Määruskaebuse esitaja: R.T. (puudutatud isik), ik XXX
avaldus
vanematelt
hooldusõiguse
Vastustaja: Tartu linn (linnavalitsuse kaudu, avaldaja), rk 75006546; esindajad Riina Sööt ja Signe Leibak Puudutatud isik: E.T. , ik XXXX Puudutatud isik: R.T. , ik XXX; esindaja vandeadvokaat Li Uiga
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 20. aprilli 2018 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud R.T. i kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Tartu linn (avaldaja) esitas 30. juunil 2018 avalduse, milles palus võtta R.T. i (puudutatud isik, laps) vanematelt E.T. ilt (puudutatud isik, ema) ja R.T. ilt (puudutatud isik, isa) ära lapse hooldusõiguse ja määrata lapsele eestkostja. Laps elas koos emaga laste turvakodus alates 4. augustist 2017. Lapse isa viibis vahi all alates 7 . juunist 2017. Lapse ema vahistati 7. juulil 2017. Lapse vanemad ei ole suutnud tagada lapsele stabiilset kasvukeskkonda. Ema viibis turvakodus 10 kuud, kuid selle aja jooksul ei leidnud ta endale ja lapsele elamispinda ega järginud sotsiaaltöötajate soovitusi elukoha küsimuse lahendamiseks. Lapse isa viibis vabaduses 5 kuud, kuid selle ajaga ta ei suutnud tagada lapse turvalisust. Vanemate vahelist vägivaldset tüli 10. oktoobril 2016 nägi laps pealt, lapse isa soovis hilisemalt saada lapse ainuhooldusõigust ja ka suhtluskorda, kuid ei olnud võimeline võtma iseseisvat vastust lapse elukorralduse eest. Lisaks tarvitas ta narkootilisi aineid lapsega suhtlemise ajal. Mõlemad vanemad on sõnades ja mõtetes soovinud oma lapsele ainult head ja parimat, kuid ei ole olnud võimelised oma mõtteid igapäevaelus ellu viima. Vanemad tarvitavad regulaarselt narkootikume, esinevad toimetulekuprobleemid, suhtlusring koosneb kriminaalse taustaga isikutest, kes võivad olla lapsele ohtlikud.
2.E.T. vaidles avaldusele vastu. E. T märkis, et asub pärast vabanemist tööle taksojuhina või teenindussektoris, jätkab depressiooniravi ja koostööd perekülastajaga ning võib osaleda narkosõltuvuse ravis.
3.R.T. vaidles avaldusele vastu. R. T leidis, et ta saaks lapse kasvatamisega hakkama. R. T on üksnes narkootikumide tarvitaja, mitte sõltlane. R. T arvas, et lapse ema ei suuda oma elukorraldust parandada.
4.Lapse R.T. i esindaja leidis, et vanemate elustiil ja majanduslik võimekus ei taga lapsele turvalist ega arenguvõimelist elukeskkonda. Lapse vanemate näol on tegemist isikutega, kes tarvitavad narkootikume ja on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning vaatamata teiste isikute pingutustele ei ole vanemad lapse hooldusõigusesse tõsiselt suhtunud.
5.Tartu Maakohus rakendas 3. juuli 2017 määrusega esialgset õiguskaitset ja piiras vanemate hooldusõigust lapse suhtes. Ajutiseks eestkostjaks määrati Tartu linnavalitsus. Vanemate ja lapse suhtlus jäeti eestkostja korraldada.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Tartu Maakohus võttis 20. aprilli 2018 määrusega E.T. ilt ja R.T. ilt ära R.T. i hooldusõiguse ja piiras vanemate ja lapse suhtlusõigust ning määras, et suhtluse korraldab vajadusel eeskostja. Eestkostjaks määrati Tartu linn. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste kanda, v.a R. T menetluskulu, mis jäeti riigi kanda. PKS § 116 lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 127 kohaselt hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. PKS § 134 lg 1 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas PKS §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 sätestab, et isikuhoolduse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised
abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. PKS § 123 lg 1 kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuvate asjade läbivaatamisel esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohus on 04.05.2011 lahendis nr 3-2-1-13-11 selgitanud, et vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Abinõu valikul peab kohus arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada. Kohus võib kohaldada abinõusid, mis lahutavad vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära, üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Maakohus leidis, et E.T. ja R.T. ei ole suutelised vanema kohustusi täitma ega teostama oma lapse isikuhooldust s.t hooldaja kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata ja viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Vanema kohustuseks on tagada lapsele heaolu: turvaline kodu, võimalused õppimiseks ja arenemiseks, asjakohane järelevalve ja kontroll. Antud juhul tuleb lapse huve silmas pidades lõpetada vanema hooldusõigus lapse üle. On tõendatud vanemate poolt lapse hooletusse jätmine ja hoolimatult tema kasvatamisse suhtumine. Vanemad ei ole suutnud ka hooldusõigust puudutava kohtumenetluse kestel kinni pidada kohtu poolt kehtestatud käitumisjuhistest, eelkõige kohustusest hoiduda tarbimast narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Lapse huvidega ei ole kooskõlas olukord, kus vanemad võivad olla narkootiliste ainete mõju all, jättes seetõttu oma vanema kohustused täitmata. Vanematelt tuleb ära võtta lapse isikuhooldusõigus PKS § 135 lg 2 kohaselt, kuna teised rakendatud abinõud ei ole tulemusi andnud. Samuti tuleb vanematelt täielikult ära võtta lapse suhtes varahooldusõigus. Suhteliselt pika kohtumenetluse kestel on vanematele antud võimalus oma elukorraldust muuta lapse huvidele vastavaks, kuid seda ei ole suudetud teha. Vanemad on jätkanud sõltuvusainete tarvitamist ning see on peamiseks põhjuseks hooldusõiguse äravõtmisel. Olukorra paranemisel on vanematel õigus kohtu kaudu taotleda hooldusõiguse taastamist. Suhtlusõigus ei sõltu hooldusõiguse kuuluvusest ega ole vanema hooldusõiguse osa. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Seega ei tähenda isiku- ja varahooldusõiguse äravõtmine lapsega suhtlemise keeldu. PKS § 96 teise lause kohaselt ei mõjuta muudatused hooldusõiguses ülalpidamiskohustust. Hooldusõiguse peatumise ajal ei või vanem hooldusõigust teostada, küll aga on vanemal lapsega suhtlusõigus ja tema ülalpidamiskohustus. Asjaolude muutmise korral võivad laste vanemad PKS § 123 lg 2 alusel taotleda, et nende hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetataks. Selleks peavad aga esinema lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud, mis annavad alust järeldada, et lapse huvid ei ole vanema hoole all enam ohus, s.o vanem soovib ja suudab hoida ära ohu lapse heaolule ja varale ning täita vanema kohustusi. TsMS § 557 lg 1 kohaselt määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega ning PKS § 171 lg 1 kohaselt määratakse lapsele eestkostja, kui alaealise lapse kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Kuna vanemate hooldusõiguse peatamise tõttu ei ole vanematel lapse isikuhooldusõigust, on alaealise isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks vajalik eestkostja määramine. Sobivate füüsiliste isikute puudumisel tuleb eestkostjaks määrata PS § 176 lg 2 kohaselt lapse elukohajärgne eestkosteasutus Tartu Linnavalitsus. Tartu Linnavalitsusel tuleb korraldada lapse suhtlemine oma ema ja isaga ning suhtlemise tingimused. TsMS § 172 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulud jätta riigi kanda, vajadusel teeb kohus eraldi määruse.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.R.T. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on määruskaebuse esitaja suuteline last kasvatama. Määruskaebuse esitajal on Tartus Lääne tänaval elukoht. Määruskaebuse esitaja märkis, et ta töötab üldehitajana. Istungil tehtud narkotestid ei näita täielikult õigesti. Kriminaalhooldaja tehtud uriiniproovid olid negatiivsed.
8.R.T. i esindaja vaidles määruskaebusele vastu. Lapse mõlemad vanemad on kriminaalse taustaga. Määruskaebuse esitajat on kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Ta on pannud toime vägivallategusid nii lapse kui ka tema ema suhtes. Määruskaebuse esitaja on lapsele ohtlik. Kohus pani menetluse ajaks vanematele kohustused, mida kumbki vanem ei täitnud. Ka kohtuistungil olid vanemad narkojoobes. Ainult üürilepingu sõlmimine ja töökoha olemasolu ei taga lapse heaolu.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11.Lähtuvalt perekonnaautonoomiast on vanemal õigus oma last ise kasvatada ja vanemalt lapse isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik lahendus. Lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid ehk abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed, eelistades abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (vt ka RKTKm 3-2-1-142-13, p 15). Vanemalt hooldusõiguse äravõtmine PKS § 135 lg 2 alusel on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu määruses neid puudusi ei ole.
12.PKS § 135 lg 2 sätestab, et kohus võib hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Maakohus leidis õigesti, et lapse vanematel, sh määruskaebuse esitajal, oli kohtumenetluse kestel piisavalt aega oma elustiili muutmiseks. Kuna määruskaebuse esitaja seda ei teinud, on oht lapsele jätkuv ja pikaajaline. Hooldusõiguse äravõtmise aluseks võib olla vanema kuritegelik eluviis koosmõjus muude asjaoludega (vt ka RKTKm 3-2-1-99-16, p 19). Ringkonnakohus märgib, et laps on veel väga noor (3 aastat vana) ja seetõttu võib vähimgi hooletusse jätmine ohustada ka lapse hingelist heaolu. Ühegi teise meetme kohaldamine ei tagaks lapse kindlat ohutust. Ringkonnakohus nõustub lapse esindajaga, et ainuüksi töökoha olemasolu ja üürilepingu sõlmimine ei tõenda, et määruskaebuse esitaja on oma elustiili oluliselt muutnud. Määruskaebuse esitaja esitas 02.05.2018 koostatud üürilepingu nr 2 lisa, mille kohaselt R.T. lisandus teise üürnikuna varem M.S. poolt üüritud korterisse (lk 156).
13.Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajal on PKS § 1231 lg 1 alusel õigus maakohtult taotleda hooldusõiguse taastamist, kui oht lapsele on ära langenud. Selleks peab määruskaebuse esitaja püsivalt loobuma ebaseaduslike ainete tarvitamisest ja kriminaalkuritegude toimepanemisest ning lõpetama lapse ohustamise mis tahes muul viisil.
14.Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.