Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

XXX(isikukood XXX). Jõustunud kohtuotsus asendab XXX nõusolekut (TsÜS § 68 lg 5).

o Jätta XXX ainukohustuseks laenukohustused summas 47553,29 eurot, mis tulenevad 10.09.2007 XXX, XXX ja AS SEB Panga vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX. o Kohustada XXXt andma nõusolek (KRS § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu teise jao omanikukande, mille kohaselt on kanne XXX ja XXX korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse XXX o Kohustada XXXt tasuma XXXle enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis 9223,36 (33000,00 - 23776,65) eurot. o XXX tasub XXXle, kui ühisvara jagamisel omandist ilma jäänud abikaasale ühekordne hüvitis XXX kontole, kuid mitte hiljem 1 aasta pärast kohtuotsuse või kohtuliku kompromissi jõustumise päevast. Alternatiivne nõue o Jagada XXX ja XXX ühisvaraks olev korteriomand asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) võrdseteks mõttelisteks osadeks kaasomandisse. o Kohustada XXXt ja XXXt andma nõusolek (KRS § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu teise jao omanikukande, mille kohaselt on kanne XXX ja XXX korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi kaasomanikuna kinnistusraamatusse XXX (isikukood XXX) 1⁄2 kaasomandist ja XXX(isikukood XXX) 1⁄2 kaasomandist. o Jätta laenukohustused summas 47553,29 eurot, mis tulenevad 10.09.2007 XXX, XXX ja AS SEB Panga vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX võrdseteks osadeks XXX ja XXXkanda. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. XXX ja XXX olid abielus 12.12.2001.a kuni 18.05.2017.a (Harju Maakohtu 17.04.2018.a otsus nr 2-17-2741). Poolte jagatav ühisvara on mõlema endise abielupoole nimele registreeritud Tallinnas XXX asuv korteriomand, kinnistusregistri nr XXX ja laenukohustus SEB Panga ees, mis tuleneb 10.09.2007.a sõlmitud laenulepingust nr XXX. XXX ja XXX ei ole jõudnud kokkuleppele ühisomandis oleva korteri ja laenukohustuse jagamises. Kumbki pool soovib jätta endale korteriomandi ja enda kanda laenukohustuse. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ajaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja/vastukostja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid ühisvara jagamisel poolte võrdusest kõrvalekaldumiseks ning ühisvara tuleb jagada võrdsetes osades. Pooled ei vaidle, et ühisomandiks oleva kinnistu väärtus on 66000 eurot. Hageja on korteriomandi väärtuse tõendamiseks esitanud LVM Kinnisvara ekspertiisiakti septembrist 2017.a kolmetoalise korteriomandi asukohaga XXX turuväärtus 04.09.2017.a on 66000 eurot (lk 9 – 25). SEB Panga ees oleva laenukohustuse jääk on hageja konto väljavõttest nähtuvalt 05.04.2018.a seisuga 46437,97 eurot (lk 62). Kummagi poole osaks on seega 33000 eurot varalisi õigusi ja 23219 eurot varalisi kohustusi. Omandikaotusest tuleneva hüvitise määramiseks tuleb korteriomandi väärtusest 66000 eurot maha arvata laenukohustus 46437,97 eurot ning jagada tulemus kahega. Seega on omandikaotusest tuleneva hüvitise suuruseks 9781 eurot. Kumbki pool avaldas soovi võtta laenukohustus vaid enda kanda. Poolte seletustest nende toimetuleku kohta nähtuvalt ei ole kummagi poole toimetulek selline, et pank nõustuks laenukohustuse vaid ühele poolele ümbervormistamisega, kummalgi pooltest ei olnud esitada vastavat laenukomitee otsust. SEB Panga 27.06.2018.a vastusest kohtu kirjale nähtuvalt ei ole laenukohustust ümbervormistatud (lk 171). Eeltoodust tulenevalt on võimalik jätta laenukohustus ühe poole kanda vaid omavahelistes suhetes. Korteriomand ja laenukohustus on ühisvara jagamisel vahetult seotud, kuna muu jagatav vara puudub ning poolte osade mingigi võrdsuse tagab vaid korteriomandi ja laenukohustuse samale poolele jätmine. Poolel, kellele vara ja kohustused jäävad, tuleb teisele poolele maksta hüvitist 9781 eurot. Kumbki pooltest soovib endale korteriomandit ja laenukohustust. Mõlemad soovivad elada korteris koos kahe alaealise lapsega. Mõlema toimetulek on kohtu hinnangul selline, et võib tekkida raskusi uue elamispinna soetamisega. Eeltoodust tulenevalt otsustab kohus kaasomandi lõpetamisel jagamise viisi ainukese asjaolu alusel, mis võimaldab pooli eristada. Nimelt selle järgi, et kumb pool on võimeline tasuma teisele poolele omandikaotusest tulenevat hüvitist 9781 eurot. Hageja esitas kohtule kirjalikud tõendid oma konto seisude kohta SEB Pangas ja Swedbangas (lk 65, 66). Nimetatud tõenditest nähtuvalt on hageja kontodel olemas varalised vahendid summas 9634,67 eurot, mis võimaldavad tasuda kostjale omandikaotusest tuleneva hüvitise, puuduv osa on 146 eurot 33 senti. Kostja/vastuhageja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Kohus lõpetab poolte ühisomandi korteriomandile ja laenukohustusele ning jätab korteriomandi hageja ainuomandisse ja laenukohustuse hageja kanda, kuna vastuhageja ei ole

tõendanud võimelisust hagejale hüvitist maksta. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik rakendada vastuhageja taotletud viisi kaasomandi lõpetamiseks. Kinnitusraamatuseaduse § 34’ lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Vastuhageja XXX nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks tuleb asendada käesoleva kohtuotsusega. TMS § 21 kohaselt ei või kohtutäitur juhul, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Käesoleval juhul, kus ühele poolele jääb ühisomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. Seega tuleb kohustada hagejat omandi üleandmise kohustusega samaaegselt välja maksma kostjale hüvitis omandi kaotamise eest. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sättest tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole kulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.