Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Maie Seppo
Määruse tegemise aeg ja koht
27.04.2015.a., Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-15-4057
Kohtuasi
XXX avaldus avaldaja ja XXX ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse XXX suhtes ja XXX hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks avaldajale
Kohtuistungi toimumise aeg
21.04.2015.a.
Menetlusosalised
Avaldaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja Deivi Vaht (e-post [email protected]) Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku määratud esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli (e-post [email protected]) Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Puudutatud isik II lepinguline esindaja vandeadvokaat Alan Biin(e-post [email protected]) Eestkosteasutused: Tallinna Linnavalitsus Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (Niine 2, 10414 Tallinn, e-post [email protected]) Esindaja Jaana Terik Pirita Linnaosa Valitsus (Merivälja tee 24, 11911 Tallinn, e-post [email protected]) Esindaja Karmen Saul
Resolutsioon
Edasikaebamise kord ning tähtaeg
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva
jooksul määruse kättetoimetamisest Avalduse aluseks olevad asjaolud , avaldaja nõue ja menetluse senine käik Avaldaja ja XXX kooselust sündis poeg XXX. Kuni XXX 10 aastaseks saamiseni elasid vanemad koos, viimased viis aastat elavad vanemad lahus. Avalduse kohaselt ei ole lapse isa viimased viis aastat lapse kasvatamisest osa võtnud. Käesoleva aasta jaanuaris lahkus XXX ootamatult kodust ning läks elama isa juurde. Samal perioodil langes lapse õppeedukus, ta on põhjuseta puudunud koolist, jätnud pooleli jalgpallitrenni ja inglise keele erikooli. Lapse isa on takistanud avaldaja suhtlemist lapsega. Avaldaja palub avaldaja ja XXX ühine hooldusõigus lapse XXX suhtes lõpetada ja anda XXX hooldusõigus täielikult üle avaldajale. 29.03.2015. läks laps ema juurde tagasi. Avaldaja leiab, et ainuhooldusõiguse saamine on vajalik selleks, et ei saaks tekkida olukord, et laps uuesti läheb isa juurde elama. Avaldaja arvates ei vääri lapse isa hooldusõigust, kuna ta pole viimase viie aasta jooksul lapse kasvatamises osalenud, isegi elatist pidi avaldaja kohtu kaudu nõudma. Puudutatud isiku XXX seisukoht XXX vaidleb avaldusele vastu. Avaldaja ei ole tõendanud avalduses, et puudutatud isik II osalemine lapse kasvatamises on lapse arengut takistav. Ei ole tõendatud, et puudutatud isik II ohustaks oma lapse heaolu, rääkimata tema tervisest ja varast. Seega puuduvad alused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. XXX on 15 aastane ning ta suudab iseseisvalt otsustada kumma vanema juures ta elada soovib. Kuivõrd puudutatud isik II aktsepteerib lapse otsust elukoha valiku küsimuses, puudub vajadus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ainuüksi elukoha küsimuses, rääkimata muudes küsimustes. Alaealise XXX esindaja seisukohad Harju Maakohtu 23.03.2015.a. määrusaega määras kohus puudutatud alaealisele isikule XXX esindaja riigi arvel. Määratud esindaja ülesandeid täidab kohtumenetluses vandeadvokaat Aavo Aadli. Puudutatud isik XXX rääkis määratud esindajale, et ta tahtis isaga suhtlemise taastada, sellepärast isa juurde läkski. Keegi teda isa juurde minema ei mõjutanud. XXX väitis, et ta otsustas isaga koos, et tal on siiski parem ema juures elada. Mingit tüli aga isaga ei olnud ning XXX soovib isaga edaspidi tihedamalt suhelda. Määratud esindaja selgitas XXX ühise hooldusõiguse ja ainuhooldusõiguse erinevusi ning tema ema poolt esitatud avaldust. XXX kinnitas, et ta ei soovi vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist. Määratud esindaja leiab, et 15-aastane noormees vajab isa tuge ning ka tema osalemist lapse jaoks olulistes hooldusõiguse küsimuste otsustamisel. Määratud esindaja ei näe käesolevas asjas tuvastatud asjaolude pinnalt, et ühise hooldusõiguse jätkamine takistaks mingilgi moel lapse arengut. Vanemate vaheline kõige suurem erimeelsus s.o. lapse elukoha küsimuses on käesolevaks ajaks lahendatud ning igaks juhuks ainuhooldusõiguse andmine avaldajale ei ole põhjendatud. Eestkosteasutuste seisukohad Pirita Linnaosa Valitsus leiab, et XXX avaldus ei ole põhjendatud ega lähtu lapse huvidest. Eestkosteasutuse hinnangul ei takista ega ohusta XXX mingilgi moel oma poja arengut ega heaolu. Oma poja kasvatamisest on ta viimased aastad eemal olnud XXX takistava käitumise tõttu, mitte hoolimatusest oma poja suhtes. Tänaseks on isa ja poja suhted taastunud ning nad on omavahel lähedased. XXX on võimeline igakülgselt oma lapse eest hoolt kandma ega soovi hooldusõigusest loobuda. XXX soovib vaatamata kehvematele elamistingimustele elada ema kodus ning jätkata suhtlemist isaga. Põhja-Tallinna Valitsus ei toeta avalduse rahuldamist. XXX kolis jaanuaris isa juurde, kuna talle ei meeldinud ema kodus olevad tingimused. Nüüd leiab XXX, et isa juures on liiga ranged reeglid (peab kindlaks kellaajaks kodus olema, ei tohi
täiskasvanutele vastu rääkida). Isa juurest on kauge ka koolis käia ja kõik sõbrad elavad Põhja-Tallinnas . XXX sõnul on nüüd emaga head suhted, kuna viimane ei joo enam kodus alkoholi ning lubas toas mitte suitsetada. XXX kinnitas oma soovi jääda elama ema juurde. Põhja-Tallinna Valitsuse arvates ei ole lapse huvides ühise hooldusõiguse lõpetamine. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Üldjuhul on lapse vanematel ühine hooldusõigus, mis Perekonnaseaduse § 116 lg 2 tähenduses on vanemate kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Vanema isikuhooldus hõlmab Perekonnaseaduse § 124 lg1 ja § 126 lg 2 järgi muu hulgas vanema kohustust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda – mis loobki eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Kui lapsevanemad asuvad eraldi elama, säilib üldjuhul ühine hooldusõigus ja vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle; vastavalt § 137 lg 3 ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale üleandmisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus leiab, et PKS § 137 lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja üks vanematest on avaldanud soovi, et ei soovi lapse hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Menetluse käigus ei ole leidnud tuvastamist avalduse aluseks olevad asjaolud. Menetluse käigus ei ole tuvastamist leidnud, et XXX ei suuda lapse hooldusõigust teostada. Asjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et avaldaja on takistanud pikema aja jooksul lapse isal lapsega kohtuda. Seega ei ole XXX saanud regulaarselt teostada lapse hooldusõigust mitte huvi puudumisest vaid lapse ema käitumise tõttu. XXX soovib osaleda oma lapse elus ja teda kasvatada. PKS § 137 lg 2 sätete kohaselt avaldust ei rahuldata, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. XXX on 15 aastane noormees ja ta avaldas nii enda määratud esindajale kui ka ärakuulamisel kohtule, et ta ei soovi ainuhooldusõiguse emale määramist. XXX soovib, et vanemad otsustaksid temaga seotud olulisi asju ühiselt. Ainuüksi see asjaolu on seaduslikuks takistuseks avalduse rahuldamisele. Kohus leiab, et XXX on piisavalt vana ja arukas, et temaga seotud olulisi asju otsustades arvestatakse ka tema arvamust ja soove. Nii eestkosteasutus kui lapse määratud esindaja on arvamusel, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja valdajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates asub kohus samale seisukohale. Avaldaja tegevus on kahjustanud lapse suhet teise vanemaga. Laps on värskelt oma isa tundma õppinud, lapse isa on omalt poolt avaldanud soovi edaspidi aktiivselt osaleda lapse kasvatamises. Avaldaja ja XXX vahel puudub ka käesoleval ajal igasugune vaidlus lapsega seotud hooldusõiguse küsimustes. XXX ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et XXX elab koos emaga ja lapse ema otsustab lapse igapäevaeluga seotud küsimusi. Kohus on veendunud, et lapse huvides on vanemate ühise hooldusõiguse jätkamine.
Omavahelised erimeelsused tuleks lahendada lapse huvidest lähtuvalt. Kohus soovitab lapsevanemaid pöörduma perelepitaja poole. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PKS § 137 lg 2 tuleb XXX avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks avaldajale jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Alaealise määratud esindaja tasu jätab kohus Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.