Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

vahel 10.05.2007.a sõlmitud laenulepingust nr 09220150367 tulenevad kohustused, (laenujääk 22.11.2016.a 57344,66 eurot) XX ja YY vahelises suhtes.

Menetluskulude jaotus Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hagejate nõue 20.12.2016 esitas XX (hageja) Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu ühisvara jagamiseks, milles palus jagada poolte ühisvara järgmiselt: 1) jätta hageja ainuomandisse korteriomand asukohaga XXX, Tallinna linnas registriosa numbriga XXXXXXXX; 2) hüvitada kostjale ühisvara arvelt 4327,67 eurot; 3) jätta laenukohustused summas 57 344,66 eurot Nordea Bank AB Eesti filiaali ees hageja kanda. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 27.01.2007 Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta koostati abieluakt nr 97. Abielu jääl omandasid pooled 07.05.2007 korteriomandi asukohaga Tallinn XXX. Registrisse on ühisomanikena sisse kantud hageja ja kostja. Korteriomand on koormatud hüpoteegiga Nordea Bank AB Eesti filiaali kasuks ja laenujääk 22.11.2016 seisuga on 57344,66 eurot. Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele vara jagamises. Korteri turuväärtus on 66 000 eurot ning see on hinnatud 1Partner poolt novembris 2016. Kostja vastuväited hagile

Kostja palus jätta hagi rahuldamata, korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr. XXXXXXXX) kostja ainuomandisse, määrates, et kostja maksab hagejale hüvituse enamsaadud vara eest, millest kuulub mahaarvamisele hageja võlgnevus kostjale peale abielu lahutamist hageja eest tasutud laenumaksete ja kommunaalteenuste eest ning jätta laenukohustused summas 57 344,66 eurot Nordea Bank AB Eesti filiaali ees kostjale. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja märkis, et nii enne abielu lahutust kui ka pärast abielu lahutamist tasus korteriomandiga asukohaga XXX, Tallinna linnas (registriosa numbriga XXXXXXXX) seotud laenumaksed Nordea Pangaga laenulepingu täitmiseks kostja. Ka nimetatud korteriomandiga seotud kommunaalmaksed tasus täies ulatuses kostja. Vaatamata kostja korduvatele meeldetuletusetele ei ole hageja ka pärast poolte abielu lahutust soovinud tasuda korteriomandiga seotud pangalaenu ega kommunaalmakseid. Kostja hinnangul on selgusetu, miks laenujääk on võetud 22.11.2016 seisuga. Hageja ei ole seda kuidagi põhjendanud. Kostja ei olnud nõus ka hageja esitatud korteri hindamisega summas 66 000 eurot. Vastuhagi nõue ja selle põhjendused 15.03.2017 esitas kostja vastuhagi, milles palus jätta korteriomand XXX kostja ainuomandisse, välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis 884,45 eurot peale abielulahutust kostja poolt kantud ühiskohustuste (laenumaksete, kindlustusmaksete ja korteriga seotud kommunaalteenuste) eest, jätta laenukohustused Nordea Panga ees kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis enamsaadud vara eest. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Vastuhagi kohaselt on käesolevaks ajaks korteriomandi turuväärtus tõusnud ning praegune väärtus on 70 936 eurot. Nii abielu ajal kui ka peale abielu lahutamist on kostja ainuisikuliselt tasunud Nordea Pangaga sõlmitud laenulepingust tulenevaid laenukohustusi. Kostja on üksi tasunud ka korteri kindlustusmakseid. Samuti on kostja üksi tasunud korteri kommunaalmakseid. Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega, mis jõustus 08.09.2016. Alates 08.09.2016 kuni vastuhagi esitamiseni on kostja oma lahusvarast tasunud laenukohustusi Nordea Pangale summas 1239,12 eurot, korteri kindlustusmakseid 39,78 eurot, korteri kommunaalteenuseid 490 eurot, seega kokku 1768,9 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja palus jätta kostja vastuhagi rahuldamata, rahuldada hageja hagi ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja märkis, et vaidlusaluse korteri laenu tasub hageja ainuisikuliselt. Hageja on esitanud kohtule Nordea Bank AB Eesti filiaali tõendi 06.03.2017 nr 20-2.1/366, millest nähtub, et laenukohustus läheb täielikult üle hagejale ja kostja vabastatakse laenulepingust nr. 09220150367. Lisaks vabastab pank YYY tagatistest ning asemele tuleb Kredex Sa käendus summas 10 481 eurot. Seega ei kuulu vastuhagi rahuldamisele ainuüksi seetõttu, et kostjal puuduvad rahalised vahendid, et tasuda hagejale rahaline hüvitis. Kostja maksejõuetust näitab seegi, et tal on elatisevõlg tsiviilasjas nr 2-16-11415. Pealegi puudub panga kinnitus, et ta nõustub korteriomandi jätmisega kostjale. Samuti ei nõustunud hageja kostja arvestusega, mille kohaselt on ta teinud kulutusi seoses korteriomandiga summas 1768,90 eurot. Kommunaalkulud peab tasuma see, kes pinda kasutab. Laenukohustusi täidab hageja alates 01.02.2017. Lisaks märkis hageja, et selleks, et korteriomandi hinda vaidlustada, tuleb esitada eksperthinnang nagu seda tegi hageja. Maakohtu otsus

30.10.2017 otsusega määras Harju Maakohus lõpetada poolte varaühisus ja jagada ühisvara võrdsetes osades. Kohus lõpetas poolte ühisomandi 1⁄2 mõttelistes osades kinnistule (elamumaa asukoht XXX korter nr X, kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX) ja jättis nimetatud kinnistu hageja ainuomandisse. Kohus jättis hageja kanda ainuisikuliselt poolte ning Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel 10.05.2007 sõlmitud laenulepingust nr 09220150367 tulenevad kohustused, (laenujääk 22.11.2016 57 344,66 eurot) ning määras teha vastav muudatus laenulepingus. Kohus asendas kostja tahteavalduse kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXX suhtes käesoleva kohtuotsusega. Samuti mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja omandikaotusest tuleneva hüvitise 9262 eurot. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. XX ja YY olid abielus 27.01.2007 kuni 08.09.2016. Nende ühisvaraks on Tallinnas XXX asuv korteriomand. Korteriomand on registreeritud ühisomandina mõlema endise abielupoole nimele. Ühisvara on samuti laenukohustus Nordea Panga ees. Kumbki pool soovib jätta endale korteriomandi ja enda kanda laenukohustuse. Kostja soovib lisaks, et hageja hüvitaks talle 1⁄2 osa peale abielu lõppemist ainuisikuliselt kantud ühiskohustused – laenumaksed, kommunaalteenuste kulud ja korteri kindlustuskulud. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ajaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja/vastukostja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid ühisvara jagamisel poolte võrdusest kõrvalekaldumiseks ning ühisvara tuleb jagada võrdsetes osades. Hageja väitel on ühisomandiks oleva kinnistu väärtus 66 000 eurot ja kostja väitel 70 936 eurot. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud 1Partner Kinnisvara ekspertiisiakti novembrist 2016, millise kohaselt 2-toalise korteri asukohaga XXX Lasnamäe linnaosa Tallinn turuväärtus on 66 000 eurot (tl 9-21). Kostja on esitanud vastuhagis arvutuskäigu, milles tugineb Maa-ameti hinnastatistikale perioodil 01.01.2017 kuni 14.03.2017 (tl 85). Kuna kostja väide põhineb üleüldisel Lasnamäe linnaosa statistikal ja ainult viiel tehingul kahe ja poole kuu jooksul, siis on asjakohasem hageja tõend, mis puudutab konkreetset vaidlusalust kinnisvara. Seega tuleb korteriomandi väärtuseks ühisvara jagamise käigus määrata 66 000 eurot. Kohus määras jätta korteriomandi hageja ainuomandisse ja laenukohustuse hageja kanda, kuna kostja ei ole tõendanud võimelisust laenukohustust kanda ja hagejale hüvitist maksta. Hageja on oma võimelisuse üksi laenukohustust kanda tõendamiseks esitanud Nordea Bank

AB Eesti Filiaali 22.11.2016 tõendi, mille kohaselt laenujääk seisuga 22.11.2016 on 57 344,66 eurot; 22.11.2016 laenukomitee otsusega on kinnitatud laenulepingu muudatus, millest tulenevalt vabastatakse kostja laenulepingust nr 09220150367 ning edaspidine laenukohustus läheb täielikult üle hagejale; laenuotsus kehtib kuni 21.01.2017. Nimetatud tõendist nähtub, et hageja on võimeline üksi laenukohustust kandma. Korteriomand ja laenukohustus on ühisvara jagamisel vahetult seotud, kuna muu samaväärse väärtusega jagatav vara puudub ning poolte osade võrdsuse tagab vaid korteriomandi ja laenukohustuse samale poolele jätmine. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik rakendada kostja taotletud viisi kaasomandi lõpetamiseks. Seega jättis kohus korteriomandi hageja ainuomandisse ja laenukohustuse hageja kanda ainuisikuliselt. Pooled jagavad seega korteriomandi väärtusega 66 000 eurot ja laenukohustuse suurusega 57 344,66 eurot. Hageja on vaielnud vastu kostja nõudele mõista temalt välja ühisomandi kulutused, mida kostja on kandnud oma lahusvarast ajavahemikus pärast abielu lõppemist 08.09.2016 kuni vastuhagi esitamiseni 15.03.2017: laenukohustused Nordea Pangale summas 1239,12 eurot, korteri kindlustusmaksed 39,78 eurot, korteri kommunaalteenused 490 eurot, seega kokku 1768,9 eurot. Hageja on kostja nõudele vastu vaieldes märkinud, et korteri kommunaalteenuste eest peab tasuma isik, kes kommunaalteenuseid kasutab ja laenukohustusi täidab hageja alates 01.02.2017. AÕS § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid. Korteriomand XXX on poolte ühisomandis. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Eeltoodu põhjal tuleb hagejal hüvitada kostja poolt tema mõttelisele osale kaasomandist tehtud kulutused, kuigi kaasomandit on vaidlusalusel perioodil kasutanud kostja ainuisikuliselt. Kostja poolt esitatud tõendid ei kinnita tema poolt kulutuste kandmist väidetud suuruses. Kostja poolt esitatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et ta on kandud laenukohustust Nordea Bank AB Eesti filiaali ees ajavahemik september 2016 kuni jaanuar 2017 kaasa arvatud kokku summas 1231 eurot (tl 75). Muude kostja poolt väidetud kulutuste kandmine (eluasemekulud KÜ-le XXX ja kindlustusmaksed) kostja poolt esitatud kirjalikest tõenditest (konto väljavõtted ja KÜ XXX arved, tl 76-84) ei kajastu. Seega on hageja kohustatud kostjale hüvitama 1⁄2 1231 eurost ehk 616 eurot. Kohus märkis jagatava ühisvara ja kulutustena korteri väärtusega 66 000 eurot, laenukohustuse 57 345 eurot ja kaasomandiga seotud kulud 616 eurot. Hageja poolt kostjale makstava hüvitise määramiseks tuleb hagejale jääva korteriomandi väärtusest 66 000 eurot maha arvata laenukohustus 57 354 eurot ja liita kaasomandiga seotud kostja poolt tema lahusvarast kantud kulu 616 eurot. Seega on hageja poolt kostjale omandikaotusest tuleneva hüvitise suurus 9262 eurot. Kinnitusraamatuseaduse § 34’ lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus leidis, et kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks tuleb asendada käesoleva kohtuotsusega.

TsMS § 164 lg-st 1 tulenevalt jättis kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole kulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus leidis, et kostja vastuhagejana tuleb vabastada hagiavalduse riigilõivu, mille tasumiseks talle anti menetlusabi Harju Maakohtu 11.05.2017 määrusega nr 2-16-19054, tasumisest TsMS § 190 lg 7 alusel. Apellatsioonkaebus 06.12.2017 esitatud apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja Harju Maakohtu 30.10.2017 otsust hagejalt väljamõistetud omandikaotusest tuleneva hüvitise osas, paludes teha selles osas uue otsuse, millega mõista hagejalt välja 4929 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti tõlgendanud materiaalõiguse normi. Vaidlus puudub selles, et vara kuulub jagamisele võrdsetes osades, kuid kohus on seda rikkunud ning mõistnud kostjale välja suurema hüvitise kui ette nähtud, seega kõrvale kaldunud ühisvara jagamise võrdsuse printsiibist. Vaidlus puudub laenujäägi kui ka korteriomandi väärtuse osas. Omandi väärtus on 66 000 eurot ja laenukohustus 57 353 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja võtab üle laenujäägi, peaks ta tasuma kostjale 4323 eurot. Hageja on nõus aktsepteerima kostja poolt tasutud laenumakseid panga ees summas 616 eurot. Samuti on kohus rikkunud menetlusõiguse normi. Kohus rahuldas põhihagi ja jättis menetluskulu poolte endi kanda, mis ei ole kooskõlas TsMs §-ga 162. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse väljamõistetud hüvitise osas muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebus 15.01.2018 esitatud vastuapellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 30.10.2017 otsuse osaliselt, resolutsiooni punktide 1 ja 4 osas ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kaebuse kohaselt on maakohtu otsus vaidlustatud osas ebaõige ja ebaseaduslik, kuna kohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, mis oluliselt mõjutas kohtuotsust. PKS § 35 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui 1) üks abikaasa sureb; 2) sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe; 3) abielu lahutatakse või 4) varasuhe lõpetatakse käesoleva seaduse § 36 kohaselt abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel. Kohus tuvastas otsuses, et poolte abielu lõppes 08.09.2016 jõustunud Harju Maakohtu 07.09.2016 otsuse alusel. Seega poolte varaühisuse varasuhe lõppes PKS § 35 p-i 3 alusel 08.09.2016 ja kohus ei saa seda uuesti lõpetada, kuna see on juba lõppenud. Samuti ei ole keegi pooltest taotlenud poolte varaühisuse varasuhte kohtu poolt lõpetamist, kuna PKS § 36 lg 1 kohaldamiseks puudusid mistahes alused. Seega on maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 poolte varaühisuse lõpetamise osas ebaseaduslik materiaalõiguse normide eksliku tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Samuti rikkus kohus otsuse resolutsiooni punkti 1 osas oluliselt menetlusõiguse norme, kuna tegi otsuse selles osas, mida keegi pooltest pole nõudnud ning ületas sellega hagi piire (TsMS § 439). TsMS § 439 järgi kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja pole esitanud asjas nõuet asendada kostja tahteavaldus kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks kinnistu registriosanumbriga XXXXXXXX

suhtes kohtuotsusega. Seega on maakohtu otsus resolutsiooni punkti 4 osas ebaseaduslik, kuna kohus rikkus selles osas oluliselt menetlusõiguse norme ja vastuolus TsMS § 439 sätetega tegi otsuse nõude suhtes, mida polnud kohtule esitatud. Vastus vastuapellatsioonkaebusele Hageja peab kostja vastuapellatsioonkaebust osaliselt õigeks, s.o osas, mis puudutab otsuse resolutsiooni punkti 1 varaühisuse lõpetamise osas, sest sellist nõuet ei ole esitatud. Maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 4 peab hageja õigeks ja seaduslikuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 30.10.2017 otsus tuleb tühistada resolutsiooni p-de 1, 4 ja 5 osas. Nimetatud osas on võimalik teha uus otsus. Resolutsiooni punktide 2 ja 3 osas on otsus jõustunud. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses järgmiste oluliste asjaolude üle:

kohustatud hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel maksma hüvitist kostjale langeva solidaarkohustuse osa eest. Kostja esitas vastuhagis hageja vastu nõude hüvitada ühisomandile tehtud kulutused summas 1768,90 eurot. Maakohus leidis, et hageja on kohustatud hüvitama kostjale ühisomandile tehtud kulutustest 616 eurot. Kostja nimetatut apellatsioonkaebuses vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt hageja poolt vastuhagejale makstava hüvitise määramiseks tuleb hagejale jääva korteriomandi väärtusest, 66000 eurot, maha arvata laenukohustus 57345 eurot ja liita kaasomandiga seotud vastuhageja poolt tema lahusvara arvelt kantud kulu 616 eurot ning seega on hageja poolt vastuhagejale omandikaotusest tuleneva hüvitise suurus 9262 eurot. Maakohus on jaganud küll ühisomandi võrdsetes osades, kuid pole laenukohustust jaganud võrdsetes osades. Ühisvara jagamise käigus saab jagada ka lepingust tulenevaid varalisi õigusi ja lepingust tulenevaid kohustusi. Kohustuste täitmise või jagamise, sh abikaasade omavahelises suhtes, kõrval on ühisvarana võimalik jagada põhimõtteliselt ka lepinguga seotud varalisi õigusi. Varaliste õiguste jagamine ei mõjuta vastutust võlausaldaja ees. Varaliste õiguste jagamisel saab lähtuda kaasomandi lõpetamise viisidest. Seega ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt tuleb hagejal tasuda kostjale (66000:2)-(57345:2)+616=4943,00 eurot. Kostja esitas ringkonnakohtus kohtule taotluse, et samaaegselt omandi kaotusega tasub hageja ka hüvitise kostjale. Hageja ei vaielnud taotlusele vastu. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-161-12 p-s 13 järgmist: „Kaasomandi lõpetamise kande tegemiseks on KRS § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomandi lõpetamisel on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks teine kaasomanik. Hagi esitamise ajal kehtinud KRS § 341 lg 7 kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav mh juhul, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse alusel. Samal ajal kehtinud TsÜS § 68 lg 5 sätestas, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Eeltoodu tuleneb ka alates 1. juulist 2010 kehtiva KRS § 341 lg-st 8 ja alates

vastuvõtmisega viivitanud. Seega tuleb kohustada hagejat omandi üleandmise kohustusega samaaegselt välja maksma kostjale hüvitis omandi kaotamise eest. Ülaltoodu alusel kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

nii

apellatsioonkaebus

kui

ka

vastuapellatsioonkaebus

Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sättest tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole kulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.