Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. juuni 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-192
Tsiviilasi
Xxxxxx xxxxxxxhagi Xxxxxxxx xxxxxxxxxvastu elatise suuruse muutmise nõudes
Tsiviilasja hind
420 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja Xxxxxx xxxxxxx(37605290254); hageja lepinguline esindaja Artur Politanov, e-post [email protected]; kostja Xxxxxxxx xxxxxxxxx(xxxxxxxxxxx); kostja seaduslik esindaja Xxxxxxx xxxxxxx(x); kostja lepinguline esindaja [email protected].
Asja läbivaatamine
Olga
Väina,
e-post/tel:
kirjalikus menetluses
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-18-192 Hagi asjaolud ja nõue Hageja on esitanud nõude tsiviilasjas nr 2-16-7825 21.09.2017 kinnitatud kohtuliku kompromissiga alates 01.01.2018 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise (seadusjärgses miinimumsummas) vähendamiseks summani 180 eurot kuni hageja teise lapse gümnaasiumi lõpetamiseni 2018 aastal. Kohus täpsustab selguse huvides, et algselt esitas hageja vastava nõude - vähendamiseks kuni hageja teise lapse 21. aastaseks saamiseni, kuid muutis oma 09.05.2018 kirjas nõude vähendamiseks kuni teise lapse gümnaasiumi lõpetamiseni, kuivõrd selgus, et teine laps kavatseb asuda peale gümnaasiumi lõpetamist tööle. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja arvates mõjuvat põhjust elatise muutmiseks ei esine. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on selgitanud, et elatise maksete suuruse muutmist võib TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend (RKTKo 20.06.2017 nr 3-2-1-67-17). Arvestades tuvastatud asjaolusid ja kohtule esitatud tõendeid leiab kohus, et oluliselt ei ole muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend (kinnitatud pooltevaheline kompromiss) tsiviilasjas nr 2-16-7825. Nimelt ka tsiviilasjas nr 2-16-7825 lahendi tegemise ajal oli kõigile asjaosalistele teada, et hagejal on varsti täiskasvanuks saav teine laps kes õpib veel õppeaastal 2017/2018 gümnaasiumis ja kelle ülalpidamise eest pidi hageja hoolitsema. Asjaolu, et teine laps sai vahepeal täiskasvanuks kuid vajab jätkuvalt ülalpidamist kuna tegeleb veel gümnaasiumi lõpetamisega 2018 aastal, ei ole uus ega muutunud asjaolu, mida ei oleks teada olnud tsiviilasja nr 2-16-7825 arutamise ajal. Hageja väidab hagiavalduses, et pooltevaheline kompromiss tsiviilasjas nr 2-16-7825 oli vastavalt kokku lepitud (elatis summas 180 eurot kuni 31.12.2017 ja alles alates 01.01.2018 seadusjärgses miinimummääras) kuna hageja teine laps oli alaealine kuni 13.12.2017 ja seega ainult selle ajani oli teadaolevalt hagejal kohustus ka seda teist last ülal pidada, kuid et muutunud asjaoluks on see, et hageja nüüdseks täisealine teine laps soovib elatist ka kuni gümnaasiumi lõpetamiseni, mistõttu palub hageja vähendada alates 01.01.2018 väljamõistetud seadusjärgses miinimummääras elatise eelnevale summale 180 eurot kuni hageja täisealise lapse poolt gümnaasiumi lõpetamiseni. Kostja ei ole hageja vastava väitega nõustunud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-35-17 tehtud lahendis selgitanud, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud
2(3)
2-18-192 elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. Kohus leiab et hageja väide, et kompromiss sõlmiti summale 180 eurot kuni 31.12.2017 ja alles edasi seadusjärgses miinimummääras kuna hageja teine laps saab täisealiseks 13.12.2017 on eksitav ja väär lähtudes tuvastatud asjaoludest. Nimelt on kohus vastavalt Riigikohtu juhistele ka ise tutvunud tsiviilasja nr 2-16-7825 toimikuga millega ka käesoleva tsiviilasja osalised on tuttavad kuna olid ise selles asjas menetlusosalised, ja on tuvastanud, et kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissi kohaselt oli elatise summas 180 eurot aluseks hoopis vastav poolte soov „Alates 18.05.2016 kuni 31.12.2017 tasub kostja hagejale elatist 180 eurot iga kuu kohta (pooltel on kokkuleppe selguse huvides otstarbekas arvutada välja konkreetne summa, mis veel jääb kostjal tasuda)“. Ehk siis põhjuseks oli arvutamise lihtsus mitte hageja teine laps. Seega ei ole kompromissi sõlmimise eelduslikult aluseks võetud asjaolud muutunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks rahuldamata. Muud otsuses käsitlemata jäetud esitatud asjaolud ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.