2.Jätta läbi vaatamata JO apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 26.02.2016 otsus tühistamiseks, millega rahuldati osaliselt TKO hagi MO vastu elatise väljamõistmiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 7).
3.Muus osas jätta JO apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Tagastada JO-le 30.05.2016 menetlusdokumendiga esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendeid JO deklareeritud palga ja kinnipeetud maksude kohta, 12.05.2016 TO ja SO kirjalik seletus ning elukohateate avaldus. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, siis paberkandjal neid ei tagastata.
5.Jätta rahuldamata vastustajate taotlused kohustada apellanti esitama andmed XXX OÜ vara ja töötaja isiku kohta ja XXX OÜ-le kuuluva vara kohta.
6.Poolte maakohtu menetluskulud jäävad poolte kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud JO kanda.
7.Rahuldada MO, JMO, M-JO ja TKO menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
8.Määrata MO, JMO, M-JO ja TKO menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsioonimenetluses 350 eurot.
9.Välja mõista JO-lt menetluskulud 350 eurot MO, JMO, M-JO ja TKO kasuks. Asjaolud, hagi I ja hagejate nõuded
1.13.11.2013 esitasid MO, JMO, M-JO ja TKO hagi JO vastu elatise väljamõistmiseks. 31.12.2013 esitas TKO hagi MO vastu elatise väljamõistmiseks. Menetluse kestel pooled loobusid osaliselt nõuetest. 20.01.2016 toimunud istungil loobus MO enda elatise nõudest. Pooled üksteise nõuetest loobumistele vastuväiteid ei esitanud.
2.JMO, M-JO ja TKO 13.11.2013 esitatud ühise hagiavalduse (hagi I) ja selle täpsustuste kohaselt on hagejad MO ja JO lapsed. Hagejad elavad koos emaga. TKO elas ajavahemikul 20.12.201331.12.2014 koos kostjaga. Kostja JO ei tasu elatist piisaval määral. JMO ja M-JO paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates 13.11.2012 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. TKO palub kostjalt välja mõista miinimummääras elatise ajavahemiku 13.11.2012-19.12.2013 eest ning alates 01.01.2015 kuni täisealiseks saamiseni. Lastele taskuraha andmist ei saa lugeda elatise andmiseks, sest vanemate vahel selline kokkulepe puudub. Laste elatise nõude esitas ema isale kohe, kui viimane pere juurest lahkus (25.10.2012 kiri laste isale). Kuna laste isa laste ülalpidamises piisavalt ei osalenud, tuli emal lapsi ülal pidada enda ja oma ema säästudest. Hagejate ema tegi samme asja lahendamiseks kohtuväliselt, kuid tal puudus mõistlik rahaline võimalus esindaja palkamiseks seoses lapsehoolduspuhkusel viibimisega. Tegemist on kaalukate põhjustega, mis annavad aluse nõude tagantjärele esitamiseks. Kostja vastuväited hagis I
2.Kostja tunnistas hagejate nõudeid osaliselt, selgitades, et ta ei ole võimeline miinimumelatist tasuma, kuna tema ülalpidamisel on kolm last (hagejad II-IV). Tagasiulatuvale elatisele vaidles kostja vastu, kuna an maksnud hagejatele elatist enam kui 1960,46 eurot, andnud lastele igakuist taskuraha nii sularahas kui pangaülekannetega, samuti pidanud ülal
2(9)
hagejaid muul viisil – ostnud neile riideid, viinud maalt kartuleid jm aiasaadusi, lapsed on olnud koolivaheaegadel olulises mahus kostja ja kostja ema ülalpidamisel. TK elab alates 20.12.2013 kostjaga, kuna laste ema ei tulnud tema kasvatamisega toime ja jättis lapsed järelevalveta. Kostja töötasu on 320 eurot kuus. Kostja omab äriühingut XXX OÜ, võimalik on saada iga-aastast dividenditulu. Kostja on saanud 2013 aastatl dividende 4300 eurot, kostja keskmine kuusissetulek on 678,33 eurot, netosissetulek 556 eurot, millest kostja on nõus tasuma elatist 320 eurot kahele lapsele. Märgitud summast peab kostja ülal ennast ja TK. Kostjal puudub vallas- ja kinnisvara, millele pöörata sissenõuet. Kostjal puuduvad pangaarvetel olevad säästud. Kostja kulud üürikorterile korterelamus igakuiselt on suuremad kui laste ema kulud eramajas elades. Kostjal puuduvad sõiduvahendid ja tema nimele ei ole registreeritud sõidukeid. Kostja kasutab tööülesannete täitmiseks äriühingu liisinguautot. Kostja omandis on võlgadega koormatud kinnistu, millel pooleliolev elamu maakohas Raplamaal. Selle valmisehitamiseks puuduvad kostjal vahendid ja kostja peab selle võõrandama võlgade katteks. Laenud on võetud kinnistu ja ehitamise finantseerimiseks. 12.05.2014 menetlusdokumendis esitatud väidete kohaselt oli kostja sunnitud realiseerima talle kuuluva kinnistu Raplamaal võlgade olemasolu tõttu 2014 maikuus algul. Kostja ei saa nimetatu kohta tõendit esitada, kuna puudub kanne kinnistusraamatus. 2013 aasta eest puudub võimalus saada äriühingust dividende, kuna äriühing lõpetas majandusaasta kahjumiga. Hagi II ja hageja nõuded
3.TKO 31.12.2013 esitatud hagiavalduse (hagi II) ja selle täpsustuste kohaselt elas TKO ajavahemikul 20.12.2013-31.12.2014 koos isaga. Ema MO ei tasunud elatist piisaval määral. Hageja palub välja mõista kostjalt (emalt) miinimummääras elatise ajavahemiku 20.12.201331.12.2014 eest. Kostja on võimeline lisaks tavapärastele kuludele tegema kulutusi tasulise hariduse omandamiseks ca 3000 eurot aastas ehk 250 eurot kuus. Vanemate ühisvara on kostja valduses ning jagamata. Kostjal ei ole suured eluasemekulud, tal on võimalus pidada autot. Nimetatust on alus arvata, et laste ema on varaliselt rohkem kindlustatud kui isa. Seetõttu peaks isa osakaal elatise tasumisel olema tulenevalt tema varalisest olukorrast väiksem kui emal. Lisaks tuleb arvestada, et isa ülalpidamisel olev laps ei jääks halvemasse seisukorda. Kostja vastuväited hagis II
4.Kostja MO tunnistas nõuet osaliselt, selgitades, et ta ei ole võimeline miinimumelatist tasuma, kuna tema netopalk on ca 500 eurot kuus. Emal puuduvad säästud ja muu võõrandatav vara. Tal on ülalpidamisel kolm alaealist last ning ta palub vähendada väljamõistetavat elatist 100 euroni kuus. Laste isa varaline seis on parem kui emal. Isale kuulub ettevõte, millel on vara ja käive ning mille tegevus on kasumlik. Isale kuulub kinnisvara, mida remonditakse/ehitatakse ning registris sõiduvahendid. Maakohtu otsuse põhjendused
5.26.02.2016 otsusega rahuldas maakohus hagid osaliselt, mõistes JO-lt poja JMO ülalpidamiseks välja elatise 3751,63 eurot ajavahemiku 19.11.2012-20.01.2016 eest ning alates 21.01.2016 igakuise elatise 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni poja täisealiseks saamiseni; poja M-JO ülalpidamiseks elatise 3717,63 eurot ajavahemiku 19.11.2012-20.01.2016 eest ning igakuise elatise alates 21.01.2016 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni poja täisealiseks saamiseni; tütre TKO ülalpidamiseks elatise 3382,19 eurot ajavahemiku
3(9)
19.11.2012-20.01.2016 eest ning igakuise elatise 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 21.01.2016 kuni tütre täisealiseks saamiseni. Kohus lõpetas menetluse MO hagis JO vastu elatise väljamõistmiseks, JMO hagis osas, mis ületab miinimumelatise määra ja perioodi enne 13.11.2012, M-JO hagis osas, mis ületab miinimumelatise määra ja perioodi enne 13.11.2012, TKO (hagis I) hagis osas, mis ületab miinimumelatise määra ja perioodi enne 13.11.201219.12.2013 ning enne 01.01.2015 ning TKO (hagis II) hagis osas, mis jääb väljaspoole perioodi 20.12.2013-31.12.2014. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse kohaselt tuleb elatise nõude lahendamisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadustest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid, ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. Kuivõrd hagejad on mõlemas hagis esitanud elatise nõude PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras, puudub hagejatel vajadus tõendada oma vajaduste olemasolu. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Vaidlus puudub selles, et MO (kostja hagis II) ülalpidamisel on kolm alaealist last, tema töövõimet ei ole piiratud, samuti selles, et JO (kostja hagis I) ülalpidamisel on kolm alaealist last ja tema töövõimet ei ole piiratud. Lapsevanemate igakuised sissetulekud on võrreldavas suuruses. JO täiendava sissetuleku on moodustanud väljamakstud dividendid. Samuti on menetluse kestel JO võõrandanud XXX (registriosa nr XXXXXXXX). Kogu vaidlusalusel ajavahemikul on peretoetus laekunud MO kontole. JO on osanik XXX OÜ-s (registrikood XXXXXXXX) ja XXX OÜ-s (registrikood XXXXXXXX). MO-le kuulub sõiduk Toyota Aygo (ehitusaasta 2007, reg nr XXXXXX). Eelnenut hinnates puudub alus vanemate võrdsusest kõrvale kaldumiseks, s.o hagi I ja hagi II osas kostjatelt alla miinimummäära elatise väljamõistmiseks. JO apellatsioonkaebus
6.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles rahuldati hagejate nõue elatise väljamõistmiseks ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohtu otsus põhjendatud ega kooskõlas seadusega, kuna kohus ei ole elatise määramisel arvestanud apellandi igakuise sissetulekuga. Elatise väljamõistmine hagejate poolt nõutud summas kahjustab kostja enese tavalist ülalpidamist. Kostja ei ole võimeline kohtuotsust nõuetekohaselt täitma. Kostja viitab seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-127-09. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga ning uurinud ringkonnakohtus kogutud täiendavaid tõendeid kogumis maakohtus kogutud ja uuritud tõenditega, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb täiendada selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Osas, milles apellant vaidlustab TKO hagis MO vastu väljamõistetud elatist, tuleb apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. I
8.Apellant ei ole kaebuses märkinud, millist asjaolu maakohus ei arvestanud või millise tõendi on maakohus hindamata jätnud. Apellatsioonkaebuses tugineb JO (edaspidi kostja) asjaolule, et kohus pole arvestanud elatise väljamõistmisel kostja sissetulekutega ja selgitab, et elatise väljamõistmine hagejate poolt nõutud summas kahjustab kostja enese tavalist ülalpidamist.
4(9)
9.Maakohus on menetlenud asja lihtmenetluses, milles TsMS § 444 lg 2 järgi võib maakohus kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele otsus on rajatud, märkimisega. TsMS § 405 lg 1 tähenduses saab lihtmenetluse asjaks pidada elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot. Seda põhjusel, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes on hagihinnal autonoomne sisu ja lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleb lähtuda esmajoones TsMS § 122 lg-st 2 ning teha kindlaks asjas taotletu harilik väärtus, s.o hageja kogu tegelik nõue, mis tähendab korduvate kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate perioodiliste maksete summat. Käesolevas asjas ületavad alaealiste hagejate nõuded üksnes juba menetluse jooksul sissenõutavaks muutunud nõuete osas 2000 eurot (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-185-15, p 4 ja nr 3-2-1-56-16, p 19). Seega ei tohtinuks asjas menetleda lihtmenetluse korras. Hagihinna on maakohus õigesti määranud. Maakohus on leidnud oma otsuses, et lapsevanemate igakuised sissetulekud on võrreldavas suuruses ja puudub alus vanematelt alla miinimummäära elatise väljamõistmiseks. Maakohtu otsuse põhjendus ei ole selles osas jälgitav. Maakohus on loetlenud küll sissetulekute iseloomu (nt dividendid, kinnistu võõrandamisest saadud tulu, hagejate esindajale kuulub sõiduk), kuid otsuses puuduvad andmed sissetulekute või vara suuruse kohta, mida võrrelda. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus parandada, kogudes täiendavaid tõendeid ja hinnates neid. Ringkonnakohus on oma 19.04.2016 kirjaga palunud pooltel vanemate varalist seisu kirjeldada ja esitada vastavad tõendid.
10.MO on oma sissetulekute tõendamiseks esitanud töölepingu (I kd, tl 115-118) ja palgatõendid (IV kd, tl 50-57), Maksu- ja Tolliameti tõendid (IV kd, tl 58-63), konto väljavõtte (IV kd, tl 64-79), mille kohaselt töötab ta alates 01.03.2013 täistööajaga AS XXX osakonna sekretärina ja tema põhipalk on 580 eurot kuus. 02.09.2014 menetlusdokumendis on MO selgitanud, et tänaseni on toetanud laste ülalpidamist ka tema ema, kelle juures MO koos lastega elab. Eesti Riikliku Autoregistri tõendi kohaselt (IV kd, tl 2) on MO nimele registreeritud sõiduauto Toyota Aygo, väljalaskeaastaga 2007. MO on avaldanud, et sõiduk on tema kasutuses, kuid vanemate ühisomandis, seda ei ole võimalik müüa enne vara jagamist. Selle võõrandamine ei oleks ka mõistlik, kuna ema vajab seda laste igapäevaseks transpordiks. JO ei ole palunud arvestada auto kasutamisest tuleneva kasutuseelisega. Arvestades, et eelduslikult on abikaasade osad ühisvaras võrdsed, ei mõjuta ühisvara koosseis poolte varaliste võrdsuse proportsiooni käesolevas asjas.
11.Maakohus on õigesti tuvastanud, et vaidlusalusel ajal on laekunud MO arvele peretoetus. Maakohtu otsuse põhjendustest pole jälgitav, kas ja kuidas kohus igakuiselt laste ema arvele laekuvat laste vajaduste rahuldamiseks ettenähtud summat elatise suuruse määramisel arvesse võttis. Kuna tegemist on riigi poolt laste vajaduseks antava toetusega, tuleb selle arvel lugeda igakuiselt kantuks laste kulutused vastavas osas. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-37-11 kohaselt ja riiklike peretoetuste seaduse (RPS) § 1 lõike 1 alusel tuleb enne ülalpidamiskohustuse suuruse määramist lugeda alaealise lapse vajadused saadud/saadava riikliku toetuse ulatuses kantuks. Seega ei tule riiklikud peretoetused arvesse ema sissetulekute suuruse arvestamisel. Samal põhjusel ei lähe ema sissetulekuna arvesse lapse lasteaiatoetused, millele on apellant viidanud 30.05.2016 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis.
12.Apellandi väited, et ema sissetuleku hulka tuleks arvestada laste tulumaksutagastused, on iseenesest õiged. Samas ei muuda see ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust. MO kontoväljavõttelt (IV kd, tl 25-29) nähtub tulumaksu tagastus üksnes 01.03.2011 summas 815,83 eurot. Käesolevas asjas esitatud vastustajate hagid ei puuduta vaidlust enne 13.11.2012. Nimetatud tulumaksu tagastuse põhjal pole võimalik teha maakohtust erinevat järeldust selle kohta, et vanemate varalised sissetulekud on võrreldavad ja puudub alus kalduda kõrvale poolte võrdsusest.
5(9)
13.Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt puudub JO-l kinnistusraamatusse kantud vara puudub (II kd, tl 66). 01.02.2015 hagejate menetlusdokumendi kohaselt ja vastustajate vastuse kohaselt apellatsioonimenetluses võõrandas JO endale kuulunud XXX kinnistu kohtumenetluse ajal oma praeguse abikaasa vennale, kuid jäi seda ise kasutama. Kinnistu võõrandamine kohtumenetluse ajal on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega (II kd, tl 98). 19.04.2016 saadetud kirjas palus ringkonnakohus JO-l vastata küsimusele, kui palju maksis menetluse kestel võõrandatud kinnistu ja põhistada, kas ja mis asjaoludel kasutab kostja seda edasi. Kohus palus kostjal oma väiteid ka tõendada ja selgitas mh, et kohaseks tõendiks on ostumüügileping. Kostja nimetatud kohtu küsimusele ei vastanud ja tõendeid ei esitanud.
14.JO väiteid tema töötasu kohta 320 eurot kuus 2013 aastal kinnitavad e-maksuameti väljavõte (I, tl 172-174) ja 2015 aasta kohta tuludeklaratsioon (IV kd, tl 91-102). Vaidlust ei ole sellest, et JO on endale tööandja (XXX ainuomanik ja juhatuse liige). Lisaks XXX OÜ-le on JO ainuosanik ja juhatuse liige ka XXX OÜ-s (IV kd, tl 1). XXX OÜ prokurist IO on väljastanud tõendid JO makstud tasude kohta, millest nähtub, et ajavahemikul september 2013 kuni august 2014 on JO-le makstud brutotasu 320 – 355 eurot kuus (II kd, tl 67) ning ajavahemikul jaanuar 2013 – detsember 2013 320 eurot kuus (II kd, tl 70), 2014 jaanuar kuni august 2014 355 eurot kuus, v.a veebruari kuu, kus palka ei ole makstud. Konto väljavõttelt perioodi 01.09.2013 – 09.09.2014 kohta (II kd, tl 69) nähtub, et XXX OÜ on lisaks palgale teinud JO-le ülekandeid selgitusega „majandusavanss aruandvale isikule“ netopalgaga samas suuruses 272,93 eurot, samuti kahel korral selgitusega „majandusraha“ 1000 ja 900 eurot. Viimati nimetatud tõendist nähtub, et JO saab äriühingult makseid mitte üksnes palgana, vaid ka muudel alustel.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellant teinud oma väiteid võimatuse kohta tasuda vastustajatele miinimumelatist usutavaks. Apellandile kuuluvad ja tema poolt juhitavad äriühingud ei maksa apellandile piisavalt palka nagu nähtub XXX OÜ 2014 majandusaasta aruandest (IV köide, tl 30-38) või ei maksa üldse palka nagu nähtub XXX OÜ 2014 majandusaasta aruandest (IV kd, tl 39-45). XXX OÜ on menetluse jooksul lõpetanud dividendide väljamaksmise. Samas on tegemist apellandi otsustega ettevõtete äritegevuse juhtimisel, võimaliku kasumi ettevõtte majandustegevuse jätkamisse ja laiendamisse suunamisel või juhatuse liikme tasu mittemaksmisel. Apellant on võõrandanud endale kuuluva kinnistu, andmata kohtule selgitusi võõrandamise asjaolude (hinna, edasi kasutamise) kohta. Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-127-09 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada mh asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Kuigi perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, ei tähenda eeltoodu, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Apellant ei ole teinud usutavaks asjaolu, et tema varaline seis on selline, et elatise maksmine miinimummääras kahjustab tema enese tavalist ülalpidamist. Tööealise ja terve isikuna pole apellant põhistanud, miks ei ole tal võimalik leida tööd, mis tagab tema lastele vajalikus määras ülalpidamise. Apellant ei ole kaebuses viidanud ühelegi asjaolule, millest võiks järeldada, et põhjendatud oleks jätta elatis apellandilt välja mõistmata või välja mõista alla miinimummäära. Seetõttu ei ole alust kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seadusega sätestatud miinimummäära.
6(9)
II
16.Vastustajad on apellatsioonimenetluses 11.05.2016 menetlusdokumendis tuginenud asjaolule, et apellandile kuulus hall Toyota Avensis ja ATV. Mõlemad on apellant võõrandanud, kuid ATV-d kasutab apellant edasi. Nimetatud väited jätab ringkonnakohus kui esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).
17.Apellant on apellatsioonimenetluses 30.05.2016 menetlusdokumendis tuginenud asjaolule, et kooselu ajal kattis apellant kõigi hagejate kulutusi ja remontis MO emale kuuluvat eramut, mis jäi lastele koduks. Nimetatud väited ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kuna elatist nõuavad vastustajad alates ajast, mil vanemad koos ei ela ning elatise vaidluse lahendamisel pole võimalik arvestada vanema võimalike asja remontimisest tulenevate nõuetega kas teise vanema või kolmanda isiku vastu.
18.Apellant on esmakordselt apellatsioonimenetluses tuginenud asjaolule, et lapsi on arvestatavalt toetanud ka tema ema TO, apellant on palunud sellega arvestada tasaarvestuse tegemisel. Apellant on lisanud tõendina TO ja SO kirjaliku seletuse (IV kd, tl 103-104), mille kohaselt on erinevad vastustajad viibinud erinevatel vaheaegadel maal ja MO ei ole neile ülalpidamisraha sellel ajal jätnud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud väited ja tõendid tuleb jätta tähelepanuta, kuna apellant ei ole maakohtu menetluses vastavaid asjaolusid esile toonud (TsMS § 652 lg 4). Ringkonnakohus tagastab tõendi. Ringkonnakohus märgib siiski, et vanavanemal, kes täidab lapse vanema asemel lapselapse ülalpidamise kohustust, on õigus nõuda lapse vanemalt, kelle asemel vanavanem ülalpidamise kohustust täitis, lapse ülalpidamiskohustuse täitmist endale. Vanema ülalpidamiskohustus tuleb lugeda täidetuks vanavanemate makstud elatise ulatuses. Ainult asjaolust, et lapsed on viibinud suvevaheaegadel vanavanemate juures ja laste ema pole vanavanematele laste ülalpidamiseks raha tasunud, pole võimalik järeldada, et seda saaks arvestada JO ülalpidamiskohustuse täitmisena nagu apellant soovib. Laste ülalpidamiskulud ei tähenda lisaks üksnes peavarju ja söögi pakkumist. Esitatud asjaoludest ja tõendist ei nähtu, millises ulatuses on vanavanemate poolt ülalpidamist JO arvel antud. Käesolevas vaidluses ei oleks seetõttu tegemist ka asjakohase tõendiga.
19.Apellatsioonkaebuses vaidlustab apellant JO ka otsuse punkti 7, millega on osaliselt rahuldatud TKO hagi MO vastu. TKO ei ole apellatsioonkaebust esitanud ja apellant ei ole märkinud MO ka vastustajaks. Seega on apellatsioonkaebus nimetatud osas ekslikult menetlusse võetud ja tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 643 lg 1 alusel. Ringkonnakohus märgib siiski, et isegi kui lugeda JO apellatsioonkaebus esitatuks TK seadusliku esindajana, puuduvad apellatsioonkaebuses põhjendused, miks peab apellant otsust valeks. Ainuke võimalik apellatsioonkaebusest tulenev põhjendus on asjaolu, et otsusega kahjustatakse JO enese tavalist ülalpidamist. Nimetatule on ringkonnakohus hinnangu andnud ja leidnud, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
20.Vastustajad on apellatsioonimenetluses väitnud, et XXX OÜ omab sõidukit ja ettevõttel on 1 töötaja, mistõttu on tegemist varaliselt väärtusliku ettevõttega. Apellandid on taotlenud, et kohus kohustaks apellanti esitama andmed ettevõtte vara kohta ja töötaja isiku kohta, sest ilmselt on tegemist apellandi elukaaslase ja XXX kinnistu uue omanikuga, kellele suunatakse ettevõtlusest saadud tulu ja kelle kaudu varjab apellant enda võimalikku tulu.
7(9)
Ringkonnakohus leiab, et taotluse rahuldamiseks ei ole vajadust. Apellant on ise selgitanud, et kasutab oma äriühingu liisinguautot. Seega ei ole asjaolus, et äriühingule kuulub vara, vaidlust. Asjaolul, kas apellandi poolt võõrandatud kinnistu uueks omanikuks on äriühingu töötaja, ei ole samuti tähendust asja lahendamisel. Ringkonnakohus on kinnistu võõrandamise osas võtnud seisukoha (otsuse p 15) ja täiendavate tõendite kogumiseks vajadus puudub. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata.
21.Esmakordselt apellatsioonimenetluses on vastustajad tuginenud asjaolule, et XXX OÜ-le kuulub ATV, mida kasutab apellant. Vastustajad on taotlenud, et kohus kohustaks apellanti esitama kohtule andmed selle ettevõtte vara kohta, sest on võimalik, et ATV kuulub ettevõttele. Ringkonnakohus jätab nimetatud väite ja tõendi kogumise tähelepanuta, kuna see on esmakordselt esitatud apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 4).
22.Apellandi väitel oleks võimalik asja lahendada kompromissiga, kuna TK elab nüüd taas tema juures. Ringkonnakohus on andnud pooltele aega kompromissi leidmiseks, kuid pooled ei ole seda saavutanud. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ei ole väide, et ühe lastest elukoht on muutunud, asjassepuutuv, kuna väidetav asjaolu on tekkinud pärast maakohtu otsuse tegemist. Apellandil on võimalik asjaolude olulisel muutumisel esitada vastav hagi TsMS § 459 alusel elatise vähendamiseks või sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seoses eeltooduga tagastab kohus apellandi poolt ringkonnakohtule esitatud elukohateate avalduse ja TK iseloomustuse kui mitteasjakohase tõendid (IV kd, tl 105-108).
23.Ringkonnakohus ei võta asja juurde ja tagastab apellandile Maksu- ja Tolliameti tõendeid JO deklareeritud palga ja kinnipeetud maksude kohta (IV kd, tl 86-90), kuna need on juba maakohtu menetluses esitatud ja toimikus olemas.
24.Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad apellandi kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.
25.Hagejad palusid määrata oma apellatsioonimenetluse kuludena kindlaks ja mõista kostjalt välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 600 eurot (käibemaksuga) esindaja 6 tunni ulatuses tehtud toimingute eest, sh apellatsioonkaebusega tutvumine ja kliendikonsultatsioon 1 tund, vastus apellatsioonkaebusele 4 tundi, lõppsõna koostamine 1 tund. Hagejad on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Olenemata kostja vastuväidete puudumisest hageja menetluskulude nimekirjale, hindab ringkonnakohus TsMS § 175 lg 1 alusel hageja esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kolleegium märgib, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega ja asja menetleti apellatsiooniastmes kirjalikus menetluses. Lisaks oli hagejatel sama esindaja ka maakohtu menetluses. Hagejate vastuväidete mahtu arvestades saab kliendi konsulteerimise, apellatsioonkaebusega tutvumise ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega seotud põhjendatud ajakuluks pidada 3 tundi. Lõppsõna koostamise põhjendatud ajakuluks saab kolleegiumi hinnangul pidada 0,5 tundi. Hagejate esindaja tunnitasu on 100 eurot tunnis (käibemaksuga), mida saab tavapärast juristide tasu kohtumenetluses arvestades pidada TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistlikuks. Seega kokku tuleb hagejate menetluskuluna apellatsioonimenetluses kindlaks määrata ja kostjalt hagejate kasuks välja mõista 3,5 x 100 = 350 eurot (käibemaksuga).
8(9)
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.