Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Maie Seppo
Määruse tegemise aeg ja koht
19.03.2015.a., Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-14-62571
Kohtuasi
Kohtu algatusel XXXja XXXhooldusõiguse peatamiseks alaealise XXXsuhtes ja XXXeestkostja määramiseks
Kohtuistungi aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
13.02.2015 Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Lepinguline esindaja Peeter Malve (e-post [email protected]) Puudutatud isik III XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik IV XXX(isikukood XXX, elukoht rahvastikuregistri järgi XXX, tegelik elukoht kohtule teadmata) Puudutatud isik V XXX(isikukood XXX, elukoht rahvastikuregistri järgi Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn) Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (asukoht Niine tänav 2, 10414, Tallinn, e-post [email protected])
Resolutsioon
Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord ning tähtaeg
Avalduse aluseks olevad asjaolud XXX esitas 15.12.2014 Harju Maakohtule avalduse XXX ja XXX hooldusõiguse peatamiseks alaealise XXX suhtes ja XXX eestkostja määramiseks. XXX on juba üle aasta vanavanemate XXX ja XXX ülalpidamisel ja hooldusel. XXX vanemad ei tunne lapse vastu huvi, et abista ega toeta vanavanemaid. Lapse ema on ähvardanud vihahoos, et võtab lapse ära ja nad ei näe enam teda kunagi. Avaldaja palub peatada PKS § 140 lg 1 alusel XXX ja XXX hooldusõigused alaealise XXX suhtes kuni püsiva töö- ja elukoha leidmiseni. Avaldaja palub määrata ennast XXX eestkostjaks. Kuna avalduse esitaja ei ole õigustatud isik, kes saaks
esitada avalduse XXX ja XXX hooldusõiguse peatamiseks, algatas kohus menetluse XXX ja XXX hooldusõiguse peatamiseks XXX suhtes ja XXX eestkostja määramiseks. Alaealise XXX määratud esindaja seisukohad Määratud esindaja kohtus XXX, XXX ja XXX nende elukohas XXX, Tallinn. Vanavanemate juures on kõik lapsele vajalik olemas. Oli näha, et XXX tunneb ennast vanavanemate juures turvaliselt ja koduselt. XXX etteheited lapse emale seisnesid selles, et emal ei ole mingit vastutustunnet, vaid tegeleb lapsega siis, kui talle endale sobib. Külastuse ajal viibis kodus ka XXX isa XXX, kes ei soovinud oma seisukohti esindajale XXX kasvatamise kohta anda. Määratud esindaja leiab, et kuna lapse vanematel ei ole võimalik igapäevaselt lapse eest hoolitseda ja talle stabiilset elukeskkonda tagada, on XXX huvides elada oma vanavanemate juures, kus talle on tagatud stabiilsed ja turvalised elutingimused. XXX avaldust ei ole aga võimalik rahuldada PKS § 140 lg 1 alusel. Eestkosteasutuse Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse seisukohad Eestkosteasutus ei toeta XXX avaldust. XXX on soov XXX kasvatada, kuid tema isiksus on labiilne, konfliktne, manipuleeriv ja ettearvamatu. Sellest tulenevalt on küsitav, kas XXX on võimeline tagama XXX turvalise elukorralduse ja eakohast arengut toetavat kasvukeskkonda. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituse spetsialistid on seisukohal, et mõlemad vanemad ja vanavanemad vajavad pereteraapiat omavaheliste pingete maandamiseks, et seejärel osata ja suuta paremini suhelda ning mõista ja arutada üksmeelselt lapsesse puutuvaid küsimusi. Kindlasti on oluline individuaalne teraapia ja vanemlike oskuste arendamine. Kohtumääruse põhjendused PKS § 140 lg 1 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Riigikohtu kolleegiumi hinnangul tähendab vanema kestev võimetus hooldusõigust teostada viidatud sätte mõttes seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. (Riigikohtu lahend 3-2-1-121-12). Sellest tulenevalt saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada, sh vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral. Hooldusõiguse peatamise korral säilib vanemal küll hooldusõigus, kuid tal ei ole õigust seda teostada. XXX sündimise ajal olid vanemad alaealised ja neil puudusid oskused lapse eest hoolitseda. Käesoleval ajal hoolivad vanemad oma lapsest ja soovivad ka edaspidi lapse suhtes hooldusõigust teostada, kuid nad ei tule toime oma elukorraldamise ja lapse eest hoolitsemisega ega suuda tagada lapse normaalset arengut. Vanemad on ühiselt kokkuleppel määranud lapse elukohaks tema isapoolsete vanavanemate elukoha, kus elab ka lapse isa. Vanemate suutmatus täita oma kohustusi lapse vastu ei ole hooldusõiguse peatamisi aluseks PKS § 140 lg 1 tähenduses. XXX soovib peatada lapsevanemate hooldusõigust kuni vanemate töö ja elukoha leidmiseni. Käesoleval ajal omab XXX elu- ja töökohta, mistõttu sellel alusel XXX hooldusõiguse peatamine tuleks jätta rahuldamata. Ka XXX omab kindlat elukohta aadressil XXX, Tallinn. XXX puudub töökoht. PKS § 174 näeb ette eestkostjale esitatavad nõuded. Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. Eestkosteasutus ei toeta XXX XXX eestkostjaks määramist, kuna leiab, et ei ole täidetud eestkostjale esitatavad nõuded. Kohus määrab eestkostja koostöös eestkosteasutusega. Kuna kohus ei peata XXX ja XXX hooldusõigust alaealise XXX suhtes kuni vanemate püsiva töö- ja elukoha leidmiseni, jätab kohus eestkostja XXX määramata.
PKS § 122 lg 2 kohaselt kui vanemad annavad lapse pikemaks ajaks kasuperekonda hooldada, võib kohus last hooldava isiku taotlusel anda otsustusõiguse üle last hooldavale isikule. Õiguste üleandmiseks last hooldava isiku taotlusel on vaja vanemate nõusolekut. XXX ei ole nõus andma otsustusõigust üle last hooldavale isikule. / allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.