Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

aega veetes, tuleb laps viivitamatult tuua ema juurde koju va juhul kui lapse perearst või raviarst ei pea seda vajalikuks. Juhul kui laps või lapsed vajavad erakorralise meditsiini või haiglaravi peab teine vanem teist vanemat viivitamatult teavitama. Juhul kui laps või lapsed on haiged, kokkusaamisi ei toimu, tuleb asendada ära jäänud kokkusaamine. Menetluskulude jaotus Avaldaja ja täiskasvanud puudutatud isiku poolt kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määrus jõustub, kui määruse peale ei saa enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX esitas 14.11.2014 Harju Maakohtule avalduse lastega suhtluskorra määramiseks. Avaldusega koos esitas XXX taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, milles palub kohtumenetluse ajaks määrata avaldaja suhtluskord lastega. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande arvamusest nähtuvalt palub avaldaja määrata kohtumenetluse ajaks lastega suhtlemiskord selliselt nagu ta oma avalduse alusel põhinõudena soovib. 24.11.2014 Harju Maakohtu määrusega kohus jättis XXX avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Avalduse kohaselt XXX (edaspidi ka: laste isa) ja XXX(edaspidi ka: laste ema) abielu sõlmiti Tallinna Perekonnaseisuametis XXX. Pooled elavad lahus ning nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. XXX on XXX poole pöördunud abielu kohtuväliseks lahutamiseks, millele ta vastust ei saanud. Seega on XXX sunnitud peagi esitama abielu lahutamiseks kohtusse hagi. Esmatähtis on siiski kehtestada poolte ühiste lastega suhtluskord, vältides laste isa ja laste suhete katkemist. Pooltel on kaks last – XXX on 3,5 a ning XXX 9-kuune. Poolte abieluliste suhete lõppemise tagajärjel ei ela avaldaja käesoleval ajal koos oma lastega.

Laste isa tahab osaleda oma laste kasvatamises ja nende arendamises, mistõttu on tarvis määrata kindlaks lastega suhtlemise kord selliselt, mis võimaldaks lastel ja avaldajal säilitada lähedane suhe ning avaldajal osaleda laste kasvatamises samamoodi nagu laste emal. Pärast poolte lahku kolimist sõltub XXX lastega suhtlemine laste ema suvast. Avaldaja on korduvalt pöördunud XXX poole telefonitsi ja e-kirja teel, avaldades soovi lastega kohtuda. Laste ema ei võimalda XXX lastega kohtuda. XXX on e-kirjatsi avaldanud, et XXX peab lastega kohtumiseks minema XXX elukohta. Ometi, kui XXX laste elukohta läheb, ei võimalda laste ema tal lastega kohtuda. Lapsed on harjunud olema mõlema vanemaga ja on laste huvides, kui nad saaksid ka edaspidi mõlema vanemaga aega veeta. Asjaolu, et vanemad enam koos ei ela, ei tähenda, et lapsed ei peaks saama edaspidi mõlema vanemaga koos olla. XXX on lastega lähedane suhe. Laste isa töötab XXXOÜ-s ning elab XXX6-toalises korteris, kus lastel on oma toad ja piisavalt ruumi, kus olla. Laste isal on vähemalt samasugused võimalused laste eest hoolitsemiseks ja nende kasvatamiseks kui laste emal. Laste isal on lähedane kiindumussuhe oma lastega ning mõlema vanemaga suhtlemine on laste huvides, et see suhe säiliks. Kuivõrd avaldajal ei ole olnud võimalik kohtuväliselt saavutada XXX kokkulepet lastega suhtlemise korraldamises ning siiani on lastega suhtlemine toimunud ebaregulaarselt ja viimasel paaril nädalal kogunisti katkenud, on avaldaja sunnitud pöörduma kohtu poole. Avaldaja palub kohtul määrata suhtluskord. Avaldaja leiab, et asja on võimalik lahendada mõistliku laste huvidest lähtuva kompromissiga. Sestap palub XXX määrata suhtluskord kuni 15.02.2016 ehk kuni lapse kaheaastaseks saamiseni nii, et XXX veedab laste isa juures aega igal teisel laupäeval alates kl 10:00 kuni pühapäeval 18:00. Alates kaheaastaseks saamisest veedab XXX laste isa juures aega samapalju, kui tema vanem vend ehk igal teisel nädalal 7 päeva järjest. Tulenevalt eeltoodust palub avaldaja kohtul määrata kindlaks lastega suhtlemise kord järgmiselt: XXX (XXX) on õigus XXX aega veeta igal teisel nädalal (üle ühe nädala) 7 päeva järjest ja seda pühapäeva õhtust kl 18:00 kuni järgmise pühapäeva õhtuni kl 18:00. XXX viibib kuni 14.02.2016 igal teisel laupäeval alates kl 10:00 kuni pühapäeva kl 18:00 XXX juures. XXX XXX veedetud aeg peab kattuma XXX veedetud ajaga. Nädala all mõeldakse ajavahemikku pühapäeva õhtust kuni sellele järgneva pühapäeva õhtuni. Alates 15.02.2016 on XXXl (XXX) õigus XXX aega veeta igal teisel nädalal 7 päeva järjest ja seda pühapäeva õhtust alates 18:00 kuni järgmise pühapäeva õhtuni kl 18:00. Alternatiivselt määrata suhtluskord nii, et XXX ja XXX veedavad XXX aega igal nädalavahetusel alates laupäeva hommikul kl 10:00 kuni pühapäeva õhtuni kl 18:00.

Jõululaupäeva alates kl 10:00 kuni järgmise hommikuni kl 10:00 ja aastavahetuse kl 10:00 kuni järgmise hommikuni kl 10:00 veedavad lapsed paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Aastavahetuse aastaks loetakse vana-aasta numbrit. Vanemate sünnipäevanädalal on lapsed sünnipäevalise juures sõltumata eelnevatest graafikutest (v.a. kui lepitakse erandina kokku teisiti). Lapsed veedavad oma sünnipäevanädala paaris kalendriaastatel isaga ja paaritutel kalendriaastatel emaga. Lapsevanemal on õigus lastega välismaale reisida ilma teise vanema nõusolekuta, teatades ajast ja kohast teisele lapsevanemale ette 7 päeva. Reisil veedetav aeg ei tohi olla vastuolus kehtiva suhtluskorraga. Vanem, kelle kord on lastega aega veeta, läheb lastele teise vanema igakordsesse elukohta järele. Laste ema ja isa võivad erandkorras kokku leppida ka muus laste üleandmise kohas. Suhtluskorraga kehtestatud laste üleandmise kellaaegadeks peavad lapsed olema ära saatva vanema poolt valmis seatud. Lastega seotud kulud kannavad pooled võrdselt. Tallinna linna Kesklinna Valitsus on seisukohal, et vanemad võiksid lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramise lahendada kompromiss-kokkuleppe kaudu, ühildades mõistlikkuse printsiibil mõlema vanema ettepanekud lastega suhtlemise osas, kuna see vastaks kõige enam alaealiste huvidele ja vajadustele. Laste esindaja on seisukohal, et suhtluskord tuleks määrata teise vanemaga lähtuvalt laste huvidest. Esindajal oli palutud anda pärast 17.02.2015 kohtuistungi toimumist. Oma seisukoht istungil pooltega läbi arutatud suhtlemiskorra kohta. Esindaja on leidnud, et istungil aluseks võetud laste ema väljapakutud 22.12.2014 suhtlemise kord p 7 tuleks väljakujunenud kohtupraktika alusel, et juhul kui laps või lapsed on haiged, kokkusaamisi ei toimu, asendada ära jäänud kokkusaamine. Esindaja ettepanekul isa suhtlemine lastega võiks toimuda etappide kaupa Alguses alustada 1 korrast kuus nädalalõpus ja kolmapäeviti ja alates 01.07.2015 2 korda kuus nädala lõppudel ja kolmapäeviti. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 117 lg 2 sätestab, et omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. PkS § 116 lg 2 kohaselt hõlmab hooldusõigus vanema õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. PkS § 118 lg 1 sätestab, et vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Mõlemad vanemad on laste seaduslikud esindajad ning peaksid otsustama lastele olulisi küsimusi ühiselt. Laste huvides on suhelda mõlema vanemaga. Siiani on lapsi kasvatanud ja nende eest hoolitsenud mõlemad vanemad võrdselt ning see ei tohi muutuda seetõttu, et vanemate kooselu ei ole enam võimalik. Avaldajal ja laste emal on võrdsed võimalused laste eest hoolitsemiseks ja nende kasvatamiseks.

Suhtlemiskorra määramisel on oluline arvestada asjaoluga, et noorem laps XXX on veel imikueas. Kuna imik vajab imetamist, peab ta alaliselt viibima ema juures. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem saab ta aega veeta isa juures. Vanemate seletustest nähtuvalt ei toimi isa-lapse suhtlemine ladusalt, sest vanemad ei suuda kokku leppida mõlemale sobivates tingimustes, ajas ja korras. Kooskõlas PKS § 143 lg 1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. See säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt lapse huvides võib kohus suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada. Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga või muu isikuga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kooskõlas PKS § 143 lg 4 võib kohus keelata kolmandal isikul lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist. PKS § 123 kohaselt peab kohus vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevate asjade läbivaatamisel tegema lahendi, mis esmajoones lähtub lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. XXX ja XXX ärakuulamisel kohtus vanemad on jõudnud suhtlemiskorras suures osas kokkuleppele. See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määratakse, sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripärast (Riigikohtu lahend 3-2-1-13-07). 17.02.2015 kohtuistungil kohaliku omavalitsuse esindaja juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et laste ema on ise 22.12.2014 esitanud kompromiss ettepaneku, kuidas võiks toimuda lastega suhtlemine. Kuna ka avaldaja esindaja leiab, et see oleks mõistlik, arutab kohus kohtuistungil pooltega läbi ema poolt etteantud lastega suhtlemiskorra. Lisaks kohus arvestab ka laste esindaja poolt antud lõpliku arvamusega lastega suhtlemiskorra osas (I kd lk 114-119 ja II kd lk 35-39). Vanema ja lapse suhtlemist korraldades määrab kohus vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine PKS § 143 lg 1 mõttes toimuma (Riigikohtu lahend 3-2-1-83-11). Suhtlemiskorra määramisel kohus juhindub ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-95-09 punkt 19, kus Riigikohus on rõhutanud, et lapsest lahus elaval vanemal peab üldjuhul olema võimalus kohtuda lapsega omaette väljaspool lapse kodu. Kohus nõustub laste esindajaga, et juhul kui laps või lapsed on haiged, kokkusaamisi ei toimu, siis tuleb asendada ära jäänud kokkusaamine. Kohus on seisukohal, et arvestades laste isa senist pühendumist laste ellu ning laste vanust ning emotsionaalset sidet ja usaldust isaga, on laste huvides kohtuda isaga alljärgneva suhtluskorra alusel:

Kuna pärast asja arutamise lõpetamist kohus läheb otsust tegema, tuleb pärast asja arutamise lõpetamist poolte esitatud kirjalik materjal tähelapanuta jätta, kui mitte õigeaegselt esitatu TsMS § 66. Vastavalt TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealiste laste huvides ja kohus määras alaealistele lastele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealistele lastele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Avaldaja XXX poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja menetluskulu jätab kohus tema enda kanda ja puudutatud isiku XXX menetluskulu tema enda kanda. Kuna kohus jätab XXX menetluskulud tema enda kanda ja XXX menetluskulud tema enda kanda ning XXX ja XXX menetluskulud Eesti Vabariigi kanda, puudub vajadus käesoleva kohtulahendiga kindlaks määrata menetlusosaliste menetluskulude suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.