Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-2453
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu lahutuse nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, XXX), esindaja XXX Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis
12.03.2015 kohtuistung
Kohtuistungil osalejad
Hageja XXX ja kostja XXX
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu lahutuse nõudes. Hagist nähtuvalt on abikaasade abielulised suhted lõppenud. Juba kaks aastat, ei ela pooled koos. Pooltel on abielust 2 last, kellest üks on alaealine.
Kostja seisukoht Kostja ei soovi lahutada, kuigi saab aru, et abielus üksinda olla ei saa. Kostja nõus kandma riigilõivu 100 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt abielu lahutatakse, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 65 lõike 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud tõendeid ja asjaolu, et pooled ei ela koos, abielulised suhted on lõppenud juba kaks aastat ja nad ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Kohus leiab, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning hagejal puudub soov abielusuhete taastamiseks. Kostja kohtuistungil lahutusega nõus ei ole, kuigi saab aru, et üksinda abielus olla ei saa. PKS § 116 lg 1 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Sellest järelduvalt on ka pärast abielu lahutamist lapsevanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava tahteta. Lähtuvalt sellest tuleb abielu lahutada. Hageja XXX perekonnanimeks jätta pärast abielu lahutamist tema praegune perekonnanimi. Kostja on kohtuistungil nõustunud kandma menetluskuluna tasutud riigilõivu 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.