XXX ja XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
XXX hagi hind 1755.- eurot XXX hagi hind 1755.- eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hageja ja hageja XXX seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-posti aadress XXX )
esindajad
Menetluse liik
Kostja XXX(isikukood XXX, registreeritud elukoht Eestis XXX, tegelik elukoht XXX, täpsem aadress teadmata-post XXX ) Asja arutamine kohtuistungil 19.03.2015.a.
Resolutsioon.
1.Rahuldada XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista XXX elatis tema poja XXX ülalpidamiseks perioodi XXX.a. (lapse sündimise aeg) – XXX.a. eest 2761,45 (kaks tuhat seitsesada kuuskümmend üks eurot ja 45 senti) eurot ja alates 01.04.2015.a. 195.- (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni XXX täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni.
Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja koht, mille kohaselt on kostja kohustatud temalt tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise üle kandma XXX arvelduskontole XXXXXXXXXX viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise üle kandma samale kontole iga kuu 1. kuupäevaks märkides maksekorralduse selgitusse „XXX elatusraha“.
Menetluskulude jaotamine.
5.Jätta XXX menetluskulud XXX kanda ja XXX menetluskulud, mis on kantud seoses XXX hagiga, XXX enda kanda.
6.Jätta XXX menetluskulud tema enda kanda ja XXX menetluskulud, mis on seotud XXX hagiga, XXX kanda. Kui menetlusosalised soovivad menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, tuleb neil esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumisest maakohtule. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud
1.XXX ja XXX abielust sündis XXX.a. poeg XXX(t/l 9).
2.XXX ja XXX abielu lahutati 03.09.2014.a.(t/l 8).
3.XXX elab koos oma emaga XXX vanematele kuuluvas korteris XXX.
4.XXX on käesoleval ajal seoses temal XXX.a. sündinud poja XXX lapsehoolduspuhkusel. Kuni 2015.a. maikuu lõpuni saab XXX vanemahüvitist 705,47 eurot kuus, millele lisandub lapsetoetus, mille suuruseks oli kuni 31.12.2014.a. lõpuni 19,18 eurot kuus ja on alates 01.01.2015.a. 45.- eurot kuus. Hagejate nõuded ja nende põhjendused.
5.01.10.2014.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palusid - XXX välja mõista XXX elatise alates tema sünnist XXX.a. seaduses sätestatud miinimummääras, milleks hagi esitamise ajal oli 177,50 eurot ja alates 01.01.2015.a. on 195.eurot ning - XXX välja mõista XXX elatise poole kuupalga alammäära suuruses kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Lk 2 (9)
6.XXX väidetel ei ole kostja osalenud oma lapse ülalpidamisel alates lapse sünnist, sest juba lapse sündimise ajal elas kostja tegelikult Soomes ja kodus Eestis käis vaid harva. Ka ei ole XXX andnud kunagi raha XXX ülalpidamiseks ning seda vaatamata sellele, et viimane on lapsehoolduspuhkusel seoses poolte ühise pojaga ega saa endale ise lapse hooldamise tõttu ülalpidamist teenida. XXX sõnul diagnoositi XXX ka epilepsia, mistõttu ei saa laps kuni 3aastaseks saamiseni lasteaeda minna.
7.Hageja väidetel kulub tal enda ja lapse ülalpidamiseks kuus kokku 805.- eurot, millest tema söögiraha on 100.- eurot, ravimid on 15.- eurot, riided ja jalanõud on 80.- eurot ja hügieenitarbed on 20.- eurot ning tema ja lapse ühised kulud kuus on eluaseme järelmaks 287.- eurot kuus, tasu elektri eest 23.- eurot, mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud 37.eurot, kaabeltelevisiooni vaatamisega seotud kulu 23,95 eurot, kommunaalkulud sõltuvalt aastaajast 67.- kuni 228.- eurot, eluaseme kindlustuskulu 9,90 eurot, sõiduauto järelmaks 93,99 eurot, laenulepingu järgsed kohustuslikud tagasimaksed on veel lisaks kahe laenulepingu järgi kokku 160.- eurot ning auto igakuine kütusekulu on 100.- eurot.
8.Oma nõuete tõendamiseks esitasid hagejad järgmised dokumentaalsed tõendid: XXX sünnitõendi, tõendi poolte abielu lahutamise kohta, AS Eesti Energia arved XXX, XXX ja Swedbank AS vahel 03.09.2014.a. sõlmitud laenulepingu, AS EMT arved XXX, XXX ja Swedbank AS vahel 27.01.2014.a. sõlmitud laenulepingu, KÜ XXX arved korteri 229 kasutamisel osutatud ja vahendatud teenuste eest, AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepingu nr XXX maksgraafiku, XXX pangakonto väljavõtted Swedbankist, XXX lepingud sõidukite rentimiseks, pooltevahelise kirjavahetuse sotsiaalmeedias, oma sõiduki foto ja dr Valentin Sanderi poolt väljastatud tõendi selle kohta, et XXX on diagnoositud epilepsia. Kostja vastuväited hagile ja nende põhjendused.
9.Kostja on nõus maksma elatist 195.- eurot kuus oma poja XXX ülalpidamiseks alates 03.09.2014. aastast, s.o. ajast mil poolte abielu lahutati. Kostja väidetel elasid nad kuni abielu lahutamiseni koos ning kostja palk kanti hageja pangakontole, sest kostja pangakontod olid arestitud, ja XXX kasutas oma pangakontol olevaid vahendeid, k.a. kostja palka, oma äranägemise järele.
10.Kostja vaidles vastu XXX hagile milles hageja palus elatise välja mõista ka tema ülalpidamiseks. Kostja väidetel töötab hageja küünte- ja ripsmetehnikuna, saab selle eest sissetulekut ega ole nii halvas olukorras, et kostja peaks talle ülalpidamiseks elatist maksma. Lisaks eeltoodule saab hageja vanemahüvitist, kostjal seevastu on 5 täiteasja erinevate täiturite juures täitmisel, mille katteks ta peab igakuiselt 272,68 eurot maksma. Kirjalike vastuväidete esitamise ajal hagile kostja töötas ja sai oma väidetel palka 600.- eurot kuus. Kohtuistungil avaldas kostja, et Vanalinna Reisid OÜ lõpetas temaga alates 2014.a. detsembrist töölepingu ning praegusel ajal ta ei tööta, vaid elab oma säästudest.
11.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja üksnes oma pangakonto väljavõtte Swedbankist. Kohtuotsuse põhjendused. Elatis alaealise lapse ülalpidamiseks.
Lk 3 (9)
12.Materiaalõiguslikuks aluseks elatise väljamõistmise nõude lahendamisel alaealise lapse ülalpidamiseks on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas menetlusosalistele nende tõendamise koormust hagi menetlusse võtmise määruses (t/l 14-15). Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
13.Kõigepealt võtab kohus seisukoha kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus.
Lk 4 (9)
Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole kohtule esitanud ühtki tõendit mis kinnitaks tema väidet, et ta on oma lapse ülalpidamiseks raha andnud ning on ka ise kohtule avaldanud, et ta on nõus temalt 195.- euro suuruse elatise väljamõistmisega alates 03.09.2014.a. ehk ajast mil poolte abielu lahutati. Kostja väidetel elasid nad XXX koos kuni abielu lahutamiseni, kasutasid ühiselt XXX arvet, kuhu kanti ka kostja palk, sest kostja pangakonto oli arestitud ning XXX kasutas tema pangakontol olevaid rahalisi vahendeid ka poolte ühise lapse ülalpidamiseks. XXX sõnul kanti küll kostja palk hageja pangakontole, kuid kostjal oli Soomes elades teine pangakaart XXX pangakonto kasutamiseks, mida kostja aktiivselt ka tegi, ning elatist lapsele ta maksnud ei ole. Kohus asub seisukohale, kostja ei ole tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud hagetaval perioodil, millest tulenevalt kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele kohtuotsusega. Asjaolu, et kostja palk kanti hageja pangakontole, ei tõenda tema ülalpidamiskohustuse täitmist oma alaealise lapse suhtes, sest nähtuvalt hageja pangakonto väljavõtetest on sealt pidevalt välja võetud sularaha ning tehtud ülekandeid XXX, mis pigem kinnitavad hageja väidet, et kostja palk kanti küll hageja kontole, kuid kostja kasutas hageja pangakontol olevaid vahendeid enda otstarbeks Soomes elades ega andnud ülalpidamist oma Eestis elavale pojale.
14.Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Kostja on nõus maksma elatist oma poja ülalpidamiseks alates 03.09.2014.a. 195.- eurot kuus. Kuna käesoleval juhul ei väida hageja esindaja, et lapse ülalpidamiskulud kuus oleks suuremad kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäär, lähtub kohus nimetatust ja asub seisukohale, et XXX ülalpidamiskulud kuus ei ületanud 2013.a. 320.- eurot kuus, 2014.a. 355.- eurot kuus ja ei ületa 2015.a. 390.- eurot kuus. Nimetatud summad on Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud kuupalga alammäärad aastate lõikes. Vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatule ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 12 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära ja kohus asus kohtuotsuse p-s 13 seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust hagetaval perioodil täitnud, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi XXX.a. (lapse sündimise aeg) kuni 30.03.2015.a. eest summas 2761,45 eurot {46,45 (s.o. elatis 2013.a. detsembrikuu 9 päeva eest /XXX-31.12.2013/ arvestusega 160.eurot kuus, mis oli elatise minimaalne määr 2013.a.) + 2130 (s.o. elatis 2014. aasta 12 kuu eest arvestusega, et elatise minimaalne määr 2014.a. on 177,50 eurot kuus) + 585.- eurot (s.o. elatis 2015.a. 3 kuu eest arvestusega, et elatise minimaalne määr 2015.a. on 195.- eurot)} ja alates 01.04.2015.a. 195.- eurot kuus, mis on pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuid mitte vähem kui see.
15.Kohus on seisukohal, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Tulenevalt hageja poolt taotletust tuleb kohustada kostjat elatis üle kandma XXX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX iga jooksva kuu 1. kuupäevaks, sest vastavalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette.
Lk 5 (9)
Enne kohtuotsuse tegemist välja mõistetud elatis kuulub kostja poolt tasumisele viivitamatult kohtuotsuse jõustumisel, sest selles ulatuses on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks. Elatis alla 3- aastast last hooldava vanema ülalpidamiseks.
16.XXX elatise nõude lahendamisel poolte vahel juhindub kohus PkS § 111 lõikest 2, mis sätestab, et kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada ja ta ei ole võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Edasi juhindub kohus PkS §-st 99 lõikest 1, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures arvestada tuleb õigustatud isiku kõiki eluvajadusi (lg 2). PkS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (lg 4). PkS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
17.Tulenevalt PkS § 111 lõikes 2 sätestatust ning ülalpidamisõiguse üldisi põhimõtteid ja perekonnaseaduse mõtet arvestades, leiab kohus, et lapse emal on õigus saada lapse isalt ülalpidamist lapse kolmeaastaseks saamiseni üksnes siis kui ta ise ei suuda end sel ajal ülal pidada ehk lapse ema peab olema abivajav isik. Sellisele seisukohale on Riigikohus asunud ka lahendis 3-2-1-198-13. Et kindlaks teha kas lapse ema on abivajav isik, tuleb kindlaks teha millised on lapse ema põhjendatud kulutused ning millise osa neist kulutustest saab lapse ema katta enda sissetulekutest. Kui lapse emal oma vahenditest tema vajaduste rahuldamiseks ei piisa, peab lapse isa PkS § 111 lg 2 alusel pidama lapse ema üleval kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
18.Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on XXX põhjendatud ülalpidamiskulud kuus. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esile toodud hagi põhistusi, esitatud tõendeid ning seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mis on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on järgmised: -
-
kulutused toidule 100.- eurot (üldtuntud asjaolu mida tõendada ei ole vaja) ; kulutused ravimite ja hügieenitarvete ostmiseks 20.- eurot. Arvestades asjaoluga, et iga mõistlik inimene hoolitseb oma hügieeni eest, käib juuksuris, tarvitab pesemisvahendeid jne, samuti vajab aegajalt vitamiine ja ravimeid, peab kohus hageja põhjendatud kuluks nimetatud kuluartiklile 20.- eurot kuus. eluasemekulud 183,37 eurot. Arvestades hageja poolt esitatud laenu maksegraafikut, millest nähtub, et laenulepingu järgi moodustavad laenu tagasimaksed kuus 286,40 eurot, mille hageja sõnul tasub küll pangale tema isa XXX, kuid mille omakorda kannab isale üle XXX, mida tõendab hageja pangakonto väljavõte (t/l 75-90), AS
Lk 6 (9)
Eesti Energia arveid, milliste kohaselt tuleb hagejal tasuda nimetatud äriühingule kuus keskmiselt 23.- eurot (t/l 24-27) ning KÜ XXX arveid, milliste kohaselt kulub hagejal tema ja lapse kasutuses oleva eluruumi kommunaalkuludeks keskmiselt 57,33 eurot kuus, on põhjendatud hageja eluasemekuluks kuus 183,37 eurot arvestusega, et hageja elab eluruumis XXX koos lapsega kahekesi; - kulutused riiete ja jalanõude ostmiseks 30.- eurot. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis, samuti seda, et hageja elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erineva paksusega riideid ja jalanõusid sõltuvalt aastaajast ja garderoobi on vaja aegajalt uuendada ka täiskasvanud inimesel, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklitele kokku on põhjendatud arvestada 30.- eurot kuus; - kulutused seoses mobiiltelefoni kasutamisega 38.- eurot. Arvestades hageja poolt esitatud AS EMT arveid (t/l 36-38), asub kohus seisukohale, et põhjendatud kuluks mobiiltelefoni kasutamise eest on hagejal 38.- eurot. - kütusekulu 30.- eurot. Kuna hageja kasutab sõiduautot Saab 93, millega sõitmiseks kulub üldteadaolevalt ka kütust, mille ostmist tõendavad hageja pangakonto väljavõtted (t/l 59-74) ja hageja kasutab autot nii enda kui oma lapse tarbeks, peab kohus põhjendatud ühe inimese kütusekuluks kuus 30.- eurot; - kulutused seoses sõiduauto kasutamisega 47.- eurot. Arvestades sellega, et hageja kasutab sõiduautot Saab 93, mille ta omandas AS-st Swedbank saadud laenu arvel ning mida ta maksab tagasi igakuiselt 93,99 eurot, mida tõendab laenuleping ja selle maksegraafik (t/l 28-35), kuid, et sõidukit ei kasuta ta üksi, vaid seda kasutab ka poolte poeg XXX , tuleb arvestada hageja põhjendatud kuluks nimetatud kuluartikli eest 47.- eurot (93,99 : 2) kuus. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et XXX on lisaks käesoleva kohtuotsuse punktis märgitud laenulepingutele veel laenulepinguid, milliste tagasimaksmise kohustus tal AS Swedbank ees on, ei mõjuta need hageja igakuist põhjendatud ülalpidamiskulude suurust ega kostja kohustust hagejale elatist maksta, sest kostja ei vastuta hageja poolt võetud laenude eest. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et XXX põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on 448,37 eurot.
19.Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suur on olnud hagetaval perioodil hageja sissetulek, s.o. kas sellest piisab tema ülalpidamiseks või on ta abivajav isik, kelle ülalpidamiseks kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele. Hageja pangakonto väljavõtted ja hageja poolt kohtuistungil antud seletus tõendavad, et - XXX saab alates lapse sünnist kuni 2015.a maikuuni vanemahüvitist 705,48 eurot kuus ning sai 2014.a. peretoetust 19,18 eurot kuus ning saab käesoleval aastal peretoetust 45.- eurot kuus (t/l 75-90); - hageja saab lisatulu ripsme- ja küünetehnikuna tegutsemise eest keskmiselt 50-90 eurot kuus, mida tõendab tema pangakonto väljavõte (t/l 75-90). Tulenevalt sellest, et kohus asus kohtuotsuse p-s 18 seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulu suurus kuus on 448,37 eurot, kuid hageja keskmiseks sissetulekuks kuus on olnud alates hagi esitamisest kuni käesoleva ajani 775,48 eurot (vanemahüvitis + keskmiselt ripsme- ja küünetehnikuna teenitav lisatulu), millest lapse ülalpidamiskulu hagejal moodustab 150.- eurot{[390 (lapse ülalpidamiskulu kuus) - 45 (igakuine peretoetus käesoleval aastal)] : 2 (mõlemal vanemal võrdne kohustus last ülal pidada)}, asub kohus seisukohale, et hageja ei
Lk 7 (9)
ole abivajav isik PkS § 111 lg 2 mõttes, vaid tal on piisavalt vahendeid oma ülalpidamiskulude kandmiseks, millest tulenevalt tuleb XXX nõue kostja vastu elatise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks pooltele selgitada, et pärast vanemahüvitise maksmise lõppemist 2015.a. maikuus, võib XXX tekkida õigus saada kostjalt elatist ka tema enda ülalpidamiseks kuni poolte lapse XXX 3- aastaseks saamiseni, kuid seda juhul kui hageja muutub seetõttu, et ta enam vanemahüvitist ei saa, abivajavaks isikuks ning ta ei saa tööle asuda ega omale elatist teenida põhjusel, et XXX on dr XXX poolt diagnoositud epilepsia (t/l 167) ja last ei saa lasteaeda panna enne lapse 3- aastaseks saamist. Siis on hagejal õigus esitada kostja vastu uus hagi, kusjuures hageja peab nimetatud asjaolusid tõendama. Kõik see kehtib muidugi juhul kui kostja vabatahtlikult elatist ei maksa. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
20.Kohus jätab kohtuotsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel poolte vahel sotsiaalmeedias peetud kirjavahetuse ja XXX lepingud sõidukite rentimiseks, sest need ei ole asjakohased tõendid käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Menetluskulude jaotamine.
21.Kuna kohus rahuldab XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks, jätab kohus XXX menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel XXX kanda ja XXX menetluskulud XXX elatise vaidluses tema enda kanda.
22.Kuna kohus jätab rahuldamata XXX hagi elatise väljamõistmiseks, jäävad nii XXX kui ka XXX menetluskulud XXX hagis TsMS § 162 lg 1 alusel XXX kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama sätte lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 177 lg 2. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Tulenevalt eeltoodust, juhul kui menetlusosalised soovivad menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, tuleb neil esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumisest maakohtule. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.
23.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt
Lk 8 (9)
on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on nii XXX kui ka XXX hagi hind 1755.- eurot (9 x 195). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk 9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.