2-14-59247/15 - Perekonnaõigus - Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Ülejäänud menetluskulud jätta neid kandnud isikute kanda. Edasikaebamise kord ja määruse jõustumine Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Saku Vallavalitsuse avaldus XXX vastu alaealiste laste XXX ja XXX hooldusõiguse äravõtmiseks. Avalduse kohaselt on XXX ja XXX sündinud XXX ja XXX ühiste lastena. Pere elas koos kuni 2011. aasta alguseni. Lahku mindi, kuna XXX tarbis alkoholi ja oli alkoholijoobes olles vägivaldne. XXX on sellest ajast alates laste eest üksinda hoolitsenud. XXX elab lastega valla sotsiaalkorteris. XXX saab töövõimetuspensioni ja käib alates käesoleva aasta augustist tööl. XXX õpib XXX Kooli 1. klassis ja XXX käib XXX lasteaias XXX. XXX teeb kõik, et oma lastele turvaline kasvukeskkond tagada. Ta teeb koostööd vallavalitsuse sotsiaaltöötajatega ja teda abistab valla peretöötaja. Peale pere juurest lahkumist ei ole XXX peret rahaliselt toetanud. Temalt on kohtu kaudu välja nõutud elatis laste kasuks, kuid seda ta ei maksa. Lastega on ta peale lahkuminekut kohtunud üksikud korrad. Probleem on selles, et ta tunneb laste vastu huvi ainult siis, kui on alkoholijoobes. Hetkel ei ole XXX võimalik koos laste isa, XXX, ühist hooldusõigust teostada. XXX ohustab oma käitumisega otseselt laste heaolu. Ta ei täida ühtegi kohustust laste ees. Ta ei hoolda neid, ta ei pea neid üleval, ta ei tegele nendega. Laste ema, XXX , kardab XXX, sest on saanud tunda tema vägivalda enda suhtes. Hooldusõiguse äravõtmine XXX on põhjendatud sellega, et ühtegi muud abinõu ei ole tema suhtes võimalik kasutada. Oma alkoholiprobleemi ta ei tunnista ja ta ei suuda garanteerida, et ta alkoholijoobes olles laste ema ja lapsi ei tülita. Põhja prefektuuri Lääne-harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vastuses nendepoolsele päringule on öeldud, et ajavahemikul 2009-2012 on Politsei- ja Piirivalveamet registreerinud viis korrarikkumise juhtumit XXX poolt. Täpsemat informatsiooni toimepandud juhtumite kohta edastavad nad ainult kohtule kohtu kirjalikul nõudmisel. Saku vald palub XXX hooldusõiguse tema alaealiste laste XXX ja XXX suhtes täielikult ära võtta (tl 2-4). XXX seisukoht 03.11.2014 edastas Saku vald kohtule XXX avalduse. XXX on kursis Saku Vallavalitsuse esitatud avaldusega. XXX soovib kindlalt, et hooldusõigus tema laste isalt, XXX, mõlema lapse suhtes ära võetaks. Lapsed teavad, et XXX on nende isa, kuid lapsed pelgavad teda, kuna ta on alati purjus, kui ta nende juurde tuleb. Augustikuu 2014 keskel tuli XXX järjekordselt tema juurde purjus peaga ja ähvardas, et võtab XXX kaasa. XXX sai ruttu ukse ja akna kinni panna ja ta ei pääsenud majja sisse. XXX tahab, et tema lastel oleks turvaline elu ja ta soovib, et XXX võetakse hooldusõigus täielikult ära. Ta on oma käitumisega ohtlik lastele. XXX on oma soovi avaldanud ka laste advokaat Marika Jaanson ́ile, kes külastas tema kodu ja rääkis temaga (tl 31-32). XXXseisukoht

Kohus toimetas XXX kohtumaterjalid ja 16.01.2015 kohtukutse kätte aadressil XXX postkasti panekuga 19.12.2014 (tl 64). Puudutatud isik XXX kohtule kirjalikke vastuväiteid avalduse osas esitanud ei ole ja 16.01.2015 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Lastele RÕA korras määratud esindaja arvamus Esindaja palus arvestada ainult enda 03.11.2014 esitatud arvamusega. Laste esindaja arvamuse kohaselt elavad lapsed ja ema sotsiaalkorteris, kus on olemas lastele kõik vajalik. Kodu oli korras. XXX, kes õpib XXX koolis esimeses klassis, oli just koolist koju jõudnud ja sõi lõunasööki. Noorem vend XXX oli lasteaias. Kohtumisel rääkis XXX , et pelgab laste isa, kes pidevalt teda ja lapsi alkoholijoobes olles nende kodus tülitab. Mingit abi ei ole ta laste isalt saanud, isa elatist ei ole tasunud, kuigi kohus on selle välja mõistnud. XXX abistab Saku vald nii elamispinnaga, toetustega kui ka muul viisil. XXX on töökoht lähedal asuvas XXX ja ta saab oma eluga momendil valla toel hakkama. Laste isal ei ole püsivat töökohta ja lapsed kardavad isa. XXX rääkis esindajale, et isa on ema kallal vägivalda tarvitanud mitmeid kordi. Ta kardab isa ja isa tuleb neid tülitama ainult siis, kui on purjus. Abi saavad nad vaid politseilt. Küsimusele, kas XXX isaga seoses ka midagi meeldivat meenub, vastas XXX ei tule midagi head meelde. Kohtumisel Saku valla lastekaitsetöötaja XXX kinnitas viimane, et ema XXX sõnul on XXX pidevalt peret alkoholijoobes tülitanud ja vald on pere probleemidest teadlik juba pikema aja jooksul. Vallal ei ole võimalik antud isiku suhtes mingeid mõjutusvahendeid rakendada. Kuna laste ema on töövõimetuspensionär, siis toetavad nad peret igati. Antud juhul on ilmne, et laste isa XXX ei täida oma vanema kohtusi juba pikema perioodi jooksul ja momendil ei ole ka ette näha, et laste isa oma kohustusi täitma hakkaks. Hooldusõiguse äravõtmine ühelt vanemalt on küllaltki äärmuslik vahend, mille kohaldamine võib kõne alla tulla vaid äärmuslikel juhtudel. Laste ema XXX a, lapse XXX XXX ja valla lastekaitsetöötajaga kohtumise järgselt on esindajal alust eeldada, et XXX ei ole oma vanema kohustusi pikema perioodi jooksul täitnud ja ta on seadnud oma tegevusega ohtu laste heaolu ja tervise, mis võib olla aluseks hooldusõiguse äravõtmiseks. Kui politseiorganid kinnitavad eeltoodud fakte, sh asjaolu, et laste isa oma vägivaldse käitumisega pidevalt kahjustab laste turvalist elu, siis võib tõusetuda ka vajadus piirata laste isa suhtlust lastega selliselt, et laste isal on õigus XXX ja XXX XXX soovi korral kohtuda valla lastekaitsetöötaja juuresolekul ja eeldusel, et XXX ei ole kohtumistel alkoholijoobes (tl 33, 34-36). Määruse põhjendused Kohus, ära kuulanud kohtuistungil avaldaja, XXX ja XXX ́ile ja XXX XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohad, samuti tutvunud kohtule esitatud avalduse ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub seetõttu ka rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt on hagita perekonnaasjaks vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad). TsMS § 477 lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (hooldusõigus). Tulenevalt PKS § 123 lõikest 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest.

Lastekaitseseaduse §-i 5 p 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks, alati ja igal pool, seada esikohale lapse huvid. PKS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Saku Vallavalitsus on kohtule esitanud avalduse XXX alaealiste laste XXX ja XXX hooldusõiguse äravõtmiseks. Avalduse kohaselt on XXX ja XXX sündinud XXX ja XXX ühiste lastena. Pere elas koos kuni 2011. aasta alguseni. Lahku mindi, kuna XXX tarbis alkoholi ja oli alkoholijoobes olles vägivaldne. Peale pere juurest lahkumist ei ole XXX peret rahaliselt toetanud. Temalt on kohtu kaudu välja nõutud elatis laste kasuks, kuid seda ta ei maksa. Lastega on ta peale lahkuminekut kohtunud üksikud korrad. Probleem on selles, et ta tunneb laste vastu huvi ainult siis, kui on alkoholijoobes. Hetkel ei ole XXX võimalik koos laste isa, XXX, ühist hooldusõigust teostada. XXX ohustab oma käitumisega otseselt laste heaolu. Ta ei täida ühtegi kohustust laste ees. Ta ei hoolda neid, ta ei pea neid üleval, ta ei tegele nendega. Laste ema, XXX , kardab XXX, sest on saanud tunda tema vägivalda enda suhtes. Hooldusõiguse äravõtmine XXX on põhjendatud sellega, et ühtegi muud abinõu ei ole tema suhtes võimalik kasutada. Politsei- ja Piirivalveameti poolt edastatud avalduse kohaselt on XXX kohta perioodil 20092014 registreeritud 5 kuriteoteadet ja väljakutset (tl 56-57). Politsei oli välja kutsutud põhjusel, et XXX oli alkoholijoobes ja agressiivne, rikkus avalikku korda, märatsedes XXX elukohas. Samuti on XXX tarvitanud vägivalda XXX kallal. 16.01.2015 toimunud istungile XXX ei ilmunud. Samuti ei ole XXX esitanud käesoleva ajani kirjalikku seisukoha avalduse osas. 16.01.2015 toimunud kohtuistungil märkis Saku valla esindaja, et XXX oli istungist teadlik. Valla esindaja kohtus XXX, kes oli öelnud, et võtke lapsed ära või ärge võtke. XXX märkis istungil, et laste isa ütles, et see ei ole tema asi, tema kohtusse ei tule. Samuti jäi lastele RÕA korras määratud esindaja oma 03.11.2014 seisukoha juurde. Poisid kinnitasid esindajale, et vägivald ema suhtes on isa poolt toimunud. Poisid kardavad isa, midagi positiivset neil temast rääkida ei olnud. Kui avaldaja ja laste ema kinnitavad, et inimene teab istungist ja ta istungile ei ilmu, siis pole midagi teha. Antud juhul võib puudatud isiku XXX käitumisest ning suhtumisest järeldada, et puudutatud isik XXX ei soovi hooldusõigust laste suhtes teostada. Samuti ei ole XXX maksnud oma lastele elatist. Arvestades laste huvisid, kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut lapsi kasvatada, hingelist seotust lastega ja senist pühendumist laste eest hoolitsemisele ning laste elamistingimusi, samuti asjaolu, et XXX ei ilmunud 16.01.2015 toimunud kohtuistungile. Lähtudes avaldusest ja sellele lisatud tõenditest, aga samuti XXX ning lastele RÕA korras määratud esindaja seisukohtadest, on kohus seisukohal, et XXX ei suuda lastele pakkuda stabiilset ja turvalist kodu ega täita oma hoolduskohustust. PKS § 134 lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isikuvõi varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta.

PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Riigikohus on oma 04.05.2011 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-13-11 asunud seisukohale, et vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine on äärmuslik meede. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Kohus võib kohaldada abinõusid, mis lahutavad vanema ja lapse, sh. eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära, üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Arvestades perekonnaelu puutumatuse põhimõtet peavad kohtu kohaldatavad abinõud olema eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Avalduses esitatud asjaolude ja avaldusele lisatud tõendite põhjal hindab kohus, et XXX suutmatuse tõttu täita oma kohustusi, on sattunud ohtu laste XXX ́i ja XXX kehaline, vaimne ning hingeline heaolu ning turvalisus. Lastel on vaja vähemalt ühe vanema abi, kes suudaks tema eest hoolt kanda, kuid kohtule nähtub, et vaatamata eestkosteasutuse igakülgsele toetusele, ei ole käesolevalt XXX selleks võimeline. Kohus leiab, et kuna lapsed vajavad järelevalvet ja hoolitsust, siis on põhjendatud võtta XXXära laste XXX ́i ja XXX hooldusõigus. PKS § 134 lg 3, § 135 lg 2 ning § 136 lg 1 alusel võtab kohus XXX ära lapse isiku- ja varahooldusõiguse. XXX ́ist saab käesoleva kohtumääruse alusel alaealiste laste XXX ́i ja XXX ainuke seaduslik esindaja, kellele kuulub nii XXX ́i ja XXX isikuhooldusõigus kui ka varahooldusõigus. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealistele lastele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus neid kandnud isikute kanda. /allkirjastatud digitaalselt/