Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-1295
Tsiviilasi
XXXavaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaks-määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja Indrek Kukk (e-post [email protected]) Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja Natalja Santaševa (e-post [email protected]) Puudutatud isik III XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Eestkosteasutus I XXX Vallavalitsus (asukoht Ranna tee 1, Tabasalu, Harjumaa 76901, e-post [email protected]), esindaja Helve XXX (e-post [email protected]) Eestkosteasutus II Tallinna Linnavalitsus Kesklinna Valitsuse kaudu (asukoht Nunne 18, 15058 Tallinn, e-post [email protected]), esindaja Ülle XXX (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 16.04.2015, osalesid avaldaja XXX, alaealise lapse esindaja Natalja Santaševa, lapse ema XXX, lapse ema esindaja Indrek Kukk, eestkosteasutuse esindajad Ülle XXX ja Helve XXX
Jätta XXX avaldus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Riigi õigusabi tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest. Avalduse aluseks olevad asjaolud Avaldaja soovib osa võtta oma lapselapse kasvatamisest, kuid lapse ema takistab avaldaja suhtlemist lapselapsega. Avalda leiab, et temal, kui lapse vanemal, peab olema kvalitatiivne võimalus oma lapselapsega suhtlemiseks ja tema elus osalemiseks, ilma, et lapse ema sellele lapse huve kahjustavaid piiranguid seaks. Avaldaja peab vajalikuks sõlmida üksikasjalik kokkulepe selles, kuidas vanavanem lapse kasvatamises osaleda saab. Avaldaja taotleb lapselapsega suhtlemiskorra määramist kohtu poolt selliselt, et avaldaja kohtub lapselapsega ühel päeval nädalas kella 10.00-st kuni 17.00-ni. Samuti soovib avaldaja võimalust lapselapsega telefoni või Skype vahendusel suhtlemiseks iga päev. XXX(lapse ema) seisukoht Lapse ema selgitab lapse ja vanaema suhtlemisõiguse piiramist sellega, et 1 aasta 5 kuu vanuselt tekkisid lapsel hingamisraskused ja allergoloog kahtlustas lapsel allergilist astmat. Kahtlus leidis kinnitust 07.08.2014 haiguse diagnoosimisega. Uuringute tulemusena selgus, et lapsel on allergia kassiepiteelile ja olmetolmule. Avaldaja pakutud suhtlemiskord on välistatud, kuna pakutud ajavahemiku sisse jääb ka lapse lõunauinaku aeg. Avaldaja eluaseme põrandad on kaetud vaipadega ning korteris on pikema perioodi jooksul peetud kasse. Sellises keskkonnas viibimine kahjustab lapse tervist ning seab ohtu tema elu. Lastearst on soovitanud vältida lapse kollektiivi ja avalikesse kohtadesse viimist. Lapse ja vanaema vahelist suhtlust ei toeta ka lastepsühholoog, kelle hinnangul ei ole muudatused lapse elus kooskõlas lapse huvidega. Laps on vanaemast võõrdunud ning hetkel ei ole ühelgi tingimusel võimalik rakendada 3 aasta 8 kuuse lapse suhtlemiskorda avaldaja pakutud viisil. Tallinna Linnavalitsus Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ei toeta lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise avalduse rahuldamist, kuna see ei ole piisavalt põhjendatud. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja sõnul menetletakse lapse isa suhtlemise korda lapsega tsiviilasjas 2-15-1170. Avaldajal on võimalus lapselapsega suhtlemiseks ajal, mil lapse isa käib Eestis. Avaldajale säilitatakse lapselapsega suhtlemise võimalus lapse ja isa suhtlemise kindlaksmääramisel. Kuni suhtlemiskorra kindlaksmääramiseni isa ja lapse vahel, ei ole avaldaja ja lapselapse suhtlemise osas võimalik lõplikku seisukohta väljendada. XXX Vallavalitsus on seisukohal, et erinevate last puudutavate menetluste ühine läbiviimine võimaldab avalduste kiiremat lahendamist ning on kooskõlas lapse õiguste ja huvidega. XXX Vallavalitsus on seisukoha esitanud tsiviilasjas 2-15-1170. Suhtlemine vanaemaga XXX võiks olla lapse ja isa suhtlemise perioodil. Kohtuistungil jäid menetlusosalised ja eestkosteasutuste esindajad oma seisukohtade juurde. Laps käib käesoleval ajal lasteaias. Avaldajal on võimalus suhelda lapsega ajal, kui lapse isa on Eestis. Lapse kasvades võivad lapse ja vanaema suhtlemise ajad olla pikemad Kohtumääruse põhjendused
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste arvamused, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Perekonnaseaduse (PKS) 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Tulenevalt PKS § 118 lg 1 vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Avaldaja taotleb kohtult suhtlemiskorra määramist oma lapselapsega. Pärast vanemate kooselu lõppemist jäi XXX elama oma emaga. Lapse isa elab XXXja käib Eestis piiratud ajal. PKS § 143 lg 1 kohaselt lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Seaduse mõtte kohaselt on lapsel õigus suhelda eelkõige oma mõlema vanemaga. PKS § 143 lõikest 4 tulenevalt võib kohus lapse huvides muu hulgas lubada kolmandal isikul lapsega suhelda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja kohtub lapselapsega neil kordadel, kui lapse isa viibib Eestis ning laps külastab oma isa. Eestis olles elab XXX avaldaja juures. Seega on avaldajal võimalus oma lapselapsega sel ajal suhelda. Kohtu hinnangul ei ole PKS § 143 lõikes 4 sätestatu mõte reguleerida lapse ja kolmanda isiku vahelist suhtlemist kindlaksmääratud suhtlemiskorra alusel sarnaselt lapse ja vanema vahelise suhtlemise korraldamisega. XXX on vastuses avaldusele kinnitanud, et ei usalda avaldajat lapsega üksinda suhtlema. Samas nähtub asja materjalidest, et avaldaja saab lapselapsega suhelda ajal, mil laps viibib oma isal külas. Seega ei ole lapse ema välistanud lapse suhtlemist avaldajaga kolmanda isiku juuresolekul. Käesoleva tsiviilasja menetluse kestel on selgunud, et suhtlemiskorra kindlaksmääramist kohtu kaudu taotleb ka XXX(tsiviilasi 2-15-1170). Lapsega suhtlemise korraldamise eesmärk on tagada lahus elavale vanemale võimalus tunda oma last ja säilitada või luua temaga isiklikud lähedased suhted, kuid lapsega suhtlemist reguleerides tuleb mh arvestada ka vanema kohustust lapsega suhelda. Avaldaja väide, et lapse isa veedab Eestis aasta jooksul vaid 10 päeva ja avaldaja saab seetõttu lapselapsega harva suhelda, ei anna alust iganädalase suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks vanavanemaga. Kuna lahuselaval vanemal on kohustus lapsega suhelda, peab tsiviilasjas 2-15-1170 tehtavast kohtulahendist selgelt tulenema, millal ja kui tihti peab lahuselav vanem tagama lapsele võimaluse isaga koos aega veeta. Kohus on seisukohal, et avaldajal säilib lapselapsega suhtlemise võimalus tsiviilasjas 2-15-1170 lahendatava isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramisega. Lapse koormamine mitme suhtluskorra alusel suhtlemisega ei vasta väikelapse parimatele huvidele. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus XXX avalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TSMS § 172 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, kuna tsiviilasja lahend tehakse lapse huvides. Alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja
tasu jätab kohus Eesti Vabariigi kanda. Eelöeldu tõttu puudub vajadus menetlusosaliste kanda jäävate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.