2-14-60591/9 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

7.10.11.2014 esitas võlgnik kohtutäituri 27.10.2014 otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, paludes kohtutäituri otsuse tühistada. Ühes kaebusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse täiteasjas täitemenetluse peatamiseks, mille maakohus rahuldas 12.11.2014 määrusega. Kaebuse kohaselt asus ringkonnakohus ekslikult seisukohale, et 11.09.2014 määrus ei olnud kaevatav. Ringkonnakohtu tuginemine TsMS § 390 lg-le 1, mille järgi saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot, oli ebaõige ning tõi kaasa samasuguses olukorras olevate isikute ebavõrdse kohtlemise, mistõttu pidanuks ringkonnakohus oma tõlgendusest lähtuvalt jätma antud sätte, viitega vastuolule põhiseadusega, kohaldamata. Tsiviilasjas 2-13-46775 esitas võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, viidates, et ta on AS-i SEB Pank poolt sundtäitmise raames nõutava võlgnevuse summas 6 099 096,35 eurot tasaarvestanud oma sama suure vastunõudega, mille tulemuseks on kohustuste vastastikune lõppemine 6 099 096,35 euro ulatuses. Vaatamata asjaolule, et võlgnik esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täitemenetluse osas, milles sissenõudja nõuab 6 099 096,35 euro tasumist, on hagihinna tähenduses TsMS § 132 lg 5 kohaselt tegemist hinnata hagiga, mille maksimaalne suurus on 6000 eurot. Asja tegelikust sisust nähtuvalt on vaidluse faktiline väärtus (TsMS mõttes hagihind) 6 099 096,35 eurot, mistõttu ei ole seaduse mõttega kooskõlas kohaldada TsMS § 390 lg-s 1 sätestatud piirangut määruskaebuse esitamisel. On ilmne, et lisades TsMS-i eelviidatud paragrahvi, on seadusandja soovinud anda kõrgema rahalise väärtusega vaidlustele täiendava kaebeastme, võrreldes vaidlustega, milles vaieldakse väiksema rahalise väärtusega nõuete üle. Käesoleval juhul on vaidluse hinnaks 6 099 096,35 eurot, mistõttu peab võlgnikule olema tagatud kaebeõigus ka Riigikohtusse. Kuna puudub sisuline vahe, kas isik pöördub kohtusse 6 000 000 euro suuruse kohustuse puudumise tuvastamise nõudega, mille hagihind võrdub nõude suurusega, või sisuliselt sama nõudega, kus sama taotlus on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses, on tegemist samalaadses olukorras olevate isikute ebavõrdse kohtlemisega, sest ühel juhul on seadus näinud ette määruskaebuse esitamise võimaluse Riigikohtule ja teisel juhul mitte. 2(5)

eurot. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti järeldanud, et võlgnikul ei olnud ringkonnakohtu 11.09.2014 määruse peale määruskaebuse esitamise õigust Riigikohtule, kuna TsMS § 390 lg 1 teise lause järgi saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot. Ei ole seaduslikku alust ega ka mõistlikku põhjust tuletada kaebeõigust Riigikohtule kaebuse esitamiseks täitedokumendi järgi sissenõutava nõudesumma järgi, minnes mööda TsMS § 132 lg 5 ja § 390 lg 1 sätestatust. Kaebaja käsitluse järgi oleks täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagil justkui kaks erineval alusel määratavat hagihinda, üks hagi kohtusse vastuvõtmiseks nõutava riigilõivu suuruse määramiseks ja teine mingi muu menetlusliku toimingu tegemise jaoks (käesoleval juhul määruskaebuse esitamiseks Riigikohtule), mis ei ole kooskõlas seadusega. Kaebaja väitel puudub sisuline vahe, kas isik pöördub kohtusse 6 000 000 euro suuruse kohustuse puudumise tuvastamise nõudega, mille hagihind võrdub nõude suurusega, või sisuliselt sama nõudega, kus sama taotlus on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses. Kaebaja väitel on tegemist samalaadses olukorras olevate isikute ebavõrdse kohtlemisega, sest ühel juhul on seadus näinud ette määruskaebuse esitamise võimaluse Riigikohtule ja teisel juhul mitte. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole samas olukorras olevate isikutega, kuna kaebaja näidatud esimesel juhul puudub täitedokument ja pöördutakse kohtusse vaidluse sisuliseks lahendmiseks ja täitedokumendi saamiseks. Teisel juhul on olemas täitedokument, mille sissenõudaja saab esitada kohtuäiturile koheseks sundtäitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjas lõppastmes tegelikult soodsamas olukorras kui isik, kes peab esitama kohtusse hagi vaidluse sisuliseks lahendamiseks ja täitedokumendi saamiseks, kuna esimesel juhul piirdub hagi hind üldjuhul 3500 euro või maksimaalselt 6000 euroga. Põhjendmatu on ka kaebaja väide, et Riigikohus, jättes kaebaja määruskaebuse 24.11.2014 määrusega TsMS § 679 alusel menetlusse võtmata, on möönnud sellega kaebeõiguse olemasolu. Selline järeldus on ringkonnakohtu hinnangul meelevaldne. Riigikohtu poolt kaebuse menetlusse võtmata jätmisest ei saa teha järeldust, et kaebajal oli käesoleval juhul õigus kaevata ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule. Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitajate kanda. TsMS § 174 lg 4 tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.