Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

omavaheline läbisaamine on hea ja lähedane. XXX sõnul on ta ema ja isaga vestelnud kooli minekust. Laps avaldas, et kui ta elab ema juures, siis käib XXX ja kui isa juures, siis XXX. Kuid XXX nõustus lastekaitsetöötajaga, et kool peab ikka olema üks. Nõmme Linnaosa Valitsuse seisukohad Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja külastas XXX ja XXX nende kodus aadressil

XXX .

Kodukülastusel oli XXX väga avatud, sõbralik, rõõmsameelne ja aktiivne. XXX käib lasteaias ja mitmes huviringis – Nõmme Noortemajas laulmas ning lasteaias tantsimas ja kunstiringis, mis on tema jaoks tähtsad. XXX on ilus kodu, kus ta tunneb ennast kindlana. XXX elab koos ema, venna XXX ja vanaisaga. Õhtuti loeb ema XXX raamatut, XXX ise aabitsat. XXX on toredaid tegevusi koos emaga ja koos isaga. XXX on hea suhe ka vanaisaga. XXX on vahel hingamisraskused, laps kasutab inhalaatorit, on olnud vajadus kutsuda kiirabi. Nõmme Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt peaks lapse elukohaks jääma jätkuvalt ema elukoht. Lastekaitsetöötaja ei toeta suhtluskorda nädal/nädal või 2 nädalat/2 nädalat. Kehtiva suhtluskorra võiks üle vaadata lähtuvalt tekkinud probleemidest ja XXX kooliminekust 2015.aasta sügisel. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Üldjuhul on lapse vanematel ühine hooldusõigus, mis Perekonnaseaduse § 116 lg 2 tähenduses on vanemate kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Vanema isikuhooldus hõlmab Perekonnaseaduse § 124 lg1 ja § 126 lg 2 järgi muu hulgas vanema kohustust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda – mis loobki eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Kui lapsevanemad asuvad eraldi elama, säilib üldjuhul ühine hooldusõigus ja vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle; vastavalt § 137 lg 3 ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale üleandmisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus leiab, et PKS § 137 lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja mõlemad vanemad on avaldanud soovi, et ei soovi lapse hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Kohus on tuvastanud asja kohtuliku menetlemise ajal, et mõlemad vanemad on oma tütre suhtes hoolivad ja armastavad vanemad. Vanemate omavaheline läbisaamine ei ole hea, kuid kumbki vanem on käinud perenõustamisel ja nõustamise protsess toimib. Nõustamist tuleks jätkata, siis on sellel tulemusi. Kohus on asja menetlemise käigus tuvastanud, et XXX suhe mõlema vanemaga on väga hea, tal on toredaid tegevusi koos isaga ja koos emaga. XXX elab alates vanemate lahkuminekust koos emaga aadressil XXX Tallinnas, kelle ülalpidamisel on laps senini olnud. XXX on olemas kõik vajalik. XXX on ema kasvatusel hästi hooldatud, eakohaselt arenenud, rõõmus ja õnnelik laps. Lapse isa, XXX on käesoleval ajal vahetamas elukohta, kuna tema töösuhe tegevteenistuses on peatatud tervislikel põhjustel, seega ametikorter tuleb reservi arvamisel vabastada. XXX on avaldanud oma uue elukoha kohta erinevaid arvamusi. Ta on avaldanud XXX, et kolib XXX USA-sse, kohtule, et asub elama XXX, XXX.

Kuna XXX ei ole oma uue elukoha suhtes lõplikku valikut teinud, siis ei saa kohus võrrelda lapse ema ja isa poolt lapsele pakutavaid elamistingimusi. Lapse isal ei ole mingeid takistusi minna välisriiki elama . Lapse viimine Rootsi või USA-sse kooliminemise aastal, kui laps ei valda rootsi ega inglise keelt, ei ole kohtu arvates lapse huvidega kooskõlas. Kohus leiab, et XXX väited tema pedagoogilisest taustast, mis võimaldab tal anda lapsele paremaid võimalusi edasi arenemiseks, on paljasõnalised ja tõendamata. XXX on töötanud küll kehalise kasvatuse õpetajana, kuid lapse koduõpe on laiem kui ainult kehaline areng. Rüütelmaa ei ole põhjendanud XXX koduõppe vajadust koolimineku asemel. Kohus ei pea mõistlikuks määrata XXX kaks kodu, s.t. et laps viibib võrdsed ajavahemikud kummagi vanema juures. Pidevas muutumises ja liikumises elukorraldus on lapsele halb ja kahjustav. Lapse kordamööda elamine kummagi vanema juures eeldab vanemate head koostöövõimet, mida kohus kohtuistungitel vanemate vahel ei täheldanud. Kohtu arvates peab lapsel olema üks kodu ja teise vanemaga tihe suhtlemine. Kuna XXX ei ole veel valikut teinud, millisesse riiki ta elama ja tööle asub, siis lapse huvides on jätta tema senine elukorraldus muutmata. Hiiumaal või välismaal puudub lapsel lähedaste inimeste tugivõrgustik. Ema juures elamine tagab XXX tavapärase keskkonna ja see on alati olnud tema kodu. XXX on olemas nii vaimne kui majanduslik valmisolek last kasvatada, hingeline seotus lapsega. Ta on pühendunud senini lapse eest hoolitsemisele ja on valmis seda tegema ka edaspidi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus XXX igakordse viibimiskoha otsustusõiguse tema emale, XXX. Lapse koolivalik saab seega toimuda lähtuvalt lapse ja lapse ema kodu asukohast, mitte lähtuvalt isa tulevasest elukohast. XXX peab oluliseks, et XXX läheb XXX, mis on kohtu arvates mõistlik valik. Kohus ei pea mõistlikuks XXX mõtet panna laps üheaegselt kahte kooli Tallinnas või jätta laps koduõppele isaga või pensionärist pedagoogiga XXX või XXX. Kohus nõustub lapse määratud esindaja seisukohaga, et XXX ei ole toonud välja asjaolusid, mis õigustaksid anda emale ainuotsustusõigus lapse tervisekaitse asjades, mistõttu tervisekaitse asjades jätab kohus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata. Harju Maakohtu 17.08.2012 määrusega kinnitas kohus vanematevahelise kompromissi lapsega suhtlemiskorras. XXX soovib oma avalduses suhtluskorra muutmist selliselt, et laps elab isa juures kaks nädalat, seejärel kaks nädalat emaga. XXX poolt väljapakutu ei ole suhtluskorra muudatus vaid hooldusõiguse jagamine. XXX pakub oma avalduses välja uue, 17.08.2012.a. kompromissiga kinnitatud suhtlemiskorrast erineva suhtlemiskorra, millest ta aga 05.11.2014.a. istungil loobus. Kohus leiab, et käesoleval ajal eksisteerib Harju Maakohtu 28.08.2012.a. õigusjõus olev kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-11652. Lepitusmenetlust ei ole läbi viidud, puudub lepitusmenetlust ebaõnnestunuks tunnistav kohtumäärus. Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik alus kompromissiga kinnitatud suhtluskorra muutmiseks. Kohus leiab, et vanemate erimeelsuste korral tuleb suhtluskord ümber vaadata pärast seda, kui on selgunud, millisesse riiki XXX elama asub ja pärast lapse kooliminekut.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.