja on praegusel juhul tõendanud nii selle, et ta on sundtäidetava nõude tasaarvestuse teel rahuldanud, kui ka selle, et tasaarvestus on toimunud pärast Viru Maakohtu 16.03.2020 otsuse jõustumist. Menetluse kestel on pooled üheselt saanud aru tõendamiskoormisest ning ka 08.09.2021 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks eksitanud pooli tõendamiskoormise jaotuse osas. Seega on põhjendamatu kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus jagas valesti tõendamiskoormise. Samas ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kohtuotsuse p-s 6.2 märgitud selgitus tõendamiskoormise täitmise kohta ei ole õige. Maakohus on nimetatud selgituse esitanud kohtuotsuses pärast asja arutamise lõpetamist ning kuna kostja nõue tulenes jõustunud kohtuotsusest, mille üle pooled ei vaielnud, siis kohtuotsuse p-s 6.2 märgitud selgitus ei toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb kohtuotsuse põhjenduste p 6.2 kohtuotsusest välja jätta.
peavad solidaarvõlgnikud VÕS § 69 lg 1 kohaselt täitma kohustuse võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Tsiviilasja nr 2-21-9738 menetluses saab maakohus teha kindlaks kostja võlgnevuse täpse suuruse, samuti arvestada nii toimunud tasaarvestuse kui kostja võimalike vastuväidetega võlgnevuse ajatamise osas.
Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele (sh ettevalmistamine ringkonnakohtu istungiks ja menetluskulude nimekirja koostamine) 4,75 töötunni ulatuses ning osavõtuga ringkonnakohtu istungist kestusega 45 minutit Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtu menetluses kokku on 3 tundi ning lähtudes lepingulise esindaja tunnitasu määrast 120 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 360 eurot (3x120 sh käibemaks).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.