XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks ja alaealiste laste XXXning XXXsuhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste ainuhoooldusõiguse XXXüleandmiseks ning XXXja XXXhagi XXXvastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
XXXhagihind on 7000.- eurot XXXhagihind on 1755.- eurot XXXhagihind on 1755.- eurot
Asja arutamine kohtuistungil 07.10.2014.a. ja 07.04.2015.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagid rahuldada.
2.Lahutada XXX ja XXX abielu, mis on registreeritud 23.08.2007.a. LõunaAafrika Vabariigis, Johannesburgi Perekonnaseisuosakonnas, abieluakt XXX, dokumendi nr XXX.
3.Lõpetada XXX ja XXX ühine hooldusõigus XXX ja XXX suhtes.
4.Anda XXX täielikult üle alaealiste laste XXX ja XXX hooldusõigus.
5.XXX saab käesoleva kohtumääruse alusel alaealiste laste XXX ja XXX ainuke seaduslik esindaja.
6.XXX kuulub käesoleva kohtumääruse alusel XXX ja XXX isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus lapsi kasvatada, nende järele valvata ja nende viibimiskohta määrata ning laste igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
7.XXX kuulub käesoleva kohtumääruse alusel ka XXX ja XXX varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda laste vara.
8.Välja mõista XXX elatis tema tütre XXX ülalpidamiseks perioodi 30.04.2014.a. (hagi esitamine) – 30.04.2015.a. (kohtuotsuse tegemine) eest 2200.- (kaks tuhat kakssada) eurot ja alates 01.05.2015.a. 195.- (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni XXX täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui tema 21aastaseks saamiseni.
9.Välja mõista XXX elatis tema poja XXX ülalpidamiseks perioodi 30.04.2014.a. (hagi esitamine) – 30.04.2015.a. (kohtuotsuse tegemine) eest 2200.- (kaks tuhat kakssada) eurot ja alates 01.05.2015.a. 195.- (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni XXX täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui tema 21aastaseks saamiseni.
10.Kostja on kohustatud temalt tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise üle kandma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise üle kandma iga kuu
1.kuupäevaks XXX poolt näidatud arvelduskontole märkides maksekorralduse selgitusse „XXX ja XXX elatusraha“
Menetluskulude jaotamine.
11.Jätta XXX abielulahutuse hagi esitamisega kantud menetluskulud tema enda kanda.
12.Jätta XXX laste hooldusõigusega seotud menetluskulud ja XXX ja XXX elatise hagiga seotud menetluskulud XXX kanda. Kui keegi menetlusosalistest soovib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist vastavalt menetluskulude jaotusele, tuleb tal esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord
Lk 2 (8)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.XXX ja XXX abielu sõlmiti 23.08.2007.a. Lõuna-Aafrika Vabariigis.
2.XXX.a. sündis poolte kooselust tütar XXX ja XXX.a. sündis poeg XXX.
3.Pooled ei ela koos, XXXelab koos lastega Eestis, XXX elab Suurbritannias.
4.Kostja ei ole osalenud laste ülalpidamises piisaval määral. Hagejate nõuded ja nende põhjendused.
5.30.04.2014.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus XXX lahutada tema ja XXX vahel sõlmitud abielu, lõpetada XXX ja XXX ühine hooldusõigus alaealiste laste XXX ja XXX suhtes ja anda laste ainuhooldusõigus XXX ning XXX ja XXX palusid XXX välja mõista elatise.
6.07.10.2014.a. toimunud kohtuistungil avaldasid hagejad, et nad jäävad esitatud hagi juurde ja paluvad nende nõuded rahuldada. XXX sõnul lõppes poolte kooselu 2007.a. detsembrikuus, kui XXX lahkus elama Suurbritanniasse, kuid lõplikult lõppesid nende abielusuhted 2009.aastal. Laste ülalpidamisest kostja osa ei võta ning lastega seotud probleemidega ta sisuliselt ei tegele.
7.07.04.2015.a. toimunud kohtuistungil, kuhu kostja ei ilmunud, avaldas XXX, et pooled leppida ei suutnud, kostja seda õieti teha ei proovinudki ning hageja ei pea võimalikuks abielu jätkamist kostjaga ning palub nende abielu lahutada. Samuti palus hageja lõpetada poolte ühine hooldusõigus nende alaealiste laste suhtes ja anda laste ainuhooldusõigus üle hagejale. XXX ja XXX seadusliku esindajana palus XXX kostjalt välja mõista ka elatise alates hagi esitamisest ning miinimummääras kummagi hageja ülalpidamiseks.
Lk 3 (8)
8.Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitasid hagejad järgmised dokumentaalsed tõendid: abielutunnistuse ja laste sünnitunnistused. Kostja vastuväited ja põhjendused.
9.Kostja avaldas 07.10.2014.a. toimunud kohtuistungil, et hagiavaldus abielu lahutamiseks oli talle üllatuslik, ta ei soovi abielu lahutada, sest armastab oma perekonda ning ta palus anda pooltele leppimisaega. Kohus rahuldas kostja taotluse ja andis pooltele leppimisaega 6 kuud. 07.04.2015.a. toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud.
10.Elatise nõude osas möönis kostja juba 07.10.2014.a. kohtuistungil, et ta ei ole andnud lastele piisavalt elatusraha.
11.Ühtki tõendit kostja käesolevas kohtumenetluses ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused. Abielu lahutamine.
12.PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus asub seisukohale, et XXX ja XXX abielu kuulub lahutamisele, sest poolte abielusuhted on lõppenud, hageja on kindel, et ta suhteid kostjaga taastada ei soovi ning kohtu poolt antud 6-kuuline lepitusaeg ei andnud samuti soovitud tulemusi. Kohus leiab, et abielu on kahe inimese vabatahtlik liit ning kui üks isik selles liidus enam osaleda ei soovi, siis ei saa teine isik teda selleks ka sundida. Alaealiste laste ühise hooldusõiguse lõpetamine.
13.Kohus, ära kuulanud menetlusosalised, olles tutvunud alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja alaealiste elukohajärgse kohaliku omavalitsuse seisukohaga leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub seetõttu ka rahuldamisele.
14.Tulenevalt PKS § 123 lõikest 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest. Lastekaitseseaduse §-i 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks, alati ja igal pool, seada esikohale lapse huvid. PKS § 137 lõike 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama paragrahvi lõike 3 järgi lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 116 lõike 2 alusel on lapse vanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 124 lõike
Lk 4 (8)
1 kohaselt hõlmab isikuhooldus kohustust last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS §-ide 96 ja 97 kohaselt on vanemal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käesolevas asjas ära kuulatud menetlusosaliste seletustega on tõendatud, et XXX ja XXX elavad lahus ja eri riikides juba mitu aastat, isa suhtleb lastega harva (mõned korrad aastas), laste ülalpidamisest piisavalt osa ei võta ega nende kasvatamises sisuliselt ei osale, on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine laste suhtes põhjendatud, sest sisuliselt kasvatab lapsi ja hoolitseb nende eest ema. Samale seisukohale asusid selles küsimuses ka lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja laste elukohajärgne kohalik omavalitsus. Kohus annab alaealiste laste hooldusõiguse täielikult üle nende emale XXX, kellest saab käesoleva kohtumääruse alusel XXX ja XXX ainuke seaduslik esindaja, kellele kuulub nii alaealise isikuhooldusõigus kui ka varahooldusõigus. Elatise nõue.
15.Elatise nõudes kohtuotsuse tegemisel käeolevas perekonnavaidluses juhindub PKS §-st 96 ja § 97 punktist 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on
Lk 5 (8)
miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil.
16.Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole osalenud oma laste ülalpidamises piisaval määral, mida kostja kinnitas ka oma seletuses kohtule (t/l 62), asub kohus seisukohale, et hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud, kuna kostja rikkus enne hagi kohtule esitamist oma laste ülalpidamiskohustust, sest andis laste ülalpidamiseks vahendeid väiksemas summas kui PKS § 101 lõikes 1 sätestatud minimaalne elatis. Eeltoodud põhjendustel on hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
17.Arvestades asjaoluga, et hagejad on esitanud kostja vastu elatisenõude minimaalses määras, mis eelmisel aastal oli 177,50 eurot ja käesoleval aastal on 195.- eurot vastavalt PKS § 101 lg 1 ja Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärale, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida XXX ja XXX ülalpidamiskulusid. Kuna kostja on lapse ülalpidamiskohustust rikkunud, kuulub kostjalt hageja kasuks elatis väljamõistmisele seaduses sätestatud minimaalses määras. Arvestades asjaoluga, et hagi elatise väljamõistmiseks on esitatud kohtule 30.04.2014.a. ja elatise miinimummäär oli 2014.a. 177,50 eurot kuus ja on käesoleval aastal 195.- eurot kuus, kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele kummagi lapse ülalpidamiseks perioodi 30.04.2014.a. kuni 30.04.2015.a. eest summas 2200.- eurot [(8 x 177,50) + (4 x 195)] ja alates 01.05.2015.a. 195.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.
18.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500.- eurot ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et XXX esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks ja alaealiste laste XXX ja XXX suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste ainuhoooldusõiguse XXX üleandmiseks, on XXX hagihind 7000.- eurot (2 x 3500). Kuna XXX ja XXX esitasid kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks miinimumsummas ja Riigikohus on oma lahendis 08. jaanuarist 2014.a. nr 3-2-1-165-13 p-s 19 leidnud, et
Lk 6 (8)
minimaalse elatisenõude puhul on tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on nii XXX kui ka XXX hagihind 1755.- eurot (9 x 195). Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
19.Juhindudes PKS § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, jäävad poolte menetluskulud abielulahutuse nõudes nende endi kanda. Tulenevalt aga asjaolust, et kohus rahuldab ka poolte ühiste laste hooldusõiguse lõpetamise hagi ja alaealiste laste hagid kostja vastu elatise väljamõistmiseks, jätab kohus nendes nõuetes nii hagejate kui kostja menetluskulud kostja kanda vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätestatule ja alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindajakulud jätab kohus Eesti Vabariigi kanda.
20.Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama sätte lg 2 järgi, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 177 lg 2. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Tulenevalt eeltoodust ning juhul kui hagejad soovivad menetluskulude väljamõistmist kostjalt, tuleb hagejatel esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk 7 (8)
Lk 8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.