lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-52-15

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 25.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-52-15
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
25.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1783
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 2 lg 1TäitedokumendidTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 378 lg 1Hagi tagamise abinõudTsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumineTsMS § 463 lg 2KohtumäärusTsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-21-5082/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.01.20232-22-1161/36Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.01.20232-20-3881/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.10.20202-20-2884/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja02.07.20202-19-4765/21Riigikohtu tsiviilkolleegium19.02.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Haabersti Arendus OÜ12506168(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-52-15

Määruse kuupäev

Tartu, 25. mai 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma hagi OÜ SIIBXID ja Haabersti Arendus OÜ vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks, vara pankrotivarasse tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalike nõusolekute andmise kohustamiseks. AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri hagi tagamise taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-57936

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Haabersti Arendus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja AS Süda Maja (pankrotis) (registrikood 10927962) pankrotihaldur Toomas Saarma Kostja Haabersti Arendus OÜ (registrikood 12506168), esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Asja läbivaatamise kuupäev

4. mai 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-57936 osas, millega kohus jättis tühistamata Harju Maakohtu 29. septembri 2014. a määruse, millega maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse Tallinna kohtutäituri Risto Sepa täiteasjas nr 027/2014/1061 kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 29. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-57936, millega maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse Tallinna kohtutäituri Risto Sepa täiteasjas nr 027/2014/1061 kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Teha tühistatud määruse asemel uus määrus, millega jätta rahuldamata hageja hagi tagamise taotlus peatada täitemenetlus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa täiteasjas nr 027/2014/1061 kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada, kautsjon kanda üle OÜ-le VIP Crew.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma esitas 24. septembril 2014 Harju Maakohtule OÜ SIIBXID (kostja I) ja Haabersti Arendus OÜ (kostja II) vastu hagi. Hageja palus tuvastada hageja ja kostja I sõlmitud kinnistu ja 1/2 mõttelise osa kinnistust (kinnistud) müügi- ja asjaõiguslepingu (alternatiivselt lisaks müügilepingutele ka kostja I ja kostja II sõlmitud kinnistute mitterahalise sissemaksena kostjale II üleandmise lepingu) tühisus ja tunnustada hageja omandiõigust neile kinnistutele või alternatiivselt tunnistada kõik vaidlusalused tehingud kehtetuks tagasivõitmise korras.
2.Hageja esitas hagiavalduses Harju Maakohtule ka hagi tagamise taotluse, milles palus arestida hagi tagamiseks kostja II omandis olevad kinnistud Tallinnas ning seada kinnistutele käsutamise keelumärge hageja pankrotihaldur Toomas Saarma kasuks. Samuti palus hageja peatada täitemenetluse Tallinna kohtutäituri Risto Sepa menetluses olevas täiteasjas nr 027/2014/1061 kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hagi tagamise avalduse kohaselt on hagi eesmärk kinnistute ja valduse tagasitoomine hageja pankrotivara koosseisu ning seeläbi hageja kui võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamise võimaluste suurendamine. Hagiavalduses on põhjendatud, miks on hageja ja kostja I sõlmitud müügilepingud esindusõiguse puudumise tõttu tühised. Esindusõiguse puudumise tõttu on tühised ka asjaõiguslepingud, millega sooviti kinnistute omand kostjale I üle anda. Käsutustehingute tühisuse tõttu ei saanud kostja I kinnistute omanikuks. Puuduvad andmed, et kostja I oleks suuteline ostuhinna tasumata osa tasuma, sest 2013. a majandusaasta aruande kohaselt on kostja majandustegevus peatunud. Kostja vara koosneb sisuliselt vaid võlgnikult omandatud varadest. Puuduvad ka muud usaldusväärsed andmed, et ta oleks suuteline ostuhinda tasuma. Tehingud tehti olukorras, kus hageja oli maksejõuetu. Kostja II võib kinnistud edasi võõrandada ning sellega muuta kohtuotsuse täitmise osaliselt või tervikuna võimatuks. Selliseks järelduseks annab alust kostja seadusliku esindaja varasem käitumine. Kohe pärast hagejalt kinnistute omandamist võõrandas kostja I need edasi kostjale II. Hagi tagamine on vajalik ka seetõttu, et Tallinna kohtutäitur Risto Sepp on algatanud 9. jaanuaril 2014 (st pärast hageja poolt kinnistu võõrandamist) seatud hüpoteegi ning hüpoteegipidaja Desio TR OÜ avalduse alusel täitemenetluse nr 027/2014/1061 ühe kinnistu suhtes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ning on kinnistu müügiks kuulutanud välja enampakkumise. Hagi tagamata jätmisel muutub võlgniku pankrotimenetluses võimatuks vara pankrotivarasse tagasisaamine.
3.Harju Maakohus rahuldas 29. septembril 2014 tehtud kahe määrusega hagi tagamise avalduse. Esimese määrusega rahuldas maakohus taotluse kinnistud arestida ja otsustas kanda kinnistusraamatusse keelumärked hageja kasuks. Teise määrusega rahuldas maakohus taotluse peatada täitemenetlus ning peatas täitemenetluse täiteasjas nr 027/2014/1061 kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Maakohtu teise määruse põhjenduste järgi tugines maakohus täitemenetluse seadustiku (TMS) §le 45. Hagi eesmärgi saavutamine on võimalik üksnes juhul, kui täitemenetlus hagi tagamiseks peatada. Kui kostja II kinnistu kohtumenetluse ajal võõrandatakse, muutub hageja pankrotimenetluses võimatuks vara pankrotivarasse tagasisaamine.

4.Kostja II esitas maakohtu mõlema määruse peale määruskaebused, milles palus määrused tühistada. Hageja vaidles määruskaebustele vastu.
5.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. detsembri 2014. a määrusega maakohtu määrused muutmata. Ringkonnakohtu määruse järgi piisab hagi tagamise taotluse rahuldamiseks sellest, et avalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt võib kohtuotsuse viivituseta täitmine osutuda raskendatuks juhul, kui hagi jäetakse tagamata. Maakohus lähtus hagi tagamise kohta otsustust tehes hagi tagamise põhistatud avaldusest. Maakohus pidas hageja väiteid usutavaks ja kujundas nende alusel oma siseveendumuse. Hageja ei ole kuritarvitanud oma menetlusõigusi ja puudub alus eeldada, et hagi ei ole üldse võimalik rahuldada. Hagi tagamise kohta määruste tegemisel ning selle peale esitatud määruskaebuste läbivaatamisel ei lahendata asja sisuliselt ega hinnata esitatud nõuete ja väidete tõendatust. Sellele annab kohus hinnangu, kui vaatab asja sisuliselt läbi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg-s 1 ei ole sätestatud hagi tagamise abinõude ammendavat loetelu ning kohtu pädevuses on rakendada ka teisi abinõusid. TsMS § 378 lg 1 p 10 võimaldab kohtule diskretsiooniõiguse hagi tagamise abinõu valikul, kui abinõu ei ole kirjeldatud lg 1 p-des 1−9. Täitemenetluse peatamine on selline hagi tagamise abinõu, mis tuleb kohaldada siis, kui on oht, et täitemenetluses võidakse realiseerida kostja vara ning seeläbi võib menetletavas kohtuasjas osutuda kohtuotsuse hilisem täitmine võimatuks. Oluline ei ole asjaolu, et maakohtu peatatud täitemenetluse aluseks oleva hüpoteegi kehtivust ei ole vaidlustatud. OÜ Desio TR, kelle avalduse alusel täitemenetlust alustati, on omandanud hüpoteegi, mis on sisse kantud 9. jaanuaril 2014, s.o ligikaudu pool aastat pärast vaidlusaluseid tehinguid. Tehingute tühisuse tuvastamisel või tehingute tagasivõitmise korral kehtetuks tunnistamisel tuleb kõik hüpoteegid, mis on seatud pärast vaidlusaluste tehingute tegemist, tühistada. Kostja II õiguste kitsendamine hagi tagamisega seisneb üksnes selles, et see muudab võimatuks kostjale II kuuluva vara müügi arvel OÜ Desio TR nõuete rahuldamise. Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et kostja II on omandanud varem hagejale kuulunud vara tühiste tehingute alusel ja sisuliselt tasuta, kostja II valdab ja kasutab hagejale kuuluvat vara ilma õigusliku aluseta ning soovib seda enda kohustuste täitmiseks võõrandada. Täitemenetluse jätkamine võib tuua kaasa hagejale kahju tekkimise ohu, kuid hagejale teadaolevalt puudub kostjal II muu vara ja seega on tõenäoline, et

pärast praeguses asjas tehtava lahendi jõustumist ei oleks kostja II suuteline võimalikku kahju hüvitama. Kostja II tõlgendab Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-101-14 esitatud seisukohti kitsendavalt. Muu hulgas märkis Riigikohus selles lahendis, et kui hagiga soovitakse saavutada eesmärki, mis on omane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile, on võimalik täitemenetlus TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel sellekohase avalduse esitamisel peatada. Praeguses asjas esitatud hagi on eesmärgilt sarnane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja II esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse ja mõlemad maakohtu määrused tühistada. Kostja II arvates on ringkonnakohus leidnud ekslikult, et täitemenetlus on võimalik peatada olukorras, kus täitemenetluse ja hagimenetluse pooled ei ühti. Täitemenetlus algatati OÜ Desio TR avalduse alusel, kelle kasuks on seatud kinnistule esimese järgu hüpoteek. Täitemenetluses on võlgnik kostja II. Hagimenetluses on aga kostja II vaid üks menetlusosalistest. Kohtute pädevuses ei olnud täitemenetlust hagi tagamiseks peatada, ilma et hageja oleks täitedokumenti vaidlustanud. Praegusel juhul ei ole täitemenetluse aluseks oleva hüpoteegi kehtivust vaidlustatud ega esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sõltumata sellest, kas hagi rahuldatakse või mitte, saaks kinnistute arvel oma nõuded rahuldada vaid hüpoteegipidajad. Menetlustasu saaks kohtutäituri asemel pankrotihaldur. Hagi tagamine halduri tasu tõttu ja sellega hüpoteegipidajate huvide kahjustamine (täitemenetluse peatamine pika kohtumenetluse ajaks) on selgelt põhjendamatu. Hüpoteegi olemust moonutaks see, kui kinnisasja omaniku ja tagasivõitmise nõude esitanud isiku vaheline vaidlus saaks hüpoteegi realiseerimise peatada. Hüpoteegipidajal on õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnistu sundmüüki, olenemata sellest, kellele see kuulub.
8.Hageja palus vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2, § 695 ja § 701 lg 3 alusel rahuldada ning ringkonnakohtu määrus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis tühistamata maakohtu määruse täitemenetluse peatamise kohta. Samuti tuleb tühistada nimetatud maakohtu määrus ja uue määrusega jätta hagi tagamise taotlus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Kolleegium selgitab kõigepealt kassatsioonimenetluse kohta järgmist. Kuigi kostja II on määruskaebuses märkinud, et ta palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja maakohtu mõlemad hagi tagamise määrused, puudutavad kaebuse sisulised väited üksnes seda hagi tagamise määrust, millega peatati täitemenetlus. Ühtegi väidet ei ole esitatud selle kohta, miks on ebaõige ringkonnakohtu määrus kinnistute arestimise osas. Sellest järeldab kolleegium, et kostja II vaidlustab ringkonnakohtu

määruse ainult selles osas, mis puudutab täitemenetluse peatamist. Eeltoodu tõttu ei kontrolli kolleegium ringkonnakohtu määrust osas, milles käsitleti hagi tagamiseks kinnistu arestimist. Selles osas on ringkonnakohtu määrus jõustunud TsMS § 463 lg 2 ning TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt.

11.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et täitemenetluse peatamiseks ei olnud alust, kuna täitedokumenti ei olnud hagis vaidlustatud. Praeguses asjas ei ole tegemist sama olukorraga, mida kirjeldati Riigikohtu 19. novembri 2014. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14. Praegust tsiviilasja iseloomustab asjaolu, et täitemenetluse alusdokument on TMS § 2 lg 1 p-s 19 kirjeldatud hüpoteegi seadmise leping. Hüpoteegiga tagatud nõuded on võlgniku täite- või pankrotimenetluse korral üldjuhul eelistatud teistele nõuetele. Eelistamine on vajalik osa majanduse normaalse toimimise ja laenukäibe mehhanismist. Seetõttu ei ole õige peatada täitemenetlus TsMS § 378 lg 1 p-de 10 ja 6 koostoime alusel, kui hagis ei vaidlustata täitedokumendiks olevat hüpoteegi seadmise lepingut. Selline hagi saab olla eelkõige TMS §-s 221 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14 küll möönnud kohtu diskretsiooniõigust TsMS § 378 lg 1 p 10 sisustamisel (viidatud lahendi p 13), kuid praeguses asjas on ringkonnakohus diskretsiooni piire ületanud. Kolleegium juhib tähelepanu, et ka tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14 leidis Riigikohus, et selles asjas esitatud hagi eesmärk ei ole päris omane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile (viidatud lahendi p 15), st kohaldas TsMS § 378 lg 1 p 6 ja 10 äärmiselt erandlikuna. Õige on ka määruskaebuse väide, et isegi täitemenetluse peatamise korral ja kinnistute võimaliku tagasivõitmise korral pankrotivarasse jäävad hüpoteegid kinnistuid koormama ja hüpoteegipidajal on õigus nõuda oma nõuete rahuldamist pankrotiseaduses sätestatud korras. Kolleegium märgib ka seda, et kinnistu arestimine hagi tagamise korras ei takista tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 88 lg 2 järgi iseenesest täitemenetluse korraldamist enne keelumärke seadmist kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi realiseerimiseks (vt selle kohta nt Riigikohtu 3. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 23). Pärast täitemenetlust on võimalik keelumärge kinnistusraamatust kustutada (vt eelmises lauses viidatud määruse p 24).
12.Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu ja maakohtu määrus eespool kirjeldatud ulatuses tühistada ning uue määrusega jätta hagi tagamise taotlus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata
13.Kostja II määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud põhiasja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Ants Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.