XX avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealiste laste nimel tehingu tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05. märtsi 2018 määrus avalduse rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kerli Kase Puudutatud isik I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II: CC (isikukood
XXXXXXXXXXX),
Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Eestkosteasutus: Viimsi vald Viimsi Vallavalitsuse kaudu (registrikood 75021250)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 05. märtsi 2018 määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi esimese astme kohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
XX esitas 19.01.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lubada tal anda YY-le ja CC-le kuuluvad B OÜ osad üle M OÜ-le tingimusel, et YY-le ja CC-le kummalegi kuulub 25% M OÜ osadest ning osadega esindatud häältest ja õigustest.
2.Avalduse kohaselt on avaldajal neli last – lisaks puudutatud isikutele täisealised lapsed MM ja DD. Avaldaja lastest kaks (puudutatud isikud I ja II) on käesoleval ajal alaealised. Avaldaja lastele kuuluvad alates 2015. aasta lõpust võrdsete nimiväärtustega osalused äriühingus B OÜ. Avaldaja lapsed on saanud äriühingu osanikeks laste isa MM soovil, kes asutas nimetatud äriühingu oma eluajal selliselt, et äriühingu osanikeks said avaldaja ja MM ühised lapsed.
3.Äriühing tegeleb vedelkütuste terminali teenuste pakkumisega ja äriühingu bilansimaht oli 2016. aasta majandusaasta aruande kohaselt ca 13,7 miljonit eurot. Reaalselt tegeleb äriühingu igapäevase majandustegevuse korraldamisega juhatuse liige KK. Teised kaks juhatuse liiget MM ja DD äriühingu tegevuse aktiivsest juhtimisest osa ei võta. DD ei ela käesoleval hetkel ka Eestis ja alates veebruarist kolib ka MM Austraaliasse.
4.Seega on tekkinud olukord, kus äriühingu kaks osanikku on alaealised lapsed ja teised kaks osanikku ei viibi Eestis, mistõttu on äriühingu osanike koosoleku pidamine ja otsuste vastuvõtmine komplitseeritud. Asjaolu, et kaks osanikku on alaealised, toob kaasa olukorra, kus sisuliselt peaks kõikide osanike otsuste vormistamiseks olema kohtult taotletud vastavat luba. Selline äriühingu majandustegevuse juhtimine ei ole mõistlik ega jätkusuutlik, kuna vastava loa taotlemine võtab aega ja tihti ei ole võimalik teatud otsustega oodata.
5.Kuivõrd äriühingu osanikuna teatud otsuste vastuvõtmised toovad kaasa samuti varalisi õigusi ja kohustusi, on avaldaja ja avaldaja täisealiste laste sooviks käesoleval hetkel anda kõikide avaldaja laste poolt ühiselt äriühingu osalused üle avaldaja poolt asutatud äriühingule M OÜ, registrikood XXXXXXXX, mille osanikuks saaksid omakorda kõik avaldaja lapsed võrdsetes osades. Sellise tehingu tegemise korral tekiks nö holding ettevõte, kellele kuuluksid kõik B OÜ osalused ja kes saaks B OÜ ainuosanikuna võtta vastu vajalikke otsuseid B OÜ majandustegevuse korraldamiseks.
6.Kuivõrd avaldaja lastele kuuluvate B OÜ osaluste üleandmine M OÜ-le on oma olemuselt avaldaja lastele kuuluva varaga tehingute tegemine, taotleb avaldaja vastavate toimingute tegemiseks kohtu luba. Puudutatud isikute seisukohad
7.Puudutatud isikutele I ja II riigi poolt määratud esindaja leidis, et avalduse võib rahuldada.
8.Viimsi vald (vallavalitsuse kaudu) leidis, et äriseadustiku (ÄS) järgi on osanike koosolekute läbiviimine ja otsuste tegemine ilma osaniku füüsilise kohalolekuta võimalik. ÄS võimaldab vastu võtta otsuseid koosolekut kokukutsumata (ÄS § 173), samuti on võimalik elektrooniline hääletamine (ÄS § 1701). Puudutatud isikute I ja II võimalus vahetult mõjutada OÜ B majandustegevust võib valdusühingu loomise läbi väheneda, sest osanike otsuseid saab vastu võtta ka ilma valdusühingu osanike nõusolekuta. Kui lahkunud isa soov oli tema asutatud B OÜ osanikeks määrata oma lapsed võrdsetes osades, ei ole põhjust seda muuta. Seisukoha andmiseks äriõigusliku tehingu tegemisel oleks otstarbekas küsida arvamust vastava eriala spetsialistilt. Maakohtu määrus
9.Maakohus jättis avalduse rahuldamata, avaldaja menetluskulud tema enda kanda ja lastele määratud esindaja kulud riigi kanda.
10.Kohus leidis, et avaldus ei ole põhjendatud. Avaldaja taotletud ümberkorraldus võib olla kasulik äriühingu jaoks, kuid kohus peab andma hinnangu tehingu vastavusele laste huvidega. Kohus saab eelkõige hinnata tehingu vastavust seadusele ning seda, et tehing ei kahjusta lapse huve, mitte hinnata põhjalikult majanduslikku otstarbekust.
11.ÄS § 168 lg 1 p-des 1-12 on toodud osaühingu osanike pädevusse kuuluvad otsused. Loetelus toodud otsuste vastuvõtmist ei tule ettevõtte tavapärases majandustegevuses sagedasti ette. Ettevõtte juhtimiseks vajalikud otsused on enamjaolt juhatuse pädevuses (juhatuse liikmete valimine on omakorda osanike pädevuses). Ka ei ole ÄS § 168 lg 1 pdes 1-12 toodud otsustest kõik sellised, mille tegemiseks vajab avaldaja igakordselt kohtu nõusolekut. Seetõttu ei nõustu kohus avaldajaga selles, et asjaolu, et kaks osanikku on alaealised, takistab olulisel määral ettevõtte tavapärast majandustegevust ja selline takistus on vastuolus laste huvidega.
12.Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 koosmõjus PKS § 188 lg 1 p-s 8 kehtestatud piiranguga soovitakse vältida vanemate poolt lapse vara ohustamist oma ebaõnnestunud või ebapädevate investeerimisotsustega. Osade loovutamisel n-ö holding ettevõttele kaoks tegelikult kohtulik kontroll lastele kuuluva vara käsutamise üle. Võõrandada ei saa kohtu nõusolekuta M OÜ osasid, kuid puuduvad piirangud tehingute tegemiseks B OÜ osadega. Olukorras, kus nelja osaniku asemel on vaid üks osanik, väheneb sisuliselt osanike otsustuspädevus. Nõusoleku andmise tagajärjel ei ole seega tagatud tehingute läbipaistvus.
13.Avaldusest nähtuvalt soovitakse nõusolekut tehingu tegemiseks, mille tagajärjel puudub sisuliselt hilisem vajadus edasiste tehingute tegemiseks nõusoleku saamiseks. Kohtuliku kontrolli sisuline välistamine ei saa olla PKS § 131 lg 1 mõte. Kui lahkunud isa soov oli määrata tema eluajal asutatud B OÜ osanikeks oma lapsed võrdsetes osades, ei ole põhjust seda olukorda muuta selliselt, et nelja osaniku asemel on äriühingul osanikke vaid üks. Määruskaebus
14.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldaja avaldus rahuldada.
15.Kaebuse kohaselt soovivad B OÜ kõik osanikud, sh ka avaldaja täisealised lapsed, oma osalused üle anda M OÜ-le selleks, et avaldaja lapsed ei peaks ise tegelema B OÜ osanike õiguste igapäevase teostamisega. Samuti puuduvad lastel (nii alaealistel kui ka täisealistel) vastavad teadmised ja kogemused, mis on vajalikud oma osanike õiguste teostamiseks.
16.MM eluajal tegeles lisaks KK-le B OÜ majandustegevuse korraldamisega ka MM ise ja sellest tulenevalt ei olnud laste roll osanikena niivõrd oluline, kuna isa oli äriühingu äritegevusega detailideni kursis. Peale MM surma on avaldaja olnud sunnitud tegelema äriühingu majandustegevusega selleks, et kaitsta ka osanike huve parimal viisil, kuid suutmatus sekkuda osanike tasandil operatiivselt äriühingu otsustesse ei ole niivõrd suure käibega äriühingu puhul äriühingu parimates huvides ja otsuste vastuvõtmisega viivitamine võib viia kokkuvõttes äriühingu huvide kahjustamiseni ning vara väärtuse vähenemiseni, mis kokkuvõtlikult kahjustaks ka osanike huve. Tegemist on suure käibega äriühinguga, mille majandustegevuse raames on vaja vastu võtta operatiivseid otsuseid ka osanike tasandil ja antud juhul ei saa läheneda äriühingu juhtimisele üksnes formaalselt äriseadustikus toodud osanike/juhatuse pädevuse tasandil, vaid ka osanike tasand peab
antud juhul osalema äriühingu majandustegevusega seotud küsimuste otsustamisel aktiivselt, sest see on äriühingu parimates huvides ja tagab äriühingu väärtuse säilimise.
17.B OÜ osaluste üleandmine M OÜ-le ei kahjustaks vähimalgi määral avaldaja laste huve, kuivõrd avaldaja lapsed saaksid olema M OÜ osanikud, kõik võrdsete 25% suuruste osalustega. Nimetatud tehingu tulemusel väheneb avaldaja laste vastutus osanikena.
18.Maakohus eeldas avaldaja pahatahtlikkust oma lastele kuuluva vara suhtes, kuid arusaamatu on, miks või millega kohus sellist eeldust põhjendab. Avaldajal puuduvad igasugused põhjused käsutada tema lastele kuuluvat vara pahatahtlikult või laste huvide vastaselt. Ka avaldaja täisealised lapsed on avaldanud soovi neile kuuluvate osaluste üleandmiseks M OÜ-le, et nad ei peaks tegelema oma osanike õiguste realiseerimise ega B OÜ majandustegevusega, mis tähendab, et ka täisealistel lastel on oma ema suhtes suur usaldus ja nad teavad, et nende ema ei kahjustaks kuidagi nende huve ega õigusi.
19.Maakohus jättis tähelepanuta selle, et B OÜ näol on tegemist ca 13 miljoni euro suuruse käibega äriühinguga ning äriühingu praegustest juhatuse liikmetest on ainsana äriühingu tegeliku tegevusega kursis ja oskab äriühingut juhtida KK. Juhul, kui KK peaks soovima juhatusest tagasi astuda, peaks osanikud tegelema uue juhatuse liikme otsimisega, kuid ka selleks puuduvad osanikel nii võimalused kui ka oskused. Üks avaldaja täisealistest lastest MM viibib alates veebruarist 2018 Austraalias (eeldatavasti ca üks aasta) ja DD elab Araabia Ühendemiraatides, mis ei võimalda kummalgi jooksvalt äriühingu probleemidega tegeleda. Samuti võib tekkida vajadus B OÜ äritegevust osanike poolt täiendavalt finantseerida, kuid ka selleks puuduvad avaldaja lastel vajalikud vahendid.
20.Kohus ei saa ega tohi läheneda käesoleva taotluse lahendamisele formaalselt ega sekkuda ülemääraselt laste ja vanema suhetesse ning seda eriti olukorras, kus vanem on abikaasa surma järel üksinda jäänud ning on sunnitud abikaasa asjatoimetustega edasi tegelema. Kohus peaks üksnes veenduma, et vanem ei kavatse oma laste huve kahjustada. Kohtu poolt määratud vandeadvokaat Andres Lusmägi, kes kaitseb laste huve, asus samuti seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja selle rahuldamine on vajalik.
21.Eestkosteasutus Viimsi vald ei võtnud avalduse osas sisulist seisukohta, vaid ütles üksnes, et ei näe põhjust hetkel kehtiva osanike struktuuri muutmiseks. Samas on antud juhul jäänud täielikult tähelepanuta asjaolu, et avaldaja lapsed ei soovi ise olla B OÜ osanikud ega osaleda aktiivselt majandustegevuse korraldamises. Sellist kohustust ei saa kellelegi panna. Juhul, kui maakohtul tekkis kahtlusi või ebaselgusi, siis oleks kohus võinud uurimisprintsiibist lähtudes küsida avaldajalt täiendavaid seisukohti.
22.Määruse põhjendused on ka vastuolulised. Kohus märkis, et ta nõustub avaldajaga selles, et selline korraldus võib olla kasulik äriühingu jaoks, kohus peab aga andma hinnangu tehingu vastavusele laste huvidega. On selge, et äriühingu huvides vastu võetud otsused on oma olemuselt samad, mis laste huvides vastu võetud otsused, kuivõrd äriühingu edukuse korral kasvab ka äriühingu väärtus ja lastele kuuluv vara.
23.B OÜ osaluste üleandmine M OÜ-le eeldusel, et avaldaja lapsed saavad M OÜ võrdsete õigustega osanikeks, on vajalik ja möödapääsmatu toiming selleks, et korraldada B OÜ majandustegevust lihtsamalt ning hallata avaldaja lastele kuuluvat vara parimal võimalikul viisil. Vastused määruskaebusele
24.Puudutatud isikute I ja II esindaja leidis, et kohtumääruse tühistamiseks ei ole alust. Maakohus lähtus laste parimatest huvidest ja põhjendas määrust piisavas ulatuses.
25.Eestkosteasutus jäi oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et otstarbekas oleks küsida arvamust vastava eriala spetsialistilt seisukoha andmiseks äriõigusliku tehingu tegemisel. Menetluse edasine käik
26.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
28.TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet. Sama kehtib ka hagita asjas tehtud kohtumääruse suhtes.
29.Maakohtu menetluses oli avaldus laste nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Tegemist on TsMS § 550 lg 1 p 6 kohaselt hagita menetluses lahendatava perekonnaasjaga. TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. TsMS § 5521 lg 3 järgi võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel
30.Maakohus jättis 16-aastase puudutatud isiku II ära kuulamata, seda põhjendamata. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, mis toob vältimatult kaasa kohtumääruse tühistamise. Lastekaitseseaduse § 5 p 4 kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel lähtuda põhimõttest, et igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. Puudub alus kahelda 16-aastase lapse võimes väljendada adekvaatselt seisukohta teda puudutavas küsimuses (TsMS § 5521 lg 2). Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul puudutatud isik II ära kuulata.
31.Kohus võiks kaaluda ka puudutatud isiku I ärakuulamist TsMS § 5521 lg-s 2 sätestatud tingimusi järgides, st teda ärakuulamisel menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada ulatuses, milles laps on eeldatavasti võimeline seda mõistma.
32.Kuna hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ning asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustus (vt TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477), võiks kohus kaaluda ka eestkosteasutuse korduvalt esitatud ettepanekut küsida vastava eriala spetsialistilt arvamust avaldaja taotletud tehingu tegemise põhjendatuse kohta. Samuti võib kohus küsida selles osas avaldajalt täiendavaid seisukohti.
33.Lisaks eeltoodule juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu TsMS §-s 553 sätestatule, mille kohaselt võib vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale edasi kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita ja määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. Asja materjalist nähtub, et maakohus eeltoodut ei järginud. Ringkonnakohus ei pea eelnimetatud puuduse kõrvaldamist praeguses menetlusetapis vajalikuks, kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks maakohtule kaebuse põhjendustest
ja asjaoludest olenemata. Asjas uue lahendi tegemisel tuleb see teha puudutatud isikule II isiklikult teatavaks, et ta saaks soovi korral oma kaebeõigust realiseerida. Reet Allikvere