Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-5368
Tsiviilasi
AT hagi IV vastu elatise suurendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.07.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AT apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4122 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XXX XXXXX XXXXXXX), seadusjärgne esindaja LT, tehinguline esindaja vandeadvokaat Alan Biin Kostja IV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX
XXX XX-X, XXXXX XXXX, XXX XXXX, XXXXX
XXXXXXXX), tehinguline esindaja Reimo Mets
Kohtuistungi toimumise aeg
01.12.2014
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 25.07.2014 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Maakohtu menetluses tekkinud poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda, ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja, AT kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Kohtu selgitused:
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.02.2014 esitas AT (hageja) hagi IV (kostja) vastu elatise suurendamiseks ja tagasiulatuvalt väljamõistmiseks, milles peale täpsustust palus kostjalt välja mõista igakuine elatis 635,50 eurot, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud elatise miinimummäära ja koefitsiendi 3,58 korrutis alates 03.02.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral põhi- või keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt mõisteti 26.10.2004 Rapla Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 2330 krooni otsuse jõustumisest hageja täisealiseks saamiseni. Hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud kuus olid ca 5351 krooni. Summast arvestati maha lapse kasuks tehtud elukindlustusmakse. Kostja lõpetas hageja elukindlustuse lepingu 2012.a veebruaris ja võttis kogunenud summa välja. Järgmisel kuul ostis kostja 21 000 krooni eest osaluse ettevõttes OÜ M. Seega ei olnud hagejal enam vajalikku elukindlustust, mille tõttu ja võrra määras kohus 2004 kostjale väiksema igakuise elatismakse kohustuse.
3.Kostja ei ole maksnud hagejale elatist alates 2005.a augustist ja ei ole osalenud lapse kasvatamisel. Elatise määramisest alates on hinnad tõusnud kordades ja lapse vanuse kasvades on kulud suurenenud. Väljamõistetud elatis on väiksem kui pool miinimumpalka. Septembris 2012.a esitati kohtutäiturile avaldus perioodil 2005-2012 tekkinud elatise võla 12 807, 12 eurot kättesaamiseks. Seejärel vähendas kostja oma kontole oma firmast kantavat töötasu ja kohtutäituril ei õnnestunud kostjalt midagi saada. Lisaks lasi kostja oma abikaasal kostja teisele, temaga koos elavale lapsele, määrata elatise 191,72 eurot kuus. Kostja esitas ka 2012.a lõpus kohtusse avalduse hageja vastu isaduse tuvastamiseks ja sünnitunnistuselt kande kustutamiseks. Kostja on palgaga vastavalt vajadusele manööverdanud, võttes ettevõtlustulu välja dividendidena sularahas või teise isiku kontole. Kostja elustiili ja töökohtasid arvestades, peaks olema talle jõukohane kahte last ülal pidada.
4.Hageja igakuised kulud on: eluasemega seotud kulud 107 eurot; toit 208 eurot; riided 211 eurot; aksessuaarid 24 eurot; hügieen, kosmeetika 78 eurot; tervis 55 eurot; transport 75 eurot; vaba aeg ja kultuur 50,50 eurot; koolikulud 58 eurot; laagrid, trennid 100 eurot; lemmiklooma kulud 16 eurot; telefonikulud 42 eurot; arvutiga seotud kulud
24 eurot; muu elektroonikaga seotud kulud 8 eurot; vaba aja vahendid (ratas, rulluisud, kelgud jms) 15 eurot; sünnipäev ja muud tähtpäevad 30 eurot; reisid ja väljasõidud 120 eurot; muud kulud (taskuraha, dokumentide printimine, fotod jmt) 50 eurot. Hageja igakuised kulud on kokku ca 640 eurot, aastas korra või mõni kord tehtavad kulud kuu kohta on ca 450 eurot ning harva või pika perioodi ajal tehtavad ühekordsed väljaminekud on ühes kuus ca 180 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja esitatud tõendid ei vasta tegelikkusele ja on üle paisutatud. Hageja selliste kulutuste kandmine ei ole tõendatud. Kostjal ei olnud võimalik hagejale tasuda elatise võlgnevust, kuna ta oli koos abikaasaga koondamise tõttu töötu, pere vajas hädasti toimetulekuks lisaressursse. Hagejale elatise maksmisel oleks kannatanud kostja teine laps. Kostja korteriomand on arestitud ja enampakkumisel. Kohtutäituri vahendusel hageja esindajaga kokkuleppeid maksegraafikuks ei ole saavutatud, kuna hageja esindaja on sellest keeldunud. Konto väljavõttest nähtuvalt on kostjale määratud kasutuslimiit 547 eurot kuus ja konto on miinuses 13 727, 45 eurot. Kostja sissetulekuks on töötasu 495-520 eurot kuus, millest kostja maksab majalaenu ja muud eluks vajalikud tasud ning ülejäänu osas läheb elatisraha võlgnevuse katteks. Seega kostja ei ole võimeline tasuma koheselt nõutud elatist.
7.Arusaamatu oli hageja arvutuskäik elatise arvestusel. Juhul kui kostja elatisemakseks oleks 652 eurot kuus, peaksid kulutused lapsele olema kokku 1304 eurot kuus, mis ei ole tõendatud. Juhul kui kulutused lapsele oleksid 652 eurot kuus, siis tuleks kostjal kanda 326 eurot kuus. Kostja vaidles vastu elatise suurendamisele kõikides kuluartiklites. Hageja esindaja sissetulekud selliste kulutuste teostamist ei võimalda. Põhjendamatu on siduda kostja kohustusi hageja esindaja ja tema abikaasa sissetulekuga ja elustandardiga. Kostja sissetulekud ei võimalda maksta elatist rohkem kui Rapla Maakohtu otsusega välja mõistetud, sest kostja peab maksma elatist ka oma teisele lapsele. Lisaks on kostja perre sündimas uus pereliige.
8.Kostja ostis ettevõtte 10 euro eest. Vale oli hageja väide, et kostja maksab endale teadlikult vähem palka. Kui kostja sooviks hoiduda elatise maksmisest, siis ta ei maksaks endale üldse töötasu. Kostja lõpetas elukindlustuse, kuna ema võõrutas lapse isast. Kostja kulutas antud raha oma perekonna ülalpidamiseks, kuna oli raskes majanduslikus olukorras. Põhjendatud ei ole elatise väljamõistmine kuni lapse 21aastaseks saamiseni, laps saab oma õigusi ise teostada, kui on saanud 18-aastaseks. Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 25.07.2014 otsusega hagi osaliselt, suurendades 26.10.2004 Rapla Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-367/03 välja mõistetud elatist. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras (pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, mis alates 01.01.2014 on 177,50 eurot ja alates 01.01.2015 on 195 eurot) alates 03.02.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Kohus keeldus menetlemast hagi elatise suurendamise nõudes tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Poolte menetluskulud jättis kohus nende endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1).
10.Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et kostjal ja LT-l sündis XX.XX.XXXX tütar AT (hageja). Asjas puudus vaidlus, et laps elab ema juures. 26.10.2004 Rapla Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-367/03 mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis 2330 krooni kuus otsuse jõustumisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tasumisele kuuluvast elatisest oli maha arvestatud kostja poolt kindlustusele tasutav hageja kindlustusmakse 345 krooni kuus.
11.Hageja esitas 01.02.2014 hagi elatise suurendamiseks (TsMS § 459). Hageja väitel ei tasu kostja enam hageja kindlustusmakseid, mille võrra varasemalt väljamõistetud elatis oli väiksem ja hageja kulud on võrreldes 2004. aastaga suurenenud. Kostja ei vaidlustanud elatise tasumise kohustust, vaid elatise suurust. Kostja ei ole nõus tasuma elatist suuremas summas kui 26.10.2004 otsusega välja mõisteti, kuna kostja sissetulek ei ole piisav ja usutav ei ole, et hageja kulud on sellised nagu hageja väidab ning kostjal on peale hageja laps, keda tuleb ülal pidada ja lisaks on perre sündimas sel aastal veel üks laps.
12.Elatise määramisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 järgi lapse vajadustest. Kostja kontoväljavõtetest nähtus, et kostja sissetulek perioodil 21.05.2013-20.05.2014 oli 5745 eurot, s.o 478 eurot kuus. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale Tallinn, XXXX-XXXXX XX-X korteriomand, mida koormavad kaks hüpoteeki ja millele on kohtutäituri poolt seatud käsutamise keelumärge LT-u kasuks. Lisaks nähtub, et kostjale kuulub ühisomandina XXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XX X/XXXXX XXX XX korteriomand, mida koormab hüpoteek. Äriregistri kohaselt on kostja seotud Aktsiaseltsiga E, OÜ-ga M, Mittetulundusühinguga K ja M OÜ-ga. M OÜ-s, OÜ-s M, Mittetulundusühingus K on kostja juhatuse liige. OÜ-s M ka osanik. Aktsiaseltsis E on kostja nõukogu liige. Äriregistri väljavõttest nähtub, et OÜ-l M oli 31.12.2012 jaotamata kasum 61 441 eurot. Kostja on kantud sõidukiregistrisse Toyota RAV4 ja paadiveoki RESPO kasutajana. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kostjal lisaks hagejale laps – 2010 sündinud M-LV. 17.12.2012 mõisteti maksekäsu kiirmenetluses kostjalt M-LV kasuks välja elatis 191,72 eurot kuus. Maksekäsk on jõustunud. M-LV elas elatise väljamõistmise ajal ja elab praegu koos kostjaga.
13.Kostja väitel lõpetas ta hageja kindlustuslepingu 2012.a ja kasutas raha enda perekonna huvides. Kuna kostja ei esitanud temaga koos elava lapse elatisnõudele vastuväidet, oli tema majanduslik olukord 2012.a selline, mis võimaldas teisele lapsele tasuda elatist 46 euro võrra suuremas summas kui seaduses sätestatud elatise miinimum 145 eurot. Seega ei olnud usutav kostja väide, et tema majanduslik olukord on olnud pidevalt väga halb. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (PKS § 102 lg 2).
14.Asja materjalidele on lisatud fotod kostja hobidest (kalastamine, golf) ja välisreisidest, mis viitavad, et kostja majanduslik olukord on parem, kui ta seda väidab ja mis registritest nähtub. Kostja seisukohad, et tegemist on 2008-2010 toimunud sh kingituseks saadud reisidega, jäid paljasõnaliseks. Kostja kontole laekuvast sissetulekust tasub kostja laenumakseid ja mõningaid kommunaalmakseid. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada seisukoht ja tõendid, kes ja kuidas kannab tema igapäevased kulud, sh toit, riided jms. Kostja oma põhistatud seisukohta ei esitanud, mis viitas, et kostjal on täiendavaid sissetulekuid. Kohtu hinnangul on kostja võimeline hagejale tasuma seaduses sätestatud elatise miinimumi. Veenvad tõendid, et kostjalt saaks mõista
elatiseks rohkem välja, kui seaduses sätestatud elatise miinimum, puudusid. Kostjal on suurepärane akadeemiline ja täiendõppega saavutatud haridus ning töökogemus. Seetõttu on tal võimalik korraldada sissetulek sellisena, et ka peale 3-nda lapse sündi on ta võimeline lastele vähemalt miinimumsummas elatist tasuma.
15.Hageja väitel moodustavad tema igakuised kulud üle 1200 euro. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Asjas on esitatud hageja kulutusi kajastavad tõendid tehtud kulutuste kohta. Kohtu arvates on hageja kulutused märkimisväärsed, kuid ülepaisutatud. Mõistlik ei ole riiete ja aksessuaaride kulu ca 235 eurot kuus, samuti vaba aja, treeningute, tähtpäevade ja reisidega seotud kulud üle 300 euro kuus. Vajadusel on võimalik vähendada tervise, elektroonika ja telefoniga seotud kulutusi. Kuigi on võimalik, et vanem lapse ülalpidamiseks 1000 eurot kuus kulutab, ei tähenda see, et teine vanem oma majanduslikku olukorda arvestamata pool sellest summas elatisena tasuma peab.
16.Hageja seadusliku esindaja konto väljavõtetest perioodil 01.02.2014-23.07.2014 nähtusid laekumised kontole 10 930, 77 eurot, s.o ca 1821 eurot kuus. Seega oli põhjendatud kostja väide, et hageja seaduslik esindaja hagis märgitud kulutusi ilmselt lapsele teha ei suudaks. Hageja seaduslik esindaja märkis, et last aitab ülal pidada ka tema elukaaslane. Kohtu arvates puudus vajadus tuvastada hageja kulutuste suurus, kuna kostja neid pooles ulatuses kanda ei suudaks. Kohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõistetavat elatist suurendada seaduses sätestatud miinimumini (PKS § 101 lg 1), mõistes elatis hageja kasuks välja kuni tema täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Kostja väited, et elatise peaks välja mõistma ainult täisealiseks saamiseni ei ole kooskõlas seadusega.
17.Hageja nõudis esialgses hagis ka elatise suuruse muutmist tagasiulatuvalt. Hagi täpsustuses palus hageja elatist suurendada alates 03.02.2014. Sellisena kohus hagi ka menetles (TsMS § 459 lg 2). Kohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlemast hagi elatise suurendamiseks tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi, mis ületas miinimumelatist 177,50 eurot kuus ning teha uus otsus millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
19.Maakohus rikkus PKS § 99, lähtudes elatise suuruse kindlaksmääramisel kohustatud isiku võimalustest. Kohus ei hinnanud hageja vajaduste suurust ja tavalist elulaadi. Lisaks ei hinnanud ega analüüsinud kohus ühtegi tõendit, millest saaks teha järelduse, et kostja ei ole võimeline maksma suuremat elatist kui miinimumelatis. Vastupidiselt on kohus asunud seisukohale, et kostjal on hea haridus ja töökogemus, mis võimaldab tal sissetulekut hankida.
20.Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-93-08 p-s 17 leidnud, et maakohus oleks pidanud kindlaks tegema lapse mõistlikud vajadused, määrama kindlaks kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks ning lõpuks, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, otsustama, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid
kulutusi kandma. Maakohus on praegusel juhul analüüsinud vaid kostja sissetulekute suurust. Arvestades kohtu hinnangut, et hageja kulutused on märkimisväärsed, on kummastav, et kohus pidas piisavaks miinimumelatist.
21.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09 tehtud lahendi p-s 12 märkinud, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Sõltumata sellest, et kohtu hinnangul on kostjal hea akadeemiline haridus ja töökogemus, et tagada piisav sissetulek laste ülalpidamiseks, mõistis kohus välja miinimumelatise, mis ei vasta hageja tegelikele vajadustele.
22.Maakohus ei analüüsinud kostja võimekust teenida suuremat töötasu ja realiseerida oma vara, et täita kohustused oma laste ees. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-s 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida enda ja oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel muu vara arvel. Eeltoodut tuleb arvestada PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike.
23.Maakohus rikkus materiaalõigusnormi, lähtudes kostja võimekusest tasuda elatist, mitte hageja vajadustest. Kohus ei hinnanud hageja tõendeid tema igakuiste kulutuste suuruse ega nende vajalikkuse kohta. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, kuna otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtus loobutud hagi osas menetluskulud hageja kanda ja apellatsioonkaebuse menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole käesoleval juhul vaidlustatud osas, millega kohus keeldus menetlemast hagi elatise suurendamise nõudes tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Selles osas (resolutsiooni p 3) on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, millega kohus hagi (osaliselt) rahuldas. Apellatsioon maakohtu otsuse peale on esitatud osas, millega kohus jättis elatisenõude PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära ületavas osas rahuldamata.
26.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
27.Alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest 01.07.2010 saab elatise muutmise nõude aluseks olla TsMS § 459, mille järgi saab alates hagi esitamisest nõuda elatise muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on
tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26).
28.Hageja väidab, et alates elatise määramisest Rapla Maakohtu 26.10.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-367/03 (I kd, tl 65-67) on hinnad tõusnud kordades ning lapse vanuse kasvades on kulud suurenenud. TsMS § 230 lg 1 esimeses lauses sätestatust lähtudes peab kumbki pool seejuures tõendama nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10).
29.PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nende sätete sõnastuse järgi tuleb kolleegiumi hinnangul esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem.
30.Eeltoodut arvestades tuleb kolleegiumi hinnangul pidada iseenesest õigustatuks apellandi etteheiteid, et maakohus on otsuses analüüsinud esmalt ja eeskätt kostja sissetulekute suurust ning on jätnud vajaliku tähelepanuta lapse mõistlikud vajadused. Seetõttu on täiendab ringkonnakohus maakohtu otsust järgnevate põhjendustega.
31.PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, sh vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist nõudev laps. PKS § 98 lg 1 järgi on isiku kõik alaealised lapsed õigustatud saama ülalpidamist esimeses järjekorras. Seega peab vanem hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.
32.Kohtute senise praktika põhjal tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema seega asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3711, p 12, või otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Asjakohaste tõendite puudumise korral tuleb välja mõista n-ö miinimumelatis.
33.Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 1 järgi on alates 01.01.2014 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 355 eurot. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on alates 01.01.2015 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seega on poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurune elatis ajavahemikus alates hagi esitamisest kuni 31.12.2014 177,5 eurot ning alates 01.01.2015 195 eurot.
34.Riigikohus on ülalviidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 tehtud otsuses leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Seejuures on Riigikohus tuginenud 2004. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uurimusele "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika". 2013.a on Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuring "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika. Lõppraport" (edaspidi RAKE uuring) (kättesaadav 15.12.2014 arvutivõrgus aadressil: http://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/lapse_ulalpid amiskulud_lopparuanne_dets2013.pdf). Selle uuringu eesmärgiks oli uuendada laste ülalpidamiskulude arvutamise metoodikat ning testida seda ja arvutada välja kaasaegsed ülalpidamiskulud. Ka osundatud uue uuringu tulemusi arvestades on PKS § 101 lg-st 1 lähtuv elatise määr lapse minimaalsete vajaduste osas jätkuvalt ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega. RAKE uuringu järgi oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis aastatel 2010–2012 Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu (LEU) andmete põhjal 280 eurot kuus ühe lapse kohta, hinnang erineb mõningal määral erinevat tüüpi leibkondades. Terve lapse hinnanguline ülalpidamiskulu ühes kuus vanusegrupis 7-13 eluaastat on seejuures 197 eurot ja vanusegrupis 14-19 eluaastat 353 eurot. RAKE uuringu kohaselt ei saa väita, et ülalpidamiskulud linnas ja maal oleksid erinevad, küll erinevad need erineva asustustihedusega piirkondade vahel.
35.Eeltoodut arvestades peaks hageja praeguses asjas elatise suurendamiseks üle seaduses sätestatud miinimumelatise suuruse tõendama, et lapse ülalpidamise mõistlikud vajadused PKS § 99 järgi on käesoleval ajal seaduses sätestatud miinimummäärast (PKS § 101 lg 1 järgi) suuremad. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja esitatud tõendid siiski sellised, mille põhjal oleks võimalik kohtul veenduda, et lapse mõistlikud vajadused on suuremad seadusest tulenevatest miinimumvajadustest. Hageja poolt oma vajaduste tõendamiseks esitatud kuludokumentide põhjal ei ole võimalik kontrollida, kas väidetavad kulud on kantud hageja seadusjärgse esindaja poolt ja kas kulud seonduvad lapse vajaduste rahuldamisega. Lisaks on esitatud kuludokumendid osaliselt loetamatud. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja maakohtu menetluses hageja tõendite nimetatud puudustele korduvalt ka tähelepanu juhtinud.
36.Sellises olukorras sai maakohus samuti lähtuda ainult lapse miinimumvajadustest ning mõista kostjalt välja elatise, mis ei ületa seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Apellatsioonkaebuses on üksnes üldsõnaliselt väidetud, et maakohus jättis hindamata hageja tõendeid tema igakuiste kulutuste suuruse ja nende vajalikkuse kohta. Ka ringkonnakohtu istungil ei soovinud hageja lepinguline esindaja viidata ühelegi konkreetsele tõendile, mida ringkonnakohus peaks hindama.
37.Muus osas järgib kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lõikest 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse eelpool käsitlemata väidetele märgib kolleegium järgmist.
38.Tegelikkuses ei tehta kulutusi lastele mitte ainult vajadustest lähtudes, vaid need on tugevasti mõjutatud ka leibkonna võimalustest (sissetuleku suurusest). Seda kinnitab muu hulgas ülalviidatud RAKE uuring. PKS § 99 lg 1 järgi tuleb aga lapse elatisenõude suuruse määramisel arvestada lapse tavalist elulaadi. Kuna lapsel endal ei ole üldjuhul sissetulekut, kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja vanemate varalised vahendid hetkel sellised, mis võimaldaksid ülalpidamist anda rohkem kui seda on igakuine elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Seejuures tuleb arvestada, et mõlemad vanemad on kohustatud ülal pidama ka oma teisi alaealisi lapsi. Elatise suurendamisel ei tohiks kostja teised lapsed osutuda varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Maakohus on otsuses hageja vanemate varalist seisundit kajastavaid tõendeid hinnanud ning järeldanud, et kostja on võimeline hagejale tasuma seaduses sätestatud elatise miinimumsumma. Maakohtu arvates puudusid veenvad tõendid selle kohta, et kostjalt saaks mõista elatiseks rohkem välja kui seaduses sätestatud elatise miinimum.
39.Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Tõendite põhjal on kaheldav ka see, kas hageja seadusjärgne esindaja on oma varanduslikust olukorrast lähtuvalt võimeline kandma igakuiselt lapsega seotud kulusid suurusjärgus 635 eurot. Hageja ei ole tuginenud sellele, et ülalpidamise kuludest tuleks suurem osa jätta kostja kanda, kolleegium ei ole tõendite põhjal tuvastanud ka vastavate eelduste olemasolu (PKS 105 lg 3). Hagiavalduses on seadusjärgse esindaja varandusliku olukorra kohta märgitud, et hageja emal palgasissetulek hetkel puudub, kuna magistritöö lõpetamise vajadus tingis seniselt töölt äratuleku. 2013.a töötas ema R-s, kus keskmiseks kuu brutopalgaks koos lisatasuga oli 995 eurot, haigekassalt saadavaks hüvitusteks 2013.a oli keskmiselt 32 eurot kuu kohta (koos tulumaksuga). Riik maksis hagejale lisaks lastetoetust 19,18 eurot. Ema noorematele lastele maksis riik kokku 134,26 eurot toetust. Alates 2013.a lõpust on ema täiendav sissetulek volikogu liikme tasu 50 eurot kuus.
40.Hageja poolt esitatud väited ja tõendid viitavad kolleegiumi arvates sellele, et leibkonna, millesse ta hetkel kuulub, sissetulekud on sellised, mis võimaldavad teha ka hageja vajadusi ületavaid kulutusi. Ka hagiavalduse kohaselt on aidanud emal hagejat ülal pidada tema praeguse abikaasa (kes ei ole hageja pärisisa) piisav sissetulek. Kuid nimetatud asjaolud iseenesest ei tähenda, et hageja lahus elav vanem peaks igal juhul hüvitama poole tegelikest kulutustest.
41.Maakohus ei ole apellandi etteheidete kohaselt hinnanud ega analüüsinud ühtegi tõendit, millest saaks teha järelduse, et kostja ei ole võimeline maksma suuremat elatist kui miinimumelatis. Seejuures on maakohus asunud seisukohale, et kostjal on hea haridus ja töökogemus, mis võimaldab tal sissetulekut hankida.
42.Etteheide tõendite hindamata jätmise kohta ei oma asja lahendamise seisukohast määravat tähtsust, sest lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus ei ole kolleegiumi hinnangul asjas esitatud tõendite põhjal tuvastatav (vt otsuse põhjenduste p-d 32-35). Seega puuduvad esmased eeldused elatise väljamõistmiseks seaduses
sätestatud miinimumist suuremas määras ning sellest johtuvalt pole vajalik käsitleda küsimust, kas kostja oleks võimeline maksma suuremat elatist kui miinimumelatis.
43.Maakohtu põhjendustes sisalduvad väited kostja võime kohta sissetulekut hankida (sh kohtu viited kostja haridusele, töökogemusele jms) seonduvad eeskätt kostja poolt maakohtu menetluses esitatud vastuväidetega. Kostja vaidles asja materjalidest nähtuvalt maakohtus elatise suurendamise nõudele täies ulatuses vastu ning leidis, et ei ole võimeline tasuma Rapla Maakohtu 26.10.2004 otsusega väljamõistetust (148,91 €) suuremat elatist. Samas kostja käesolevas asjas maakohtu otsust vaidlustanud ei ole ega tugine apellatsioonimenetluses enam väitele, et ei ole võimeline miinimumelatist tasuma. Menetluskulude jaotus
44.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Asja menetlemisel ringkonnakohus ei ole tekkinud TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
45.Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.