Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
28.01.2015.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-61660
Tsiviilasi
XXX avaldus laste ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, laste viibimiskoha, lasteaia ja kooli valiku ning igapäevaelu küsimuste osas üleandmiseks avaldajale ja XXX avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku otsustusõiguse andmiseks XXX Avaldaja/puudutatud isik XXX avalduses: XXX, ik XXX, elukoht XXX
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad
Puudutatud isik XXX avalduses/avaldaja XXX vastuavalduses XXX, ik XXX, elukoht XXX, esindaja XXX Puudutatud isikud XXX sündinud XXX ja XXX sündinud XXX ja nende riigiõigusabi korras määratud esindaja adv Piret Simm Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja Marit XXX Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse esindaja Marge XXX Saue Linnavalitsuse esindaja Anneli XXX 16.12.2014 Puudutatud isik/vastuvaldaja XXX ja tema esindaja XXX, puudutatud isik vastuavalduses/avaldaja XXX ja tema esindaja XXX, puudutatud isikute XXX ja XXX riigiõigusabi korras määratud esindaja adv Piret Simm Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja Marit XXX Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse esindaja Marge XXX Saue Linnavalitsuse esindaja Anneli XXX
Resolutsioon
otsustusõiguse andmiseks temale. Menetluskulude jaotamine.
XXX seisukoht 29.05.2014 XXX on kindlal seisukohal, et laste huvid on temaga elades rohkem tagatud kui XXX juures. XXX on mõlema lapsega lähedased suhted ja XXX saab lastele pakkuda häid elamistingimusi. Lisaks eeltoodule asub XXX kool, s.o XXX Gümnaasium, XXX elukoha vahetus läheduses ja lapsel on ema juurest olulisem mugavam koolis käia kui XXX juurest. Mõlema lapse suhted XXX elukaaslase XXX on head ja toetavad. XXX on tahtmatult jäänud mulje, et XXX üsna ootamatu soov lapsed enda juurde elama võtta on tingitud XXX tahtmatusest lastele elatist maksta. XXX hinnangul on põhjendamatu XXX hagiavaldus elatise maksmise lõpetamiseks, lastele elatise nõudmiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Eeskätt peab XXX oluliseks märkida, et XXX lasteaias on tekkinud võlg 2010. aastast ehk ajast, mil XXX lastele elatist ei maksnud ja XXX oli sunnitud lastele elatisraha saamiseks kohtu poole pöörduma. Hetkel on võlg lasteaias ca 200 eurot ja 01.06.2014 seisuga saab see XXX poolt tasutud. Pahatahtlik ja tõendamata on XXX väide, nagu ei kasutaks XXX elatist laste huvides. Kuivõrd XXX on XXX juures elanud vaid loetud päevad, s.o alates 26.05.2014 ja endiselt veedab suure osa ajast XXX, hoolitseb XXX XXX ülalpidamise eest ja XXX nõue lõpetada XXX elatise maksmine ei ole põhjendatud ega lapse huvidest lähtuv. Kuivõrd XXX isaga elanud vaid mõned kuud ja seejuures suhelnud aktiivselt XXX, kes on lapse suhtes ülalpidamiskohustust täitnud ja käesolevaks hetkeks ei ole kindel, kas XXX üldse XXX juurde elama jääb, ei ole põhjendatud ka XXX nõue XXX elatise maksmise lõpetamiseks. Lähtuvalt eeltoodust, palub XXX jätta XXX avalduse laste ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku osas ja hagiavalduse 10.02.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-4460 väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks ning XXX ja XXX hagi XXX vastu elatise ning ülalpidamiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju väljamõistmiseks rahuldamata. XXX esitas kohtule 18.03.2014 avalduse laste ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, mille alusel registreeriti tsiviilasi nr 2-14-12003, millega 26.05.2014 liideti tsiviilasi nr 2-14-51201. XXX avalduses sisalduvad nõuded jäid kohtule ilmselt kohati ebaselgeks, kuivõrd avalduse resolutsioonis sisaldus vaid lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõue ja nimetatu tulemusel alustas kohus XXX avalduse põhjal menetlust vaid lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramise asjas. Lähtuvalt eeltoodust peab XXX oluliseks täpsustada oma nõuet ja taotleda lisaks lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramisele XXX ja XXX ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja XXX laste viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku Alaealistele riigi kulul määratud esindaja seisukoht. Peale lahkuminekut elasid lapsed põhiliselt oma vanaema juures XXX . XXX hakkas elama emaga tema elukaaslase elukohas sügisel 2013.a.XXX elab XXX. Kasuisaga hakkasid probleemid peaaegu kohe. Laps rääkis isale, et on saanud korduvalt vitsa ja nii kõvasti, et vits purunes. 22.02.2014 kasuisa karistas XXX rihmaga selliselt , et lapsega tuli pöörduda haiglasse. On algatatud kriminaalasi. Lapse esindaja leiab , arvestades lapse huve ja kohtule esitatud materjale ja psühholoogi arvamust, et lastel on turvalisem ja stabiilsem elada oma isaga. Laps kardab elada kasuisaga ja ema ei ole laste kasvatamisega eelnevalt vajalikul määral tegelenud. Samuti elavad lapsed juba pikka aega eraldi. Samas lapsed igatsevad teineteist ja tahavad koos olla. Laste esindaja toetab laste isa esitatud avaldust ja palub lõpetada ühise hooldusõiguse ning anda laste isale otsustusõigus laste viibimiskoha, lasteaia ja kooli valikul. Avalduses on palutud üle anda ka otsustusõigus igapäevaelu küsimuste osas, kuid seda ei ole vaja teha, sest seda sätestab PKS § 145 lg 2. Põhja-Tallinna Valitsuse seisukoht 06.06.2014
Laste vanemad elavad lahus aastast 2010. Lapsed jäid vanemate lahku kolimise järel elama ema juurde ning emal olid kõik võimalused laste elu korraldamiseks. 2012 septembris tegeles laste emaga Linnavalitsus, sest laste ema jättis korduvalt lapsi ööseks üksinda koju. Juba sellel ajal tegi laste isa ettepaneku, et võtab lapsed enda juurde elama. XXX ei olnud selle vastu midagi, ainsaks takistuseks oli asjaolu, et laste ema ei olnud nõus temale mõistetud elatisest loobuma. 2013 alustas XXX õpinguid XXX Gümnaasiumi esimeses klassis ning kolis vanaema juurest elama ema juurde. XXX jäi vanaema juurde elama. Laste ema põhjendused, et laps käib lasteaias ja ema elukohas Tallinnas on pooleli remont, ei ole lastekaitse talituse spetsialistide arvates veenvad lapse vanemast eraldamiseks. Põhja-Tallinna Valitsus on arvamusel, et vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes tuleks osaliselt lõpetada ning anda otsustusõigus laste viibimiskoha ning lasteaia- ja koolivaliku küsimustes laste isale. Laste huvides oleks lisaks hooldusõiguse muutmisele vajalik määrata kindlaks laste ja lahuselava vaheline suhtluskord. Saue Linnavalitsus selgitab kohtuistungil, et kui lapsed ema juures olid, loobus ema lastest oma uue elukaaslase kasuks. Lastel on alates isa juurde minekust stabiilne elukorraldus. Lapsed peaksid jääma isa juurde. Tallinna linn Kesklinna Valitsus Ei toeta, et üks laps oleks ema juures, teine isa juures. Laste elukoht peaks olema isa elukoht. Kohtumääruse põhjendused. Perekonnaseaduse (PkS) § 214 lg 1 järgi loetakse vanema hooldusõigus kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. Hooldusõigust ei ole vanemal, kellelt vanema õigused on varem kehtinud perekonnaseaduse alusel ära võetud. PkS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus on seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühele vanemale hooldusõiguse üleandmiseks ei piisa ainult asjaolust, et üks vanem soovib lapse osas otsustusi ainuisikuliselt teha. PkS § 143 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Vastavalt PkS § 137 lg 2 p-le 2 kohus ei rahulda avaldust, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PkS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PkS § 199 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Viimati märgitud seadusesättest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et lapse suhtes kindla(te)s küsimus(t)es otsustusõiguse andmine ühele vanematest saab toimuda üksnes ühist hooldusõigust teostavate vanemate puhul. Riigikohus on 07.06.2011 määruses nr 3-2-1-45-11 asunud seisukohale, et kui vanemad ei jõua
ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus PkS § 119 järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Seejuures PkS § 137 järgi võib kumbki vanem taotleda lahuselu korral, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, kumma vanema juures laps vanemate lahuselu korral elab, võib kohus viidatud sätte alusel säilitada vanemate ühise hooldusõiguse, kuid anda ühele vanemale lapse viibimiskoha määramise küsimuses ainuotsustusõiguse. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil ära kuulatud avaldaja XXX ja vastu avaldaja XXX seletustega leidis tõendamist, et nimetatud isikud, kes küll elavad lahus juba neli aastat, ei vaidle tegelikult selle üle kuidas XXX ja XXX hooldusõigust ühiselt teostada. Nii kinnitasid XXX ja XXX vanemad kohtule, et vaidlust ei ole, et lapsed elavad käesoleval ajal isa juures, neil on stabiilne elukeskkond. Tingimused lastel isa juures on head, ka isa elukaaslane hoolitseb laste eest, lapsed ei soovi teineteisest lahus olla. XXX ei soovi ema juurde minna, kuna seal on vägivaldne ema elukaaslane. XXX lõplikult ei nõustu laste elukohaga, tema soovib, et vähemalt noorem laps elaks temaga. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et põhjendamatu on käesoleval juhul lõpetada XXX ja XXX ühine hooldusõigus nende laste XXX ja XXX suhtes, sest nimetatuks puuduvad seaduses ettenähtud alused. Arvestades aga asjaoluga, et lapsed elavad käesoleval ajal koos isaga Tallinnas ja lapsed soovivad isa juures koos elada, nad on seal selle stabiilse elukeskkonnaga harjunud ning see meeldib neile, peab kohus põhjendatuks anda laste viibimiskoha otsustusõigus PkS § 119 alusel XXX. Samuti tuleb jätta XXX laste lasteaia- ja koolivaliku otsustusõigus. Nimetatu on kooskõlas ka laste huvide ja teiste asjaomaste isikute õigustatud huvidega. XXX on tõestanud, et ta suudab ja soovib neid küsimusi laste huvidest lähtudes üksi otsustada. XXX enda avalduses on soovinud, ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja, et temale antaks üle laste viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku otsustamisõigus. XXX ei ole vastu vaielnud asjaolule, et sel ajal, kui lapsed elasid tema juures on ta lapsed jätnud üksinda ööseks koju. Seda kinnitab ka Linnavalitsus, et ema jättis septembris 2012 lapsed ööseks üksinda koju, kui käis Tallinnas oma uue elukaaslase juures. XXX soovib, et vähemalt noorem laps elab tema juures. Ema elukohas on küll ruumikas elamispind, kus pikemat aega tehakse remonti, mis ei ole veel käesolevaks ajaks lõppenud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ema elukohas ema uus elukaaslane vägivaldne olnud vanema lapse suhtes. Lastele määratud esindaja toetab laste isale otsustusõiguse andmist laste viibimiskoha, lasteaia ja kooli valikul. Lähtudes tegelikest tuvastatud asjaoludest ja reaalsest olukorrast, et lapsed elavad isa juures, kus lastele meeldib elada ning kus neile on tagatud eluks kõik vajaminev ja asjaolust, et lapsi ei tuleks lahutada lähtuvalt kohalike omavalitsuste seisukohtadest, leiab kohus, et laste viibimiskoha, lasteaia ja kooli valiku osas otsustusõigust mitte anda Marge Kaljuveele, vaid laste isale XXX . Lähtuvalt PkS § 119 tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et laste suhtes kindla(te)s küsimus(t)es otsustusõiguse andmine ühele vanematest saab toimuda üksnes ühist hooldusõigust teostavate vanemate puhul, tuleb jätta rahuldamata vanemate taotlus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Menetluskulude jaotamine.
menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Alaealisele riigi õigusabi osutanud advokaadi esindajatasu jätab kohus Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.