Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

vahelised suhted olid seoses kostja alkoholi liigtarvitamisega väga halvad ning pikki aastaid (1997 – 2013) nad omavahel ei suhelnud ega mingit kontakti ei omanud. Kostja lapsi vaatamas ei käinud, elatist lastele ei maksnud, lapsed ei kohtunud ega suhelnud isaga. Abikaasad kohtusid peale 16 aastast lahusolekut abielu lahutamisel 16.04.2013.a. Hageja kohtas 1998.a. oma uut elukaaslast XXX ning nad lõid ühise perekonna. Koos soetati XXX valda uus kodu ning alustati ühist kooselu. Hageja ja XXX kooselust sündis 10.09.2002.a. tütar XXX. Lapse sünnitunnistusele kanti isana kostja, kuna hageja ja kostja olid lapse sünni hetkel abielus ja selleaegne perekonnaseadus luges automaatselt isaks mehe, kellega ema abielus oli. XXX sünniaja (XXX) ning hageja ja kostja abielu faktiline lõppemise aja (1997.a. november) vahele jäi 4 aastat ja 9 kuud ning seetõttu ei saanud kostja mitte kuidagi olla XXX isa. Kostja sai XXX olemasolust esmakordselt teada alles abielu lahutamisel, juunis 2013.aastal. Lapse sünni registreerimisel pöördusid hageja ja lapse bioloogiline isa XXX XXX Vallavalitsusse sooviga registreerida XXX isana ja kanda sünnitunnistusele kandena tema bioloogiline isa, XXX, kuid sel ajal kehtinud perekonnaseadus seda ei võimaldanud. Lapse sünnitunnistusele kanti isana ilma tema teadmata ja osaluseta kostja. Kostja seisukoht Kostja seaduslik esindaja võtab kohtule 20.01.2015 esitatud vastuses hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lg 4 järgi abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mh lapse emal. Antud kaasuse puhul on hageja alaealise XXX(ik XXX) ema ja tal on õigus isaduse vaidlustamise küsimuses kohtu poole pöörduda. Hageja on esitanud hagi tuvastamaks, et kostja ei ole 10.09.2002.a. sündinud XXX isa. Kostja teatas kohtule esitatud kirjalikus vastuses, et ta võtab hagi õigeks. Kohus on seisukohal, et kuigi kohus ei ole tulenevalt TsMS § 440 lg 4 sätestatust põlvnemisasjas kostja hagi õigeksvõtuga seotud, kuulub hagi rahuldamisele isaduse vaidlustamise osas. Kohtul ei ole alust kahelda asjaolus, et 10.09.2002.a. sündinud XXX ei põlvne XXX. Kohus leiab, et hageja nõue kustutada XXX sünnitunnistusele isana kantud XXX kohta tehtud kanne , tuleb jätta rahuldamata. Nimetatud kande ebaõigeks tunnistamine ei kuulu kohtu pädevusse. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 13 lg 1 kohaselt perekonnaseisuandmeid muudab andmete muutmise avalduse saanud perekonnaseisuasutus. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teeb Eesti kohtu lahendi alusel muutmiskande kohtu asukohajärgne maavalitsus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt isiku perekonnaseisuandmeid muudetakse tema avalduse, kohtuotsuse, perekonnaseisuasutuse otsuse või muu muudatust tõendava dokumendi alusel. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et

menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.