lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-16710/59

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-16710/59
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
840
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-16710

Tsiviilasi

V.K. hagi I.K. i vastu pärandvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. novembri 2017 otsus

Kaebus ja taotlus

I.K. i apellatsioonkaebus ja menetlusabi taotlus

Kaebuse esitaja

I.K.

(kostja), ik XXX; esindaja vandeadvokaat Sergei

Politsev

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast I.K. i apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 20. novembri 2017 otsuse peale.
2.Jätta I.K. i menetlusabi taotlus rahuldamata.
3.Lugeda apellatsioonkaebus I.K. ile tagastatuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.I.K. (kostja) esitas 15. detsembril 2017 apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 20. novembri 2017 otsuse peale. Viru Maakohus rahuldas V.K. (hageja) hagi, jagas hageja ja kostja pärandvara, andis kostja korteriomandi hageja omandisse ja kohustas hagejat maksma kostjale korteriomandi omandiõiguse kaotuse eest hüvitiseks 642,28 eurot. Maakohus luges hageja kohustatud isikuks laenujäägi 8146,37 euro tasumisel ning luges hageja kohustuse kostja ees täidetuks 1357,72 euro ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtuotsusest näha, milliste tõendite alusel jõudis maakohus järelduseni, et kostja rikub jämedalt hageja õigust kasutada korteriomandi oluliseks osaks olevat eluruumi elamiseks. See asjaolu ei ole tõendatud. Tõendatud ei ole ka see, et kostja ei kanna korteriomandiga seotud kommunaalkulusid. Maakohtule esitati maksekorraldused ja kviitungid kommunaalkulude tasumise kohta. Asjaolud, et kostja ei täida laenukohustust vastavalt mõttelise osa suurusele ning ei tasu kommunaalmakseid, ei tähenda veel seda, et esineksid kaasomandi lõpetamise alused (AÕS § 72 lg 3 ja 5). Kaasomandi lõpetamisel kaotaks kostja elukoha. Maakohus ei põhjendanud, mis alustel kohus leidis, et kaasomandi lõpetamine ei kahjusta kostja õigusi. Kostja õigus asja kasutada elamiseks on olulisem, kui hageja õigus saada asja ainuomanikuks.

2.Kostja esitas ka taotluse menetlusabi saamiseks. Kostja palub menetlusabi riigilõivu (300 eurot) tasumiseks. Taotluse kohaselt puudub kostjal töö, ta on saanud töövõimetuspensioni (140,75 eurot) ja sotsiaaltoetust (43,98 eurot). Kostjal ei ole temaga koos elavaid pereliikmeid. Tema püsikulud on kokku 195 eurot. Eluaseme kulub 60 eurot, transpordile 15 eurot ja toidule 120 eurot kuus. Ravimitele kulub 15 eurot kuus. Ülalpeetavaid ei ole. Kostjale kuulub korteriomand Narvas. Kostjal on kaks arvelduskontot, millel ei ole raha. Sõidukeid ei ole. Kostjal on laenukohustus 1357,72 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja menetlusabi andmisest tuleb keelduda. Apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Lisaks on apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõiv. Kuna apellatsioonkaebust ei ole võimalik rahuldada, ei saa kostjale anda ka menetlusabi apellatsioonimenetluses osalemiseks.
4.TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kostja taotleb hagi täielikku rahuldamata jätmist ehk pärandvara jagamata jätmist. Apellatsioonkaebust on põhjendatud sellega, et tõendatud ei ole asjaolud, et kostja rikub jämedalt hageja õigust kasutada korteriomandi oluliseks osaks olevat eluruumi, tekitab hagejale kahju ja ei ole kommunaalmakseid tasunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnimetatud asjaolude väidetav ebaõige tuvastamine ei ole hagi rahuldamata jätmise eeldusteks. PärS § 152 lg 1 alusel võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Sama sätte lg 2 järgi kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. Pärandvara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja tuvastada kostja esile toodud asjaolusid. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja oli õigustatud isikuks, kes võis pärandvara jagamist nõuda. Ringkonnakohus märgib, et pärandvara, nagu ka kaasomand, on ajutine õiguslik seisund, mille lõpetamist võib sõltumata põhjustest nõuda. Nii sätestab ka AÕS § 76 lg 1, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Mõjuv põhjus on kaasomandi lõpetamiseks vajalik vaid siis, kui kaasomandi lõpetamine on kokkuleppega välistatud (AÕS § 76 lg 3). Kostja ei ole toonud esile ühtegi pärandvara jagamist piiravat asjaolu (PärS § 155 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et kostja viidatud AÕS § 72 lg 3 ja 5 reguleerivad kaasomandi kasutamist, mitte selle lõpetamist. Kaasomandi lõpetamise nõude materiaalõigusliku aluse sätestab AÕS § 76 lg 1, mis ei sea nõude esitamise eelduseks varasemat kaasomandi kasutamise sätete rikkumist. Võttes arvesse eeltoodut, ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel ning selle menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda.
5.TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel antakse isikule menetlusabi vaid siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuna ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebust ei saa rahuldada ka selles esitatud väidete õigust eeldades, ei saa eeldada, et kostja osalemine menetluses oleks edukas. Seetõttu tuleb TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel jätta menetlusabi taotlus rahuldamata.
6.Ringkonnakohus ei määra kostjale tähtaega riigilõivu tasumiseks, kuna apellatsioonkaebust ei saa selle ilmse perspektiivituse tõttu (vt määruse p 4) võtta menetlusse ka siis, kui sellelt oleks riigilõiv

tasutud. Riigilõivu tasumiseks tähtaja määramine olukorras, kus kaebust ei saa TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtta, rikuks menetlusökonoomia põhimõtet (TsMS § 2).

7.TsMS § 638 lg 4 järgi tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse apellandile. Kuna apellatsioonkaebus esitati digitaalselt, loeb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse kostjale tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja