2-16-17486/9 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas - lahend.ee

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hageja ja kostja abielu on registreeritud *.a. Lääne Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja abielu lahutamist, kuna poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Poolte abielulised suhted on lõppenud ca aasta tagasi. Pooled on küll korduvalt omavahel arutanud abielu lahutamist, kuid eelkõige ühisvaraga seonduvad küsimused, ei ole viinud kumbagi poolt rahuldavatele kokkulepetele. Abielu lahutamine kohtus on möödapääsmatu, kuna hageja rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Eesti Vabariigis. Poolte kooselust on sündinud üks laps, kelle kasvatamist on jätkanud pooled ühiselt ka pärast abielusuhte lõppemist. Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde, kinnitades, et pooled kooselu enam ei taasta. Hageja nõustus, et menetluskulud tulevad jätta poolte endi kanda. Kostja seisukoht Kostja tunnistab esitatud hagi. Kostja nõustub hagejaga, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Ei ole alust arvata, et pooled oma kooselu taastaksid. Kostja ei nõustu aga sellega, et poolte abielu lahutamiseks oli vajalik pöörduda kohtusse. Hageja registrijärgsel elukohal ei ole mingit tähtsust. Hageja tegelik elukoht on Eestis, seega oli võimalik lahutada perekonnaseisuosakonnas. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 164 lg 2 ja 168 lg 6 alusel. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud 28.12.1999.a. Lääne Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas /tl 10/. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning eraldi elatakse juba aasta aega.. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi

suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled elavad eraldi elatakse juba aasta aega, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Kohtu hinnangul oli hageja kohtusse pöördumise aluseks eelkõige asjaolu, et pooled ei ole saanud kokkuleppele ühisvara jagamise osas, kuid hageja soovis abielu lahutamist vaatamata sellele, et pooltel puudus ühisvara jagamise kokkulepe. Hageja nõue abielu lahutamiseks on õiguspärane ning seetõttu ei nõustu kohus kostjaga, et hageja pöördus kohtusse põhjendamatult. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Kohus ei nõustu kostjaga, et kohaldamisele kuuluvad TsMS § 164 lg 2 ja § 168 lg 6 sätted. TsMS § 168 ei kuulu kohaldamisele, kuna TsMS § 164 on erinormiks menetluskulude jaotuse määramisel hagilises perekonnaasjas. Seega kohaldatakse TsMS § 164 sätteid. TsMS § 164 lg 2 ei kuulu kohaldamisele, kuna käesolevas vaidluses ei ole tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega ning kulude jaotus vastavalt TsMS § 164 lg 1 ei ole ebaõiglane, sest see ei kahjusta kummagi abikaasa olulisi vajadusi ülemääraselt. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, milles seisneks tema oluliste vajaduste kahjustamine. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud summas 480 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Nimetatud kulud jäävad kostja kanda TsMS § 164 lg 1 alusel.