Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub suurendada Harju Maakohtu 25.09.2008 otsusega muudetud ja XXX poeg XXX ülalpidamiseks välja mõistetud igakuise elatise, so 2 500 krooni ehk 159,78 euro suurust. Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni igakuine elatis summas, mis alati vastaks seaduses sätestatud igakuise elatise miinimumsummale. Kostja vastuväited hagile Kostja on nõus tasuma hagejale igakuist elatist summas 177,50 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Materiaalõiguslikult kehtib perekonnaseadus (PKS) § 99 lg 1, mille kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Harju Maakohtu 25.09.2008 otsusega suurendati elatisraha ning mõisteti välja kostjalt hageja ülalpidamiseks igakuine elatisraha 2 500 krooni (159,78 eurot). PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 § 1 lg 1 ja 2 kohaselt on kuutasu alammäär alates 01.01.2014 355 eurot ja alates 01.01.2015 390 eurot. Seega ei tohi elatis olla 2014 aastal väiksem kui 177,50 eurot ja 2015 aastal väiksem kui 195 eurot. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Minimaalmäär on mõeldud lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse muutmine on eelkõige põhjendatud seetõttu, et kostja maksab elatist alla minimaalmäära. Kostja on nõus maksma hagejal elatist 177,50 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kooskõlas hageja huvidega tuleb elatist suurendada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, so alates 14.10.2014 kuni 31.12.2013 177,50 eurot kuus ja alates 01.01.2015 195 eurot kuus. Kostja poolt sel perioodil hageja ülalpidamiseks tasutud summad kuuluvad tasaarvestamisele väljamõistetud elatisega. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega tuleb palga alammäära muutmisel arvestada elatise summa ümber. Menetluskulud

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad, kuna elatise nõudmise ning muutmise hagi on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivuvaba ning muid menetluskulusid käesolevas asjas tekkinud ei ole. Tulenevalt eelnevast ei määra kohus hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.