Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

2-15-1772 oma huvides.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu 28.05.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-5697 seati XXX üle eestkoste. Kohus määras, et eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni, kuid mitte kauem kui 28.05.2015, täidab eestkosteasutus so Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. XXXRÕA korras määratud esindaja leidis, et eestkoste säilitamine XXX üle on jätkuvalt vajalik. Esindaja toetas XXX senise eestkostja Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ametiaja pikendamist. Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu leidis, et XXX eestkoste vajadus ei ole ära langenud ning on otstarbekas pikendada praeguse eestkostja Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ametiaega viieks aastaks. Sugulasi ja lähedasi, kes sooviksid ise hakata eestkostjaks, XXXei ole. Samuti on XXX esitanud kohtule oma seisukoha, mille kohaselt ei ole ta oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline täitma oma lapse eestkostja kohustusi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse arvamuse ning XXX esindaja seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada XXX üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 205 lg 1 kohaselt kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut.

2-15-1772 Harju Maakohtu 28.05.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-5697 seati XXX üle eestkoste. Kohus määras, et eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni, kuid mitte kauem kui 28.05.2015, täidab eestkosteasutus so Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. Tsiviilasjas 2-10-5697 läbi viidud kohtupsühhiaatria ekspertiisi 25.03.2010 aktist nr XXX nähtub, et XXX on kõnetu, elab oma maailmas, vaimne areng vastab 1-2 aastase lapse tasemele. Vajab abi hügieenitoimingutes, söömisel, riietumisel. Vajab ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet. Tegevusterapeudi või isikliku juhendaja abiga on XXXvõimalik tegevustesse tõmmata ning teda sotsialiseerida. Ekspert tuleb järeldusele, et XXX esineb raske vaimne alaareng ja Downi tõbi, millest tulenevalt ta ei ole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ega neid üheski olukorras juhtima ja vajab eestkostjat elukestvalt kõigis eluvaldkondades mistahes otsuste tegemisel. TsMS § 528 lg 2 kohaselt ei pea eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui 1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või 2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. Kuna eestkostja ülesannete ringi ei laiendata, ei pea kohus vajalikus määrata XXX suhtes uue ekspertiisi läbiviimist. Lähtudes eeltoodust ja arvestades XXX vaimuhaiguse olemust ja laadi, leiab kohus, et XXX eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku XXX psüühilisest seisundist, XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXX eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXX üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks on XXX huvide kaitseks endiselt vajalik, on XXX endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXX ei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Alates 28.05.2010 on XXX eestkostja ülesandeid täitnud Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu). Tulenevalt asjaolust, et käesolevas tsiviilasjas on leidnud tuvastamist, et XXX on isik, kelle üle on eestkoste jätkuvalt vajalik ning kohtule ega Tallinna linnale (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ei ole teada sobivat füüsilist või juriidilist isik, kes oleks valmis XXXeestkostja ülesandeid täitma, on kohus seisukohal, et Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) eestkostja ametiaega XXX suhtes tuleb pikendada. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle

2-15-1772 kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXX tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 28.05.2020. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. detsembril. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kohus leiab, et käesolev määrus tuleb tunnistada täidetavaks alates 28.05.2015, kuna selle päevani kehtib varasem, 28.05.2010 välja antud kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-5697, millega seati XXX üle eestkoste ja määrati XXX eestkostjaks Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu).

Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi

2-15-1772 Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.