Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Määruse tegemise aeg ja koht

29.04.2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-62801

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu elatise nõudes XXX nõue isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks XXX vastuavaldus isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja I seaduslik esindaja XXX Hageja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja Kaie Mandel (Familex OÜ, e-post [email protected]) Lapsele riigi arvel suhtlemiskorra määramise osas määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, e-post [email protected]) Eestkosteasutused: Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja (e-post:[email protected]); Keila vald Keila Vallavalitsuse kaudu, esindaja (e-post: [email protected]) 20.04.2015

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

I.Kinnitada XXX ja XXX, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: XXX(lapse isa) maksab XXX(laps) igakuist elatist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 01.05.2015 kuni XXX täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb kanda iga jooksva kuu 7-ndaks kuupäevaks XXX(lapse ema) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX, selgitusse märkida „XXX elatis“.

Igal teisipäeva õhtul võtab isa lapse kas lasteaiast või ema elukoha juurest enda juurde. Laps veedab isaga aega kuni kolmapäeva õhtu kl 18.30-ni, mil ema tuleb lapsele järele isa elukoha juurde. Üle nädala võtab isa reedel õhtusel ajal lapse kas lasteaiast või ema elukoha juurest enda juurde. Reede lõunaks täpsustavad vanemad omavahel, kust isa lapse võtab ning annavad teada ka lapse lasteaia rühmaõpetajatele, kes vanematest sel päeval lapsele järele tuleb. Laps veedab aega isaga kuni pühapäeva õhtuni. Pühapäeval kl 18.30 tuleb ema lapsele järele isa elukoha juurde. Antud suhtluskord kehtib lapse kooliminekuni. Lapse kooliminekul lepivad vanemad uuesti lapsega suhtlemise osas kokku arvestades lapse elukohta, kooli asukohta, lapse päevakava ja harjumusi jms. Kokkulepitud suhtlemiskorda on võimalik muuta mõlema vanema nõusolekul, välja arvatud juhtudel, kui muudatused on tingitud lapse haigestumisest. Muudatustest lapsega suhtlemisel tuleb teist vanemat teavitada esimesel võimalusel telefoni või e-posti teel. Lapse haigestumise puhul (palavik) jääb laps kuni paranemiseni vanema juurde, kelle juures ta haigestus. Ühe lapsevanema äraoleku (nt reis vm) või plaaniväliste asjaolude (nt vanema haigestumine, plaanivälised tööülesanded vm) ajal viibib laps esimeses järjekorras teise vanema juures. Kui teine vanem ei saa sel ajal last hoida, hoiavad teda vanavanemad või muud hoidjad, millest vanem peab koheselt informeerima teist vanemat. Vanemate puhkuste ajal viibib laps puhkusel oleva vanema juures pikemalt (üks kuni kaks nädalat järjest vastavalt vanemate eelnevale kokkuleppele ja kindlasti lähtudes lapse parimast huvist). Laps veedab isaga isa puhkuse ajal kokku 4 nädalat aastas. Suvepuhkuste osas informeerivad vanemad teineteist hiljemalt iga aasta 1. maiks ning lepivad kokku, kellega millistel perioodidel laps aega veedab. Muul ajal lepivad vanemad puhkuse osas kokku vähemalt kuu aega enne puhkuse algust. Lapse igapäevaeluga seonduvaid otsuseid teeb vanem, kelle juures laps elab (lapse ema). Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsuse tegemist, mis esineb sageli ning ei mõjuta lapse arengut püsivalt. Lapsega seonduvaid olulisi küsimusi (sh tervishoid, õppimine) otsustavad vanemad ühiselt. Lapsevanem, kelle juures laps viibib, vastutab lapse päevaplaani järgimise eest (õigeaegne magamaminek, toitumine jm). Vanem ei avalda lapse fotosid sotsiaalmeedias ilma teise vanema nõusolekuta.