Hageja: JM (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: IT (isikukood XXXXXXXXXXX), vandeadvokaat Natalja Santaševa
esindaja
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11. juuni 2014 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad JM kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.21.01.2013 esitas JM Harju Maakohtule IT vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda ja poolte ühise lapse kasuks perioodi 25.11.2011 kuni 25.04.2012 eest välja elatise. Kohtumenetluse käigus hageja loobus lapse nimel elatise nõudmisest ning maakohus lõpetas selles osas menetluse. Hageja palus kohtukõne teesides mõista kostjalt enda kasuks alates 30.11.2011 kuni 18.04.2012 välja elatise 1722,92 eurot perekonnaseaduse (PKS) § 111 lg 1 alusel ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sündis poolte kooselust 25.01.2012 poeg PT, kelle suhtes on pooltel ühine hooldusõigus. Kostja ja hageja elasid koos aadressil XXXXXXXX XX-X, XXXXXXX kuni 2012. a märtsini, mil hageja oli sunnitud kostja käitumise tõttu lapsega oma ema juures viibima aadressil XXXXX XX-XX, XXXXXXX. Juulis 2012.a kolis hageja lõplikult ema juurde, kes kandis osaliselt hageja ja lapse ülalpidamiskulusid, emaga oli hagejal ühine majapidamine. Kostja ei ole hageja palvetest hoolimata hagejat ega last lapse sündimise eel ega järel kuni maini 2012.a toetanud. Alates maist 2012.a tasub kostja lapse ülalpidamiseks 200 eurot kuus. Hageja vajalikud kulud enne ja pärast lapse sündi olid järgmised: poolte ühise eluaseme kommunaalkulud, pool hageja ema korteri kommunaalkuludest veebruarist aprillini, hageja emalt äraelamiseks ja lapse vajaduste rahuldamiseks võetud laen, kulud hageja ja lapse toidule, riietele ja hügieenitarvetele, hageja kulud õppimisele, vaba aja veetmisele, tervishoiule ja sidevahenditele. Kulude tõendamiseks esitas hageja enda ja oma ema pangakonto väljavõtted, ostutšekid, kommunaalkulude tasumist tõendavad dokumendid ja ema kirjaliku kinnituse laenu andmise kohta.
3.Kostja ei ole hagile esitatud vastuväiteid tõendanud. Kostja poolt esitatud tõendid ei lükka ümber hageja väiteid. Pooltel oli kooselu ajal ühine majapidamine, kuid hageja kandis enamuse ühise majapidamise kuludest, sh kommunaalmaksed, ostis toitu ning muid vajalikke asju. Kostja ei osalenud perioodil 30.11.2011 - 18.04.2012 vajalikus ulatuses hageja ülalpidamisel. Õige ei ole kostja järeldus, et kui hageja sai nõude perioodil toetust 1683,33 eurot, siis sellest pidi hagejale piisama. PKS § 111 lg 1 mõtte kohaselt ei tule lähtuda mitte isiku tavalistest vajadustest, vaid erakorralisest vajadusest, mis on seotud lapse sünniga. Arvesse peavad minema ka lapsele tehtud kulutused ning hageja enda täiendavad kulutused seoses rasedusega. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Pooled elasid koos aastatel 2010–2012. Kooselu lõppes 2012. a juuli alguses. Kogu kooselu ajal oli pooltel ühine majapidamine ning kostja kandis perekonna ülalpidamise kulusid 90 protsendi ulatuses, mida tõendavad nii kostja konto väljavõte kui ka hagejalt saadud sõnumid. Hagejal ei ole õigust nõuda endale ülalpidamist, sest hagejal oli ajal, mille eest ta ülalpidamist nõuab, piisavalt sissetulekuid. Hageja sai 28.11.2011 rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu töövõimetushüvitist 1683,33 eurot. Pärast lapse sündi sai hageja lapse sünni tõttu ka muid toetusi – vanemahüvitise 194,65 eurot, sünnitoetuse 160 eurot, peretoetused 362,69 eurot ja 19,18 eurot, kokku sai hageja
märgitud perioodil 2419,85 eurot. Alates 04.04.2012 hakkas hageja saama iga kuu vanemahüvitist. Asja materjalidest ei selgu, milliste konkreetsete kulutuste tagajärjel tekkis hagejal nõue summas 1722,92 eurot. Lapse peale tehtud kulutused tuleb jätta arvestamata. Õige ei ole hageja arusaam, et ta ei pidanud oma vahendeid enda ega pere ülalpidamiseks kasutama ja et kostja pidi sel ajal 100% kuludest kandma. Kaheldav on hageja väide, et ta võttis oma emalt laenu. Konto väljavõtete järgi on küll hageja ema kandnud talle õppelaenu tagastamiseks kokku 300 eurot, kuid hageja on selle emale teises pangas asuvalt kontolt tagasi maksnud. Asjaolu, et hageja ema ostis midagi lapselapsele, ei anna alust nõuda tehtud kulusid lapse isalt tagasi. Menetluse käik
5.Harju Maakohus jättis 18.06.2013 otsusega hagi rahuldamata. Hageja esitas maakohtu 18.06.2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse 09.10.2013 otsusega ning tühistas maakohtu otsuse, ühtlasi tegi tsiviilasjas uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 1722,92 eurot. Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2013 otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus 05.03.2014 osaliselt rahuldas. Riigikohus tühistas 3-2-1-198-13 otsusega Harju Maakohtu 18.06.2013 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2013 otsuse ning saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.11.06.2014 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.PKS § 111 lg 1 kohaselt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Poolte laps sündis 25.01.2012, seega on hageja nõude esitamiseks õigustatud isik ja vaidlusaluseks perioodiks 30.11.2011 kuni 18.04.2012.
8.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-198-13 asunud seisukohale, et käesolevat tsiviilasja läbi vaadates tuleb esmalt PKS § 99 kohaselt tuvastada lapse ema tavapärased vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus PKS § 111 lg-s 1 sätestatud ajavahemikul ning seejärel, kas hageja selle ajavahemiku sissetulekutest piisas nende vajaduste rahuldamiseks. Juhul, kui hageja osutub abivajavaks isikuks tuleb PKS § 102 lg 1 kohaselt lisaks eeltoodule välja selgitada ülalpidamist andma kohustatud isiku võimalused ülalpidamiskohustuse täitmisel.
9.Hageja poolt esitatud tõendite alusel on tuvastunud hageja vajadused ja kulutuste suurus perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 järgmiselt: - kommunaalkulud, gaasikulud, elektrikulud aadressil XXXXXXXX XX-X, XXXXXXX, perioodil november 2011– veebruar 2012. Nimetatud kulud on tõendatud ja põhjendatud kogusummas 250,70 eurot. - kommunaalkulud, elektrikulud aadressil XXXXX XX-XX, XXXXXXX, perioodil märts 2012– aprill 2012. Hageja elas peale lapse sündi, kuni poolte kooselu lõpliku lõppemiseni 04.07.2012 vahelduvalt nii elukaaslase juures aadressil XXXXXXXX XX-X kui ka oma ema juures aadressil XXXXX XX-XX. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, mille kohaselt peaks ülalpidamiskulude hulka arvestama ka XXXXX XXXX elukohaga seotud kommunaalkulud. Perioodi 30.11.2011 kuni 18.04.2012 vältel oli hagejale ja lapsele kostja poolt elukohana tagatud XXXXXXXX XX-X korter, kus alates märtsist 2012 tasus elukoha kommunaalkulusid kostja, kuid hageja eelistas kostja poolt pakutud elukohale elamispinda oma ema juures XXXXX XX-XX. Kuna kostja poolt oli tagatud elamispind, siis puudub kostjal kohustus tasuda nii poolte ühise
elamispinna kui ka sellele lisaks hageja poolt elukohana eelistatud elamispinna kommunaalkulude eest. Kuigi hageja on kolimise põhjusena kohtule avaldanud, et poolte vahel esines teravaid erimeelsusi, ei ole hageja eelnimetatu kohta esitanud TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendeid, millest nähtuks vajadus elukoha vahetuse põhjuste kohta. - söögikulu. SEB pangakonto väljavõtte, ostutšekkide ning hageja selgitava ülevaatega toidukulude kohta on tõendatud hageja toidukulud kogusummas 286,05 eurot. - kulud tervishoiule. SEB pangakonto väljavõtte, ostutšekkide ja hageja selgitava ülevaatega on tõendatud hageja tervishoiukulud kogusummas 214,75 eurot. - kulud sidevahenditele (mobiil ja internet). SEB pangakonto väljavõtte ja hageja selgitava ülevaatega on tõendatud sidekulud kogusummas 272,11 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud 02.04.2012 sidekulude katteks 27 eurot, siis tuleb arvestada sidekuludega summas 245,11 eurot. - kulud õppimisele. Põhjendatud ei ole hageja õppimiskulud 300 eurot, kuna kulu on kantud 31.10.2011 ja 28.11.2011, s.o enne kostja ülalpidamiskohustuse tekkimist (I kd tl 25). - kulud riietusele, vaba aja veetmisele jms. SEB pangakonto väljavõtte, ostutšekkide ja hageja selgitava ülevaatega on tõendatud hageja muud kulud kogusummas 455,51 eurot.
10.Hageja poolt esitatud tõenditest tuleb arvestamata jätta: ostutšekkidena esitatud tõendid I kd tl 70 ja 73, kuivõrd tegemist on loetamatute tõenditega; I kd tl 70, tl 72 02.03.2012, 03.03.2012 ja tl 79 kaardimakse kviitungid, sularahaautomaatidest võetud rahasummad (I kd tl 16-19) ja krediitkaardiga tasutud arved (I kd tl 16-19, s.o tl 16 - 30.11.2011 10 eurot, tl 18- 09.03.2012 30 eurot jt), kuna jääb arusaamatuks, milliseid kulusid hageja nendega tõendada soovib, tegemist on ebausaldusväärsete tõenditega (TsMS § 238 lg 5); kõik lapsega seotud kulude tõendid, kuna lapsega seonduvad kulunõuded lahendatakse PKS § 96 ja PKS § 97 p 1 alusel; tõendid I kd tl 14-15, 20-26, 48, 60-63, kuivõrd 30.11.2011 eelnenud ja 18.04.2012 järgnenud perioodil kantud kulud ja esitatud informatsioon ei ole asjakohane (TsMS § 239 lg 1 p 1 koosmõjus lg 5); hageja ema LM pangakonto väljavõte, kuna sellelt ei nähtu, et kulud on kantud seoses hagejaga.
11.Hageja ema poolt laenatud rahade eest sooritas hageja ostusid oma vajaduste katteks, seega on eeltoodud kulutuste suuruse kindlakstegemisel hageja emalt laenatud rahasummasid juba arvestatud ja laenuraha suuruse eraldiseisev kindlaksmääramine ei ole vajalik. Summad, mis pangakonto väljavõttest nähtuvalt (I kd tl 16-19) on hageja oma emale kandnud, jäävad osaliselt kuludena arvestamata ka seetõttu, et puudub selge ülevaade, milliseks otstarbeks raha on kulutatud (I kd tl 16- 30.11.2011 „dolg-pervaja polovina“ 150 eurot jt). Raha ülekanded ühelt pangakontolt teisele (emalt tütrele või vastupidi) ei tähenda iseenesest kulutuste suurust ega ka olemasolu. Osaliselt ei ole hageja esitatud andmed kulude kohta kontrollitavad, tegelik kulude kandmine ja eesmärk jäävad ilma ostutšekkideta arusaamatuks. Puudub võimalus hageja pangakonto väljavõttel nähtuvate kulude sisu kontrollimiseks, mistõttu ei saa kujundada seisukohta kulude põhjendatuse kohta.
12.17.03.2014 määrusega andis kohus hagejale tähtaja kuni 20 päeva kulutuste suuruse ja olemasolu kohta tõendite esitamiseks, hageja sai kohtumääruse kätte 18.03.2014, seega oli tõendite esitamise tähtajaks 07.04.2014. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja vastuse 17.03.2014 kohtumäärusele 07.04.2014, seega tähtaegselt. Samas on hageja esitanud tsiviilasjas täiendava seisukoha koos lisadega 30.04.2014, st tähtaega ületades, mistõttu tuleb täiendav seisukoht jätta TsMS § 66 alusel arvestamata.
13.Eeltoodust tulenevalt on hageja tavapärased vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012, s.o 4 kuud ja 19 päeva, kokku 1479,12 eurot.
14.Hageja SEB pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hagejale laekunud 28.11.2011 töövõimetushüvitis summas 1683,33 eurot, 09.02.2012 sünnitoetus Tallinna linnalt 160 eurot, 08.03.2012 Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 362,69 eurot, 04.04.2012 Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitis 194,65 eurot ja 04.04.2012 Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 19,18 eurot. Perioodi peale on kokku laekunud hageja sissetulekuna 2419,85 eurot.
15.Ravikindlustuse seaduse § 50 lg 1 ja lg 3 p 2 tulenevalt on sünnitushüvitise eesmärk säilitada lapse emale sissetulek ajal, mil lapse ema ei saa raseduse ja sünnituse tõttu töötada ega sissetulekut hankida. Vanemahüvitise seaduse § 1 esimese lause järgi on selle seaduse eesmärgiks säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikutele, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Peretoetust ega sünnitoetust ei saa arvestada hageja sissetuleku hulka tema enda vajaduste tarbeks, kuna nii riiklike peretoetuste kui ka kohaliku omavalitsuse poolt makstud sünnitoetuse eesmärgiks on tagada vanemale lapse hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste hüvitamine.
16.Hageja sai sünnitushüvitise suuruses 1683,33 eurot ja vanemahüvitise suuruses 194,65 eurot. Kuna hageja kulud perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 olid kokku 1479,12 eurot, siis ei ületa hageja kulud eelnimetatud perioodil sünnitushüvitise ja vanemahüvitise kogusuurust. Seega ei ole hageja abivajavaks isikuks - hageja sissetulekust piisas, et end perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 ise ülal pidada. Kuivõrd hageja ei osutunud abivajavaks isikuks, puudub vajadus kostja varaliste võimaluste väljaselgitamiseks PKS § 102 lg 1 kohaselt.
17.Tsiviilasja lahendamisel ei oma tähtsust hageja ema LM poolt perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 hagejale rahaliste ülekannete sooritamine/ ülalpidamise andmine, kuna tegemist ei ole kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate summadega PKS § 111 lgst 1 tuleneva kohustuse puudumise tõttu. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.Hageja palub kaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
19.Maakohus on TsMS § 436 lg 2 rikkudes jätnud valikuliselt oma meele järgi käsitlemata hageja asjakohased tõendid, mis otseselt kinnitavad ja tõendavad hagiavalduse alust ja hinda. Kohtu pinnapealse tõendite uurimise tulemusena on jäänud arvestamata tunnistaja LM ütlused ja kirjalikud kinnitused (pangakonto väljavõte, võlakiri, leping, makse teostamine volituse alusel). Hageja esitatud tõendite ignoreerimine rikub hageja TsMS § 230 lg 1 järgseid õigusi. TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Käesoleva tsiviilasja menetluses kasutab seda õigust maakohus ise, lükates ümber hageja kohtule esitatud tõendid ja tõlgendades kinnitatud asjaolusid oma sobivuse järgi.
20.Nii tõlgendas maakohus hageja kulu õppimisele nõude perioodist lähtuvalt õppelaenu intresside kattena. Hageja kulutas 300 eurot lõputöö kaitsmiseks mõeldud raha detsembris 2011.a (lisa nr 1).
21.Maakohus on ekslikult leidnud, et pooled elasid kogu nõude perioodi vältel koos aadressil XXXXXXXX XX-X, XXXXXXX. KÜ M perenaise tõend ja naabri MS ütlused tõendavad vastupidist. Poolte suhted halvenesid ja kooselu lõppes 2012. a kohe
pärast lapse sündi. Hageja kolis koos lapsega oma ema juurde perevägivalla vältimiseks. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et kooselu kestis juulini 2012.a.
22.Maakohus on ekslikult tõlgendanud, et hageja emalt laenatud rahade eest on hageja sooritanud ostusid oma vajaduste katteks, kui tegelikult hageja ema sooritas ostud hageja ja lapse elatamiseks ning hageja peab tagastama kulutatu emale ostuarvete alusel. Hageja on emale võlga tagastanud 600 euro ulatuses. Maakohus on TsMS § 5 lg-t 2 rikkudes hageja ema pangakonto väljavõtet ja ostuarveid ignoreerinud põhjendusega, et nendelt ei nähtu, et kulud on kantud seoses hagejaga. Hageja ema pangakonto väljavõte on panga poolt kinnitatud, kõikidest ostuarvetest on nähtav kuupäev, ese (söök, lastetarbed jne) ja koht (milline kauplus territoriaalselt), millistest andmetest saab orienteeruvalt aru, mille/kelle tarbeks need ostud on tehtud (nt hageja ema ei ole nõude perioodil tarbinud jätkupiimasegu). On tõendatud, et peale lapse sündi elas hageja koos lapsega ema juures, mistõttu olid need ostud hagejale ja lapsele mõeldud ehk võlgu ostetud.
23.Maakohus on ekslikult jätnud arvestusest välja kõik lapsega seotud kulud. Hagejal on kohustus oma alaealist last ülal pidada. Maakohtu PKS § 99 lg 2 sätte tõlgendus on vastuolus paragrahvi sisu ja Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-198-13.
24.Põhjendamatult on maakohus jätnud hageja 30.04.2014 esitatud seisukoha arvestamata kui hilinenult esitatu. Hageja oli nimetatud dokumendi esitamisel eksitusse viidud, kuivõrd kohtusekretäri 26.04.2014 kirja kohaselt kohus ei olnud hagejale kostja vastusele vastamiseks tähtaega määranud. Kohtupoolset segadusse viimist võib tõlgendada kui tahtlikku segadusse viimist ja õigluse takistamist.
25.PKS § 111 lg 1 mõtte kohaselt on oluline lapse sünd, mitte lapse ema abivajadus. PKS § 111 lg 1 järgne periood ja ravikindlustuse seaduse § 58 lg 1 järgne õigus sünnitushüvitisele 140 kalendripäeva eest ette kattuvad. Seega lapse ema sünnitushüvitis (summast sõltumata) ja lapse isa PKS § 111 lg 1 järgne kohustus on seadusandja poolt mõlemad ette nähtud ehk sünnitushüvitis ei välista PKS § 111 lg 1 järgset lapse isa kohustust lapse ema ülal pidada. Maakohtu seisukohta, et hageja ei ole abivajavaks isikuks, võib tõlgendada nii, et sünnitushüvitis välistab PKS § 111 lg 1 järgse kohustuse ehk ülalpidamist õigustatud saama isikuks võib olla üksnes asotsiaalne riigi poolt kindlustamata lapse ema (sest isegi töötu lapse ema saab sünnitushüvitisena miinimumpalga ühe kuu kohta). Selline tõlgendus soodustab ja toetab üksikemade teket, mis on vastuolus perekonnaseadusega.
26.Nõude perioodil oli hageja ainsaks sissetulekuks toetus summas 1683,33 eurot. Hageja kulud tavapärastest vajadustest lähtuvalt perioodil 30.11.2011 – 18.04.12 olid 3162,32 eurot, millest hageja nõuab kostjalt vaid 1722,92 eurot. Nõude perioodil tuleb arvestada hageja tavapäraseid erakorralisi kulutusi, mis seonduvad raseduse, sünnituse ja sünnitusele järgnevaga, sh kulud lapsele. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 654 lg 6 alusel ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega neid kordamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
29.Hageja väide, et maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata osa tõendeid ja seetõttu on teinud ebaõige lahendi, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus ei näe selles osas maakohtu poolt menetlusõigusnormi rikkumisi. Hageja väide, et maakohus on justkui menetlusosalise asemel ise määranud ja valinud tõendeid, ei ole asjakohane.
See, et poolel on õigus määrata asjaolusid ja tõendeid, mida ta kohtule esitab, ei tähenda, et kohus vaidlust lahendades peab nendega tingimata arvestama, neid analüüsimata ja hindamata. Kohus peab TsMS § 442 lg 8 järgi kõiki tõendeid analüüsima ja muu hulgas põhjendama, miks ta ei arvesta mõnda tõendit. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seda teinud. Maakohus on põhjalikult analüüsinud esitatud asjaolusid ja tõendeid ning piisavalt põhjendanud, miks kohus jättis osa tõendeid arvestamata. Ainuüksi asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu kohtu järeldustega, ei anna alust kohtulahendi tühistamiseks või muutmiseks.
30.Põhjendamatu on hageja väide, et maakohus on ekslikult leidnud, et pooled elasid kogu nõude perioodi vältel koos, kui tegelikult lõppes poolte kooselu kohe pärast lapse sündi. Esiteks ei ole maakohus vaidlustatud lahendis tuvastanud, et pooled elasid perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 koos, vaid maakohus on üksnes asjaoludest tulenevalt järeldanud, et hagejal oli nimetatud perioodil võimalus elada kostja juures, ning teiseks on hageja ise kohtule esitatud hagiavalduse täienduses avaldanud, et poolte kooselu lõppes alles 04.07.2012 (I kd tl 32).
31.Hageja arusaam, et lapse isal on PKS § 111 lg 1 tulenev lapse ema ülalpidamiskohustus sõltumata sellest, kas lapse ema saab sünnitushüvitist või mitte ehk et sünnitushüvitise saamine ei välista lapse isa kohustust lapse ema ülal pidada, ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti tõlgendanud PKS § 111 lg 1, leides, et sünnitushüvitise ja vanemahüvitise saamise tõttu ei pruugi lapse ema abi vajada ning lapse isal võib tekkida PKS § 111 lg 1 järgi ülalpidamiskohustus eelkõige juhul, kui lapse ema ei saa sünnitushüvitist või sünnistus- ja vanemahüvitisest ei piisa ema vajaduste rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-198-13 p 11).
32.Hageja väide, et maakohus on hageja segadusse viinud seoses hageja 30.04.2014 kirjaliku seisukoha esitamisega, ei ole põhjendatud. Maakohus on oma otsuses eraldi käsitlenud ja põhjendanud, miks ta jättis hageja 30.04.2014 esitatud kirjalikud seisukohad arvestamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hagejat eksitanud ja on toiminud menetlusõigusnormidele vastavalt. Maakohtu 17.03.2014 määrusega anti mõlemale poolele 20 päevane tähtaeg alates määruse kättesaamisest kõikide seni esitamata seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kuna hageja sai nimetatud määruse kätte 18.03.2014, siis oli hageja jaoks täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamise tähtajaks 07.04.2014. Seetõttu jättis maakohus hageja 30.04.2014, s.o pärast tähtaja möödumist esitatud täiendavad väited ja esitatud tõendid põhjendatult arvestamata. Hageja poolt viidatud 26.04.2014 kohtusekretäri kirjast ei nähtu, et kohus oleks pooltele või hagejale andnud täiendava tähtaja kohtule dokumentide esitamiseks. Arusaamatuse vältimiseks oli hagejal võimalik kohtu kirja sisu üleküsimise teel ka täpsustada.
33.Hageja väide, et maakohus jättis hageja õppekuludena käsitlemata ja arvestamata hageja poolt lõputöö kaitsmiseks tasutud 300 eurot, on iseenesest küll õige, kuid kuna hageja esitas selgesõnaliselt nimetatud kulu ning seda tõendava kviitungi esmakordselt oma 30.04.2014 dokumendis, mille maakohus luges hilinenult esitatuks, on nimetatud kulu arvestamata jätmine maakohtu poolt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib lisaks, et nimetatud kulu arvestamine hageja kuluna nõude perioodil ei muudaks vaidlustatud kohtulahendi lõppjäreldust, et hageja sissetulekust piisas enda ülalpidamiseks, kuivõrd eelnimetatud summa lisamisel maakohtu pool tuvastatud hageja kulude summale, ei ületaks hageja kulud ka siis hageja sissetulekuid vaadeldaval perioodil ((1683,33 + 194,65) – (1479,12 + 300)).
34.Hageja väide, et käesolevas asjas oleks tulnud arvestada ka lapsega seotud kulutusi (riided, asjad), ei ole põhjendatud. Maakohus on põhjendatult järeldanud, et lapsega seonduvad kulunõuded on lahendatavad PKS § 96 ja 97 p 1 alusel. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja sai nimetatud perioodil lapsega seonduvate kulude katteks
eraldi mitmeid toetusi kokku 541,87 eurot, mida maakohus ei ole arvestanud hageja enda peale arvestatava sissetulekuna.
35.Ringkonnakohus märgib kokkuvõtlikult, et hinnates vaidlusalusel perioodil üksnes hageja enda peale arvestatavat sissetulekut kokku 1877,98 eurot (sünnitushüvitis 1683,33 + vanemahüvitis 194,65) ehk ligikaudu 415 eurot kuus, ei ole alust järelduseks, et hageja oli nimetatud perioodil lapse isa poolt ülalpidamist vajav PKS § 111 lg 1 alusel.
36.Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud hageja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Hageja on apellatsioonkaebuses esitanud põhiliselt samu väiteid, nagu esitas hagiavalduses ja selle täiendustes, ning maakohus on neile oma lahendis vastanud. Menetluskulud
37.Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
38.TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.