2-15-5139/8 - Perekonnaõigus - Alaealisele isikule eestkostja määramine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

13.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulude jaotus Jätta riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Asjaolud XXX esitas 06.04.2015 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXX eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt XXX on tänaseks päevaks juba pikkade aastate jooksul näidanud üles soovimatust ja võimetust saada hakkama iseseisva eluga. Ta ei ole võimeline hoolitsema iseenda ega oma elukeskkonna eest ja kulutab enda ja oma pereliikmete raha ebaadekvaatselt. XXX on äärmiselt suured probleemid alkoholi kuritarvitamisega. Tal on diagnoositud Tallinna Psühhaatriahaiglas skisofreenia, mis sealsete arstide sõnul võib olla temas ärevuse tekkimise põhjuseks, mida ta siis omakorda püüab alkoholiga leevendada. Samuti on talle määratud osaline töövõimetus. Kõigest eelkirjeldatust tulenevalt paluksime määrata talle eestkostjaks tema ema XXX. Avaldusele olid lisatud XXX ja XXX seisukohad. Kesklinna Linnaosa Valitsus on kohtule esitanud oma arvamuse, mille kohaselt on XXX avaldus on põhjendatud ning XXX vajab oma terviseseisundist tulenevalt ilmselt seaduslikku esindajat asjaajamistoimingutes (sh sotsiaalteenuste taotlemisel) ja tehingute tegemisel (sh võlgade tasumiseks graafikute vormistamisel jms). Juhul, kui kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus on tuvastatud XXXvaimuhaigus või muu psüühikahäire, mis oma ulatuselt kestvalt piirab tema võimet oma tegudest aru saada ning kui eksperdi arvates on XXX eestkostja määramine põhjendatud, siis Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on nõus XXX eestkostjaks määramisega

2-15-5139 XXX. Eestkostja ülesanneteks tuleb jätta XXX vajaminevate ravi- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamine ning tema varaliste õiguste kaitse. XXX on oma kirjalikus avalduses kohtule kinnitanud, et ta on nõus olema XXX eestkostjaks. XXX on XXX ema ning kursis XXX tervisliku seisundi ning abivajadusega ja püüdnud aastate jooksul võimaluste piires XXX iseseisvat toimetulekut toetada. XXXRÕA korras määratud esindaja leidis, et eestkoste seadmine on XXX huvides ja tema õiguste kaitse ei ole võimalik teiste vahenditega. Nõusoleku eestkostjaks olemiseks on andnud XXX. Keegi teine ei ole soovinud eestkostja olla ja esindajale ei ole teada ühtegi asjaolu, mis välistaksid XXX sobivuse eestkostjana. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 16.04.2015 aktist nr 189 (ekspert ) nähtub, et XXX kannatab segatüüpi skisoafektiivse häire (XXX) all, mis on käsitletav vaimuhaigusena. See psüühikahäire avaldub temal esinevates olulistes meeleolu kõikumistes, luulumõtetes, ebaadekvaatses käitumises ja kognitiivses defitsiidis. XXX on ka alkoholisõltlane (XXX). XXX ei ole oma vaimse seisundi tõttu kestvalt võimeline aru saama oma tegudest ja neid juhtima. Ta pole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama. XXX vaimne seisund ei võimalda tal langetada otsuseid, teha tehinguid ega teostada valimisõigust. XXX kohtu poolt ärakuulamine tema tavapärases keskkonnas tõenäoliselt ei kahjusta tema tervist. XXX ei ole oma psüühilise seisundi tõttu suuteline osalema kohtuistungil. XXX on vaja määrata eestkostja. XXX ei ole oma vaimse seisundi tõttu suuteline andma seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes. XXX vajab eestkostjat kuni viieks aastaks. XXX eestkostja ülesandeks on tagada tema huvide ja õiguste kaitse ning vajadusel ööpäevaringne hooldus ja järelevalve. Eeltoodust tulenevalt on XXX TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et XXX ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle eestkoste seadmise küsimuses (TsMS § 524 lg 5 p 2). PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus XXX eestkoste seadmiseks on põhjendatud. PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isiku-omadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.

Kohus leiab, et XXX eestkostjaks tuleb määrata tema tütar XXX, kes on oma poja eest ka siiani hoolt kandnud ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta oma kirjaliku nõusoleku. Kohus leiab, et XXX on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobilik isik täitma XXX eestkostja ülesandeid. XXX eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Tulenevalt XXX psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja, XXX arvamusest ja XXXelukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Kesklinna Linnaosa Valitsuse esindaja seisukohast, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXXasjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXX tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXX tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 11.05.2020. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXX vara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 20. juunil.

2-15-5139 Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut, võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja kanda ning puudutatud isikule XXXriigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ning tasu ekspertiisi teostamise eest Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/