Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Kaie Mandel Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Rait Kaarma
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
21.04.2015.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXXelatis tema alaealise poja XXX ülalpidamiseks perioodi 31.12.2014.a. kuni 31.05.2015.a. eest 666,04 (kuussada kuuskümmend kuus eurot ja 04 senti) eurot ja alates 01.06.2015.a. 304,06 (kolmsada neli eurot ja 06 senti) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni XXX täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine.
4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.XXXja XXXabielust sündis kaks last: XXX.a. sündis poeg XXX, kes on käesolevaks ajaks täisealine, ja XXX.a. sündis poeg XXX.
2.XXXja XXXkooselu lõppes 2001. aastal ja nende abielu lahutati XXX.a.
3.Pärast XXXja XXXkooselu lõppu jäid mõlemad lapsed vanemate kokkuleppel elama emaga. XXXja XXXsõlmisid 14.12.2004.a. kokkuleppe elatise maksmise kohta, mille kohaselt kohustus XXXmaksma mõlema lapse ülalpidamiseks elatist 3750.- krooni ehk 239,67 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel kohustub XXX neid ülal pidama õppimise ajal (I kd t/l 14-18).
4.Lisaks hagejale on kostjal veel 2 alaealist last tema teisest abielust. Kostja on XXX.a. sündinud XXX ja XXX.a. sündinud XXX isa. Hageja nõuded ja nende põhjendused.
5.31.12.2014.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatise 515,60 eurot kuus.
6.Hagiavalduses märgitu kohaselt rikub kostja hageja ema ja tema vahel sõlmitud kokkulepet elatise maksmise kohta tasudes elatist vähem kui kokkuleppes kokku lepitud. Lisaks nimetatule on ka hageja ülalpidamiskulud märkimisväärselt kasvanud võrreldes ajaga, mil vanemad kokkuleppe elatise maksmise kohta sõlmisid. Hageja ülalpidamiskulud käesoleval ajal koosnevad järgmisest: söögiraha 194,56 eurot, eluasemekulu 100,84 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele kokku 211,73 eurot, kulutused treeningutele (tennis, ujumine ja jõusaal) 126,75 eurot, ravimid ja vitamiinid 6,74 eurot, sidekulu koos mobiiltelefoni järelmaksuga 36,24 eurot, kulutused juuksurile 12.- eurot, kulutused prillide ostmiseks 18,01 eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulud koos abiõpetaja palkamisega 80,59 eurot, meelelahutusega seotud kulud 31,10 eurot, kooliga seotud reisikulud 37,10 eurot, kulutused autokoolile, kuhu hageja soovib minna, 24,74 eurot, Lk 2 (9)
kodutarbed, k.a. mööbel 27,33 eurot, tehnikaseadmete soetamisega seotud kulud (sülearvuti ja printeri ostmiseks) 27,12 eurot, transpordikulu 48,06 eurot, õpilasmalevas osalemisega seotud kulud 2,58 eurot ning ettenägematud püsikulud (ID kaardi ja passi uuendamisega seotud kulud, hügieenitarbed, sõprade sünnipäevadel käimisega seotud kulud jmt) 45,72 eurot. Kokku kulub hageja ülalpidamiseks väidetavalt 1031,20 eurot kuus.
7.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: XXXja XXXkokkuleppe elatise maksmise kohta, mis on sõlmitud 14.12.2004.a, ostutšekid kauplustest, KÜ XXXarve, AS Starmani arved ja väljavõtted XXXkonto väljavõtetest nimetatud arvete ning AS Eesti Energia arvete tasumise kohta, fotod sporditarvete kauplustes müüdavate esemete ja nende hindade kohta, arved LPP Estonia OÜ-st ja ostutšekid kauplustest erinevate riietusemete ostmise kohta, XXXarve XXX tennisetreeningu eest 2014.a. novembris, väljavõtte XXXhinnakirjast, e-kirja XXXtennisturniiril osalemise osavõtumaksu suurusest, ostutšekid ravimite ja vitamiinide ostmise kohta, foto I-phone 5-st ja selle hinnast, arved XXX välja kirjutatud prillide ja kontaktläätsede eest tasumise eest, foto koolikotist Walker Genius koos selle hinnaga, e-tšekid Kaubamajas kantseleitarvete eest tasumise kohta, maksekorralduse XXX töövihikute ja inglise keele õpiku eest tasumise kohta, õpetaja e-kirja XXX klassiekskursioonide toimumise kohta, fotod kauplustes müügil olevast voodipesust, madratsist ja kontoritoolist koos hindadega, foto Klickis müügil olevast arvutist ja koopiapaberist koos hindadega, SAMAT AS sõiduplaanid ja hinnad, maksekorralduse SAle Õpilasmalev XXX osavõtumaksu tasumise kohta, väljatrüki ID kaardi ja Eesti Vabariigi kodaniku passi taotlemise hinnakirjast, Apollo Holding OÜ arved kontoritarvete ja DVD eest tasumiseks, ostutšekid kauplustest riietusesemete ostmise kohta ning tellimuse kinnituse erinevate riiete ja jalanõude tellimise kohta internetist. XXX varalise olukorra tõendamiseks esitas hageja kinnisturaamatu väljavõtted, maksekorraldused XXX makstava peretoetuse suuruse kohta, pangakonto väljavõtted Swedbankist, Danske Pangast, Nordea Pangast ja palgatõendi Kaubamaja AS-st XXX makstava palga suuruse kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused.
8.Kostja vaidleb hagile vastu ja on seisukohal, et: - esitatud hagi näol on tegemist elatise suurendamise nõudega, kuna XXX ja XXXon notariaalses kokkuleppes elatise maksmise kohustuse suuruse hagejale kokku leppinud; - vaatamata sellele, et kostja palga suuruseks oli varem 4850.- eurot ja on käesolevala ajal 5080.- eurot, on kostja varaline olukord võrreldes hageja esindaja omaga halvem. Kostjal igakuised kulutused kokku summas 3618.- eurot, mis seisnevad laenu tagasimaksetes pankadele ja füüsilistele isikutele summas 1633.- eurot kuus, kostja teiste alaealiste laste ülalpidamiskulus summas 453.- eurot, kostja eluruumi kasutamisega seotud kulus summas 395.- eurot, auto kasutamisega seotud kulus 395.- eurot ja XXX tööl käimise kulus 250.eurot. Kostja sõnul on tal ka kulutused toidu ostmiseks nii endale kui perele, telefoni kasutamisega seotud kulud ja treeningutel osalemisega seotud kulud; - hageja kulutused hagiavalduses on ülepaisutatud. Kohtuistungil täpsustatu kohaselt peab kostja hageja põhjendatud kuludeks söögiraha 100.- eurot, eluasemekulu 70.- eurot, kulutusi riietele ja jalanõudele kokku 100.- eurot, kulutusi treeningutele (tennis, ujumine ja jõusaal) 80.- eurot, kulutusi ravimitele ja vitamiinidele 6,74 eurot, sidekuluks 11.- eurot, kulutust juuksurile 12.- eurot, kulutusi prillide ostmiseks 18,01 eurot, koolikohustuse täitmisega seotud
Lk 3 (9)
kulusid 21.- eurot, meelelahutusega seotud kulu 20.- eurot, kooliga seotud reisikulu 37,10 eurot, kodutarvete ostmiseks tehtavat kulu 8.- eurot, tehnikaseadmete soetamisega seotud kulu 8.- eurot, transpordikulu 2.- eurot ning muid ettenägematuid püsikulusid summas 15.- eurot. Seega pidas kostja põhjendatud hageja igakuiseks ülalpidamiskuluks summat 508,85 eurot.
9.Kostja tegi hagejale menetluse käigus ettepaneku leppida kokku elatise suuruseks 275.eurot võttes arvesse, et hageja saab ka peretoetust 45.- eurot kuus.
10.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: oma palgatõendi XXXAS-st, kinnistusraamatu väljavõtted talle kuuluvate kinnistuste XXX ja XXXkohta, väljavõtte XXXpangakonto väljavõttest, Elisa Eesti arve XXX, Nordea Panga pangakonto väljavõtte laenumaksete teostamise kohta, Seesam Kindlustuse AS arved kostjale sõidukikindlustuse ja koduse vara kindlustamise eest tasumiseks, AS EMT arve kostjale, oma pangakonto väljavõtte Swedbankist ja Nordea Pangast, Silberauto Eesti AS arve kostjale, XXX ja XXXvahel sõlmitud laenulepingu, XXXesitatud arved laste XXXja XXXhuvialaringides osalemise eest tasumiseks ja XXXlasteaiamaksu eest tasumiseks, XXX AS arve XXXõppemaksu eest tasumiseks, XXX, Tallinnas elamus vee, kaabeltelevisiooni, prügiveo teenuse ja XXX elanike MTÜ arved, arved kütuse ostmise kohta Neste Eesti AS-st ja maksekorralduse XXXpoolt XXXtöövihikute ja õpiku eest tasumise kohta Tallinna XXX edendamise ühingule, MTÜ XXXe-kirja selle kohta, et XXXalates 01.03.2015.a. tennistreeningutel ei osale ja XXXkinnituse 13.03.2015.a. sama tõendamiseks.
Kohtuotsuse põhjendused.
11.Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PkS § 120 lg 1 sätestatule. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
Lk 4 (9)
PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil.
12.Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas tegemist on elatise või elatise suurendamise nõudega nagu väidab kostja. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist hageja elatise nõudega kostja vastu, mitte elatise suurendamise nõudega TsMS § 459 mõttes, sest esialgselt hagejale ja tema vennale makstava elatise suuruse leppisid hageja vanemad kokku notariaalse lepinguga, mitte kohtuotsusega. Elatise suurendamise nõude saab hageja esitada kostja vastu TsMS § 459 alusel siis, kui elatis on kostjalt välja mõistetud jõustunud kohtuotsusega ja esinevad samas paragrahvis märgitud alused elatise suuruse muutmiseks.
13.Tulenevalt asjaolust, et hageja väidetel moodustavad tema ülalpidamiskulud kuus 1031,20 eurot ja kostja vaidleb sellele vastu ning juhindudes Riigikohtu lahendi 3-2-1-37-11 p 12, mille kohaselt peab kohus kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, kui hageja nõuab elatist suuremas summas kui seaduses sätestatud elatise minimaalne määr, kontrollib kohus kas XXX ülalpidamiskulud tema poolt väidetud summas on põhjendatud ja tõendatud või mitte. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja kohtuistungil esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hageja ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et kõiki hageja kulusid kostja ei vaidlusta ning seda, et hageja on 16- aastane kasvueas noormees ja üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised:
söögiraha 150.- eurot. Arvestades toidukaupade hindu jaekaubanduses, samuti seda, et hageja on kasvueas noormees, kes peab toituma tervislikult ning lisaks igapäevastele toiduainetele tarvitab juurvilju, puuvilju, mahlasid ning aegajalt ka maiustusi, ning ka seda, et hageja elab 3- liikmelises perekonnas (hageja, ema ja tema elukaaslane), peab kohus põhjendatud hageja toidukuluks kuus 150.- eurot. Hageja toiduraha suurust tõendavad ka ostutšekid kauplustest (I kd t/l 20-58); eluasemekulud – 58,28 eurot. Hageja eluasemekulude suurust tõendavad KÜ XXXarve 2014.a. novembrikuu kohta, AS Starman arve 2014.a. detsembrikuu kohta ja pangakonto väljavõtted KÜ-le XXX, AS-le Eesti Energia ja AS-le Starman arvete tasumise kohta (I kd t/l 60- 69). Nimetatud tõenditest nähtub, et keskmine kuus vahendatud ja osutatud teenuste arve
Lk 5 (9)
korteriühistus, kus hageja koos ema ja ema elukaaslasega elab, on 91,80 eurot, keskmine AS-i Starman arve kuus on 16,32 eurot ja keskmine AS Eesti Energia arve 2014. aastal oli 66,74 eurot. Arvestades asjaoluga, et hageja elab eluruumis XXX, Tallinnas koos kahe teise täiskasvanuga, on hageja keskmine eluasemekulu kuus (91,80+16,32+66,74):3 = 58,28 eurot. riiete ja jalanõude ostmise kulu 100.- eurot. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et XXXon 17aastane ja seega aktiivses kasvueas noormees ning ta vajab tulenevalt nimetatust sagedast garderoobi uuendamist, ei ole siiski põhjendatud kulutada lapse riiete ja jalanõude ostmiseks suuremat summat kui 100.- eurot kuus arvestades Eestis jaemüügis olevate kaupade hindu ja ka seda, et riided ja jalanõud ostetakse kogu hooajaks, mitte igakuiselt. Kohus on seisukohal, et kõik alaealisele ostetavad riided ja jalanõud ei pea olema kõige kallimate kaubamärkide omad, mistõttu hageja poolt esitatud fotod kauplustest ei saa olla aluseks nimetatud kuluartikli tõendamisel, küll aga on selleks ostutšekid (I kd t/l 89-110), millest nähtub, et riideid ja jalanõusid ostetakse hagejale ka kauplustest New Yorker ning H ja M, kus kaupade hinnad on pigem keskmised või isegi sellest madalamad; kulutused treeningutele 95.- eurot. Hageja kulutusi tennistreeningule tõendab XXXarve 2014.a. novembrikuu eest, mille suuruseks oli 80.- eurot ja XXXe-kiri, milles teatatakse, et tenniseturniiri osavõtumaks on 15.- eurot kuus ning sama e-kirja kohaselt toimuvad turniirid vähemalt korra kuus (I kd t/l 118). Kohus on seisukohal, et XXX hinnakiri ei tõenda, et hageja seal jõusaalis käib, samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta käib regulaarselt ujumas; kulutused ravimitele ja vitamiinidele 6,74 eurot. Poolte vahel selles osas vaidlus puudub. Tõendavad ostutšekid (I kd t/l 121-122); sidekulud 11.- eurot. Sidekulude põhjendatud suuruseks kuus saab kohus pidada summat, mida kostja hageja mobiiltelefoni kasutamise eest tunnistab ning mis on 11.- eurot kuus, sest hageja tõendeid nimetatud kuluartikli tõendamiseks esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja väide, mille kohaselt on vaja hagejale osta uus telefon ja selleks peaks olema IPhone 5S, mille hinnaks on 679.- eurot (I kd t/l 43), ei saa olla aluseks välja mõista kostjalt see igakuise elatisena. Kõigepealt ei ole hageja tõendanud, et telefon mida ta praegu kasutab on kasutamiskõlbmatu ega ka põhistanud miks on vaja osta just peaaegu kõige kallim müügil olev telefon. Kohus leiab, et kui ka hagejal uut telefoni vaja on, võiksid vanemad selle talle kas sünnipäevaks või mõneks muuks tähtpäevaks kinkida; kulutused juuksurile 12.- eurot. Vaidlus puudub. kulutused prillide ostmiseks 18,00 eurot. Vaidlus puudub, kuid tõendavad erinevate optikapoodide arved (I kd t/l 125-131); koolikohustuse täitmisega seotud kulu 40.- eurot. Arvestades sellega, et hageja õpib koolis, millega seoses on vaja talle osta kantseleitarbeid, raamatuid, töövihikuid ja üks kord aastas ka koolikott, samuti seda et koolis tehakse üldteadaolevalt ühiskülastusi teatrisse ja/või kinno, külastatakse muuseume ja korraldatakse muid üritusi, mis reeglina on seotud ülteadaolevalt ka rahaliste kulutustega, peab kohus põhjendatud igakuiseks hageja kuluks seoses koolikohustuse täitmisega 40.- eurot kuus. Kulutusi kantseleitarvetele tõendavad partnerkaardi väljatrükid (I kd t/l 136-142) ja kulutusi õpikutele ja töövihikutele maksekorraldused Tallinna 21.kooli Arengu edendamise ühingule (I kd t/l 142-143). Kohus
Lk 6 (9)
on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta kasutab abiõpetaja abi ja maksab selle eest tasu, mistõttu seda kohus arvesse võtta ei saa; vaba aja veetmisega seotud kulud + taskuraha 50.- eurot. Kohus peab põhjendatuks arvestada alaealise ülalpidamiskulude hulka ka kulutusi seoses tema vaba aja veetmisega, mis seisnevad kultuuriürituste (teater, kino, muuseum) külastamises, raamatute ja ajakirjade ostmises, hageja enda sünnipäeva tähistamisega seotud kulus ja sõprade sünnipäevadel käimisega seotud kuludes ning taskurahas. Selleks kuluartikliks on kohtu arvates põhjendatud arvestada kokku 50.- eurot kuus; kooliga seotud reisikulu 37,10 eurot. Pooltel selle kulu üle vaidlus puudub; kulutused seoses kodutarvete ja tehnikavahendite soetamisega 30.- eurot. Kohus nõustub hagejaga, et aegajalt on vaja uuendada kodus mööblit ja teisi koduse sisustuse esemeid, osta voodipesu jmt, samuti soetada uusi tehnikaseadmeid. Arvestades aga asjaoluga, et nimetatud esemed soetatakse reeglina aastateks ja ilmtingimata ei ole vaja osta kõige kallimaid esemeid, mis kauplustes müügil on, on põhjendtaud kulu nimetatud esemete ostmiseks 30.- eurot kuus; kulutused transpordile 30.- eurot. Arvestades asjaoluga, et transport Tallinna linna piires on tasuta, kuid kindlasti sõidutab hageja ema või viimase elukaaslane hagejat aegajalt ka autoga kas kooli või trenni, kusjuures autoga sõitmiseks kulub üldteadaolevalt kütust, ning aprillismais, mil kestab veel kool, käib hageja vähemalt igal tööpäeval suvilast Tallinna kooli ja küllap käib hageja Tallinnas ka suvel kui õppetööd ei toimu, kasutades selleks kas autot, bussi või marsruuttaksot, peab kohus põhjendatud hageja transpordikuluks kuus 30.- eurot arvestades muuhulgas ka hageja poolt välja toodud Samat AS hindu (I kd t/l 157); muud ettenägematud püsikulud 15.- eurot. Arvestades asjaoluga, et ilmselgelt esindab hagejal aegajalt ka kulutusi näiteks passi ja/või ID kaardi vahetamisega või muid ettenägematuid kulusid, nt õpilasmalevasse registreerimistasu, peab kohus põhjendatuks nimetatud kuluks arvestada 15.- eurot kuus millega nõustus ka kostja. Kulutusi seoses hageja autokooli mineku sooviga kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta ei saa, sest kõigepealt ei ole hageja autokooli veel läinud, ei ole teada millal ta autokooli läheb ning millisesse autokooli ta läheb. Pealegi lubas kostja hageja autokoolis käimise tasu ise ära maksta nagu ta väidetavalt ka vanema poja puhul tegi. Arvestades kõige eeltooduga peab kohus hageja põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus 653,12 eurot.
14.Arvestades kohtuotsuse eelmises punktis märgitut, mille kohaselt on kohtu arvates hageja põhjendatud ülalpidamiskulu suuruseks kuus 653,12 eurot, samuti seda, et hageja saab riigilt lastetoetust, mille suuruseks 2015. aastal on 45.- eurot kuus, jääb vanemate kanda hageja ülalpidamiskulust 608,12 eurot kuus. Tulenevalt asjaolust, et kostja on vastavalt tema pangakonto väljavõttele andnud hageja ülalpidamiseks elatist 2014.a. detsembrikuus 240.- eurot (II kd t/l 113), kuid 1⁄2 vanemate kanda jäävast hageja ülalpidamiskulust on 304,06 eurot, ei andnud kostja hagejale 2014.a. detsembris elatist piisaval määral, millest tulenevalt oli hagi esitamine elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud vastavalt TsMS § 369 sätestatule, mille kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma
Lk 7 (9)
korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 ka Riigikohus.
15.Tulenevalt sellest, et kohus asus kohtuotsuse p-s 13 sisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on 653,12 eurot ning, et hageja saab riigilt lastetoetust 45.- eurot kuus, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis 304,06 [(653,12 – 45) :2] eurot kuus. Kohus on seisukohal, et ühtki põhjust kõrvale kalduda vanemate võrdsest lapse ülalpidamise kohustusest käesoleval juhul ei esine. Hageja on taotlenud elatise võrdset jaotamist poolte vahel ning kohus on seisukohal, et kostja väide nagu oleks hageja ema varaline olukord tunduvalt parem kui tema oma, vaatamata sellele, et tema palk on mitu korda suurem XXX palgast, mida tõendavad XXX ja XXX palgatõendid (I kd t/l 169) ja II kd t/l 13), ei ole õige. Kohus leiab, et kostja varaline olukord võimaldab tal maksta hagejale elatist 304,06 eurot kuus ka vaatamata sellele, et kostjal on lisaks hagejale veel 2 alaealist last, kellega seoses on kostjal samuti kulutused, mida tõendavad XXX esitatud arved laste XXX ja XXX huvialaringides osalemise eest tasumiseks ja XXX lasteaiamaksu eest tasumiseks ning XXX AS arve XXX õppemaksu eest tasumiseks ja, et kostjal on kohustusi pankade ja füüsiliste isikute ees, mida tõendavad kostja pangakonto väljavõte Nordea Pangast ja XXX ning XXX vahel sõlmitud laenuleping ning, et tal on kulutused seoses oma ja oma pere igapäevase ülalpidamisega, XXX tööle sõitmisega, ja oma vara kindlustamisega, mida tõendavad Seesam Kindlustuse AS arved kostjale sõidukikindlustuse ja koduse vara kindlustamise eest tasumiseks, AS EMT arve kostjale, oma pangakonto väljavõtte Swedbankist, Nordea Pangast, Silberauto Eesti AS arve kostjale. Põhjust kõrvale kalduda vanemate võrdsest kohustusest hagejat ülal pidada ei anna kohtu arvates ka see, et XXX ei käi alates 01.03.2015.a. enam tennistreeningul, mida kinnitavad MTÜ XXX e-kiri ja XXX kinnitus 13. märtsist 2015.a. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et kui kostja olekski olukorras, et ta muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei oleks võimeline hagejale ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, tuleks tal vastavalt PkS § 102 lg 2 sätestatule kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja oma laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
16.Arvestades kõike eeltoodut ning ka seda, et kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja maksnud oma lapse ülalpidamiseks elatist nii 2015.a. jaanuaris, veebruaris kui ka märtsis 240.- eurot + kandnud seoses hagejaga veel kulusid vastavalt 55 + 64,45 ja 25 eurot, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis perioodi 31.12.2014.a. (hagi esitamine) kuni 31.05.2015.a. eest kokku 666,04 eurot [9,80 (elatis 2014.a. detsembri 1 päeva eest) + 9,06 (elatis 2015.a. jaanuarikuu eest; 304,06 /elatis mille kostja oleks pidanud maksma/ - 255 /elatis mille kostja on maksnud jaanuaris/) + 39,06 /elatis 2015.a. märtsikuu eest; 304,06 – 265) + 304,06 /elatis 2015.a. aprillikuu eest/ + 304,06 /elatis 2015.a. maikuu eest/). Alates 01.06.2015.a. peab kostja maksma hageja ülalpidamiseks elatis 304,06 eurot kuus. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
17.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt ning alaealisel hagejal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude kandmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 sätestatu kohaselt poolte endi kanda. Arvestades eeltoodut puudub vajadus kohtuotsusega poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
Lk 8 (9)
Tsiviilasja hinna määramine.
18.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 515,60 eurot kuus on, on käesoleva tsiviilasja hind 4640,40 (9 x 515,60) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik
Lk 9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.