Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu elatise saamiseks. Käesolevas tsiviilasjas on Harju Maakohus teinud kohtuotsuse 18.06.2013, millega jättis XXX hagi rahuldamata. Hageja esitas Harju Maakohtu 18.06.2013 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse 09.10.2013 kohtuotsusega ning tühistas Harju Maakohtu otsuse, ühtlasi tegi tsiviilasjas uue kohtuotsuse, millega mõistis XXX XXX kasuks välja elatise 1722 eurot 92 senti. Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2013 kohtuotsusele kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus rahuldas osaliselt. Riigikohus tühistas 05.03.2014 kohtuotsusega (3-2-1-198-13) Harju Maakohtu 18.06.2013 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2013 otsuse ning saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 17.03.2014 kohtumäärusega selgitas kohus pooltele, et lahendab tsiviilasja nr 2-13-3591 TsMS § 405 lg 1 alusel kirjalikus lihtmenetluses, ühtlasi andis kohus pooltele tähtaja kompromisslepingu sõlmimiseks kuni 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest. Kohus selgitas pooltele, et juhul, kui pooled ei sõlmi kohtu poolt antud tähtaja jooksul kompromisskokkulepet tuleb kohtule esitada ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ning pooled kohustuvad esitama kohtule TsMS § 230 lg 4 ja TsMS § 230 lg 1-2 kohaselt kõik asjas tähtsust omavad seni esitamata seisukohad ja tõendid 20 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud (II kd tl 180, 185-188, III kd tl 27, 29-30). Hageja nõue ja põhjendused XXX(hageja) esitas 21. jaanuaril 2013 Harju Maakohtule XXX(kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt perekonnaseaduse (PKS) § 111 lg 1 alusel välja elatise 1722 eurot 92 senti. Hageja nõuab kostjalt enda ülalpidamist perioodil 25.11.2011 kuni 25.04.2012. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sündis poolte kooselust 25. jaanuaril 2012 poolte ühine laps, kelle suhtes neil on ühine hooldusõigus. Kostja ja hageja elasid koos kuni 2012 märtsini, mil hageja oli sunnitud lapsega oma ema juures viibima. Juulis 2012 kolis hageja lõplikult ema juurde, kes kandis osaliselt tema ja lapse ülalpidamiskulusid. Kostja ei ole hageja palvetest hoolimata hagejat ega last lapse sündimise eel ega järel kuni maini 2012 toetanud. Alates maist 2012 tasub kostja lapse ülalpidamiseks 200 eurot kuus. Hageja vajalikud kulud enne ja pärast lapse sündi olid järgmised: poolte ühise eluaseme kommunaalkulud, pool hageja ema korteri kommunaalkuludest veebruarist aprillini, hageja emalt lapse vajaduste rahuldamiseks võetud laen, hageja telefonikulud, kulud hageja ja lapse toidule, riietele ja hügieenitarvetele. Kulude tõendamiseks esitas hageja enda ja oma ema konto väljavõtted, kommunaalkulude tasumist tõendavad dokumendid ja ema kirjaliku kinnituse laenu andmise kohta. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Pooled elasid koos aastatel 2010–2012. Kooselu lõppes 2012 juuli alguses. Kogu kooselu ajal oli pooltel ühine majapidamine ning kostja kandis perekonna ülalpidamise kulusid, mida tõendavad nii kostja konto väljavõte kui ka hagejalt saadud sõnumid. Hagejal ei ole õigust nõuda endale ülalpidamist, sest hagejal oli ajal, mille eest ta ülalpidamist nõuab, piisavalt sissetulekuid. Hageja sai 28. novembril 2011 rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu töövõimetushüvitist 1683 eurot 33 senti. Pärast lapse sündi sai hageja lapse sünni tõttu ka muid toetusi. Alates 4. aprillist 2012 hakkas hageja saama iga kuu vanemahüvitist. Õige ei ole hageja arusaam, et ta ei pidanud oma vahendeid enda ega pere ülalpidamiseks kasutama ja et kostja pidi sel ajal 100% kuludest kandma. Kaheldav on hageja väide, et ta võttis oma emalt laenu.

Konto väljavõtete järgi on küll hageja ema kandnud talle õppelaenu tagastamiseks kokku 300 eurot, kuid hageja on selle emale teises pangas asuvalt kontolt tagasi maksnud. Asjaolu, et hageja ema ostis midagi lapselapsele, ei anna alust nõuda tehtud kulusid lapse isalt tagasi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kostja vastu elatise nõude summas 1722, 92 eurot, perioodi eest 25.11.2011 kuni 25.04.2012. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on käesolevat tsiviilasja lahendades juhindunud TsMS § 405 lg 1 p 2, 5, 8 sätestatust. Kohus on seisukohal, et alates 01.07.2010 on käesolevas tsiviilasjas elatise väljamõistmise nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks PKS § 111 lg 1, mille kohaselt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Hageja on kohtule esitanud tõendi, millest nähtuvalt sündis poolte laps XXX 25.01.2012 (I kd tl 4), seega on PKS § 111 lg 1 kohaselt hageja nõude esitamiseks õigustatud isik ja vaidlusaluseks perioodiks 30.11.2011 kuni 18.04.2012. Õigusliku aluse puudumise tõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude perioodi eest 25.11.2011 kuni 29.11.2011 k.a ja 19.04.2012 kuni 25.04.2012. Kohus juhib poolte tähelepanu, et tsiviilasja lahendamisel arvestab kohus PKS § 111 lg 1 kohaselt üksnes perioodi 30.11.2011 kuni 18.04.2012 kohta esitatud ja hagejale elatise asjas tähtsust omavate faktiliste asjaoludega ning tõenditega, seega 30.11.2011 eelnenud ja 18.04.2012 järgnenud perioodil kantud kulud ja esitatud informatsioon ei ole antud juhul asjakohased, mistõttu jätab kohus eelnimetatud tõendid (I kd tl 14-15, 20-26, 48, 60-63) TsMS § 239 lg 1 p 1 koosmõjus lg 5 alusel arvestamata. Samuti jätab kohus arvestamata TsMS § 238 lg 1p 2 koosmõjus lg 5 alusel tsiviilasjas korduvalt esitatud tõenditega (I kd tl 27-28, 36-47, 5059). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-198-13 asunud seisukohale, et antud tsiviilasja läbi vaadates tuleb esmalt PKS § 99 kohaselt tuvastada lapse ema tavapärased vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus PKS § 111 lg-s 1 sätestatud ajavahemikul ning seejärel, kas hageja selle ajavahemiku sissetulekutest piisas nende vajaduste rahuldamiseks. Juhul, kui hageja osutub abivajavaks isikuks tuleb PKS § 102 lg 1 kohaselt lisaks eeltoodule välja selgitada ülalpidamist andma kohustatud isiku võimalused ülalpidamiskohustuse täitmisel. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus selgitab pooltele, et hindab hageja kulutuste suurust perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 hageja poolt esitatud tõendite alusel. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud hageja vajadused ning nende katteks kuluva järgmiselt:

- kommunaalkulud, gaasikulud, elektrikulud aadressil XXX, Tallinn, perioodil november 2011– veebruar 2012. Kohus asub esitatud tõendite alusel seisukohale, et XXX, Tallinn kommunaalkulud on põhjendatud kogusummas 250,70 eurot. Kuna kostja ülalpidamiskohustus on piiratud ajavahemikuga 30.11.2011 kuni 18.04.2012, siis ei nõustu kohus hagejaga, et novembrikuu 2011 kommunaalkulud tuleb arvestada terviksummana ülalpidamisperioodi sisse, mistõttu arvestab kohus ülalpidamiskohustuse kommunaalkuluna üksnes novembrikuu 30-ndat kuupäeva s.o 2,32 eurot ( tl 89, 16 31,23+ 24,21+ 14,17= 69,61 eurot/ 30= 2,32 eurot). Perioodil detsember kuni veebruar 2012 on hageja tasunud kommunaalkulude eest kokku 248,38 eurot (I kd tl 85, 89, 91, 16-18). - kommunaalkulud, elektrikulud aadressil XXX, Tallinn, perioodil märtsis 2012– aprillis 2012. Hageja on oma kuludena kohtule esitanud XXX, Tallinn kommunaalkulude kohta tõendid, kuna elas vahelduvalt peale lapse sündi, kuni poolte lõpliku kooselu lõppemiseni (I kd tl 31, veebruari lõpp 2012 kuni mai 2012) nii elukaaslase juures aadressil XXX kui ka oma ema juures aadressil XXX. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt peaks ülalpidamiskulude hulka arvestama ka XXX elukohaga seotud kommunaalkulud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja selgitanud, et poolte vahel esinesid erimeelsused (kostja oli peale tööd ja reedest pühapäevani kodust ära ja ei tegelenud lapse kasvatamisega ning solvas hagejat), mistõttu pidas ta vajalikuks kolida ema juurde elama. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled kuni lapse sünnini elanud koos korteris asukohaga XXX, perspektiivis oli pooltel kavatsus kolida korterisse asukohaga Laevastiku 10-6, poolte kooselu lõppes lõplikult 04.07.2012, nimetatud asjaolu üle vaidlust ei ole. Perioodi 30.11.2011 kuni 18.04.2012 vältel oli hagejale ja lapsele kostja poolt elukohana tagatud XXX korter, alates märts 2012 tasus elukoha kommunaalkulusid kostja, kuid hageja on eelistanud kostja poolt pakutud elukohale elamispinda oma ema juures XXX. Kostja on oma vastuväidetes korduvalt avaldanud, et poolte ühine kooselu lõppes alates 04.07.2012, mitte varem. Kuigi hageja on kolimise põhjusena kohtule avaldanud, et poolte vahel esines teravaid erimeelsusi, ei ole hageja eelnimetatu kohta esitanud TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendeid, millest nähtuks vajadus elukoha vahetuse põhjuste kohta. Kohus on seisukohal, et juhul, kui kostja poolt oli tagatud elamispind, siis puudub kostjal kohustus tasuda nii poolte ühise elamispinna kui ka sellele lisaks hageja poolt elukohana eelistatud elamispinna kommunaalkulude eest, seega ei ole eeltoodud põhjendustel perioodil märtsis 2012– aprillis 2012 aadressil XXX kantud kommunaalkulud kogusummas 217,82 eurot hageja elukohakuludena põhjendatud ning kohus jätab kulude kohta esitatud tõendid (I kd tl 64-69, III kd tl 18-19) TsMS § 238 lg 1 p 1 koosmõjus lg 5 alusel arvestamata. - söögikulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud toidukulude tõendina väljavõtte SEB pangakontost ning ostutšekid, lisaks on hageja koostanud selgitava ülevaate toidukulude kohta I kd tl 89-90. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on tõendatud hageja toidukulud perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 kogusummas 286,05 eurot, s.o SEB pangakonto väljavõttest nähtuvalt (I kd tl 16-19, 89-90) 213,77 eurot ja ostutšekkidelt (I kd tl 70 17.04.2012 8,49 eurot, tl 71 08.04.2012 8,22 eurot, tl 72 05.04.2012 19,47 eurot, 01.04.2012 2,76 eurot +tl 74 02.03.2012 3,90 eurot + tl 75 09.02.2012 0,66 eurot + 20.03.2012 2,98 eurot + tl 76 02.03.2012 3,49 eurot + tl 77 17.03.2012 22,31 eurot= 72,28 eurot). Kohtule toidukulude tõendina esitatud XXX pangakonto väljavõtte (I kd tl 9-13) jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna sellelt ei nähtu, et toidukulud on kantud seoses hagejaga. - kulud tervishoiule. Tervishoiukulude kohta vaidlusalusel perioodil on hageja esitanud SEB pangakonto väljavõtte ja ostutšekid, lisaks on hageja kohtule esitanud kokkuvõtvalt selgitava ülevaate I kd tl 89-90, 86-88. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on tõendatud hageja tervishoiukulud perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 kogusummas 214,75 eurot, s.o SEB pangakonto väljavõttest nähtuvalt (I kd tl 16-19, 86-87, 89-90) 123,43 eurot ja ostutšekkidelt (I kd tl 70 17.04.2012 1,27 eurot + tl 71 09.04.2012 18,32 + tl 72 02.04.2012 10,52 eurot + tl 73 27.03.2012 5,26 eurot + tl 75 20.03.2012 0,95 eurot + tl 78 31.01.2012 55

eurot) 91,32 eurot. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata tõendina esitatud XXX pangakonto väljavõtte (I kd tl 9-13), kuna sellelt ei nähtu, et kulud on kantud seoses hagejaga. - kulud sidevahenditele (mobiil ja internet). Sidekulude kohta vaidlusalusel perioodil on hageja esitanud SEB pangakonto väljavõtte, lisaks on hageja kohtule esitanud kokkuvõtvalt selgitava ülevaate I kd tl 89. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on tõendatud hageja sidekulud perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 kogusummas 272,11 eurot, s.o SEB pangakonto väljavõttest nähtuvalt (I kd tl 16-19, 89). Kuivõrd kostja on tasunud 02.04.2012 kostja sidekulude katteks 27 eurot (I kd tl 84, 41), siis arvestab kohus sidekuludega summas 245,11 eurot. - kulud õppimisele. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada hageja õppimiskuludega kogusummas 300 eurot, kuna kulu on kantud enne kostja ülalpidamiskohustuse tekkimist s.o I kd tl 25 kohaselt on õppelaenu intresside katteks tasutud 31.10.2011 296,66 eurot ja 28.11.2011 2,72 eurot. - kuigi hageja on nõudes toonud eraldi välja kulud riietusele, vaba aja veetmisele jms, peab kohus mõistlikuks kõikide eelnimetatud kulude kokkuvõtvat arvestamist muude kulude all. Kohus nõustub hagejaga, et kulud kosmeetikale, vaba aja veetmisele, riietusele aga ka pangateenuste eest tasumine jms on tavapärane kulu ja nendega tuleb nõude suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Muude kulude kohta vaidlusalusel perioodil on hageja esitanud SEB pangakonto väljavõtte ja ostutšekid, lisaks on hageja kohtule esitanud kokkuvõtvalt selgitava ülevaate I kd tl 89-90, 86-88. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on tõendatud hageja muud kulud perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 kogusummas 455,51 eurot, s.o SEB pangakonto väljavõttest nähtuvalt (I kd tl 16-19, 86-87, 89-90) 438,83 eurot ja ostutšekkidelt (I kd tl 71 08.04.2012 2,60 eurot + tl 72 05.04.2012 2,60 eurot + tl 72 01.04.2012 2,60 eurot + tl 74 01.03.2012 2,10 eurot + tl 75 20.03.2012 2,98 eurot + tl 76 02.03.2012 1,90 eurot + tl 77 17.03.2012 1,90 eurot) 16,68 eurot. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata tõendina esitatud XXX pangakonto väljavõtte (I kd tl 9-13), kuna sellelt ei nähtu, et kulud on kantud seoses hagejaga. Kohus peab vajalikuks märkida, et ostutšekkidena esitatud tõendid I kd tl 70, 73 jätab kohus osaliselt arvestamata, kuivõrd tegemist on loetamatute tõenditega; I kd tl 70, tl 72 02.03.2012, 03.03.2012 ja tl 79 kaardimakse kviitungid, sularahaautomaatidest võetud rahasummad (I kd tl 16-19) ja krediitkaardiga tasutud arved (I kd tl 16-19 s.o tl 16 - 30.11.2011 10 eurot, tl 1809.03.2012 30 eurot jt) jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna kohtule jääb arusaamatuks, milliseid kulusid hageja nendega tõendada soovib, kohtu hinnangul on tegemist ebausaldusväärsete tõenditega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et tsiviilasjas esitatud tõendite hindamisel on välja jäetud kõik lapsega seotud kulud. XXX ei arvesta kohus hageja kulude hulka neid kulusid, mis on hageja enda poolt tsiviilasja materjalides märgitud lapse kuludeks (I kd tl 16 vrd tl 8601.12.2011 XXXOÜ 30,15 eurot, tl 17 vrd tl 86- 06.12.2011 ATM sularaha automaadist 50 eurot jt). Kulude liigitamisel oli kohtul võimalik juhinduda k.a pangakonto väljavõttest nähtuvast informatsioonist, nii on selge, et lapse kulu on I kd tl 18- 11.03.2012 Huppa lasteriided 26,09 eurot, tl 17- 06.12.2011 Cipollino Kristiine 25,31 eurot jt. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei oma tähendust lapsega seonduvad kulud (seda nii enne kui ka peale lapse sündimist), lapsega seonduvad kulunõuded lahendatakse PKS § 96 ja PKS § 97 p 1 alusel. Lisaks märgib kohus, et hageja ema poolt laenatud rahade eest on hageja sooritanud ostusid oma vajaduste katteks, seega on kulutuste suuruse kindlakstegemisel kohus hageja emalt laenatud rahasummasid juba arvestanud ja laenuraha suuruse eraldiseisev kindlaksmääramine ei ole vajalik. Summad, mis pangakonto väljavõttest nähtuvalt (I kd tl 16-19) on hageja oma emale kandnud jäävad osaliselt kuludena arvestamata ka seetõttu, et kohtul puudub selge

ülevaade, milliseks otstarbeks raha on kulutatud (I kd tl 16- 30.11.2011 „dolg-pervaja polovina“ 150 eurot jt). Raha ülekanded ühelt pangakontolt teisele (emalt tütrele või vastupidi) ei tähenda iseenesest kulutuste suurust ega ka olemasolu, kulude olemasolu ja suuruse hindamiseks kohustus hageja esitama kohtule konkreetsed tõendid TsMS § 230 lg 1 alusel, antud juhul on hageja esitanud kulude tõendamiseks kohtule pangakonto väljavõtte koos osaliselt täiendavate selgitustega, millele kostja on vastu vaielnud. Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et osaliselt ei ole hageja esitatud andmed kulude kohta kontrollitavad, tegelik kulude kandmine ja eesmärk jäävad ilma ostutšekkideta arusaamatuks. Kohtul puudub võimalus hageja poolt pangakonto väljavõttel nähtuvate kulude sisu kontrollimiseks, seega ei saa kohus kujundada seisukohta kulude põhjendatuse kohta. Kohus täitis 17.03.2014 kohtumääruses selgituskohustust ja andis hagejale tähtaja kuni 20 päeva kulutuste suuruse ja olemasolu kohta tõendite esitamiseks, hageja sai kohtumääruse kätte 18.03.2014, seega oli tõendite esitamise tähtajaks 07.04.2014. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja vastuse 17.03.2014 kohtumäärusele 07.04.2014, seega tähtaegselt. Samas on hageja esitanud tähtaega ületades tsiviilasjas täiendava seisukoha koos lisadega 30.04.2014. TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. TsMS § 66 kohaselt juhul, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kohus on seisukohal, et hageja 30.04.2014 seisukoht (III kd tl 40-49) tuleb TsMS § 66 alusel jätta arvestamata, kuivõrd tegemist on hilinenult esitatud menetlusdokumendiga. Kohus on hageja esitatud andmete (konkreetsed hageja viited kuludele koos selgitustega) ja neid kinnitavate tõendite põhjal tuvastanud PKS § 99 kohaselt hageja tavapärased vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 s.o 4 kuud ja 19 päeva kokku 1479,12 eurot. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-198-13 asunud seisukohale, et arvestades ülalpidamisõiguse üldisi põhimõtteid ja perekonnaseaduse mõtet, tuleb PKS § 111 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et lapse emal on viidatud sätte alusel õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamiseks elatist üksnes siis, kui ta ei suuda end sel ajal ise ülal pidada. Seega järgmiseks selgitab kohus välja perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 hageja sissetuleku suuruse. Hageja on esitanud kohtule tõendina SEB pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt on hagejale laekunud järgmised ülekanded: 28.11.2011 Eesti Haigekassa töövõimetushüvitist summas 1683,33 eurot (I kd tl 16), 09.02.2012 sünnitoetus Tallinna linnalt 160 eurot (I kd tl 18), 08.03.2012 Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 362,69 eurot (I kd tl 18), 04.04.2012 Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitis 194,65 eurot (I kd tl 19) ja 04.04.2012 Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 19,18 eurot (I kd tl 19). Perioodi peale on kokku laekunud hageja sissetulekuna seega 2419,85 eurot. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-198-13 selgitanud, et lapse ema abivajadust PKS § 111 lg 1 kontekstis tuvastades on mh oluline arvestada asjaolu, et vanema ja lapse kaitseks on vanemale ja lapsele seadustes jm õigusaktides ette nähtud erinevaid toetusi ja hüvitisi. Seetõttu sõltub lapse ema abivajadus mh sellest, kas ja millises ulatuses makstakse talle lapse sünni puhul riiklikke ja kohalikke toetusi või hüvitisi ning milline on nende eesmärk, sh kas makstav toetus või hüvitis on mõeldud lapse või lapse ema vajaduste rahuldamiseks sünnile eelneval ja järgneval perioodil. Kuna sünnitushüvitis on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 50 lg 3 p 2 järgi ajutise töövõimetuse hüvitise üks liik ning ajutise töövõimetuse hüvitis on RaKS § 50 lg 1 järgi rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule,

kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu tulu saamata, on kohtu hinnangul sünnitushüvitise eesmärk säilitada lapse emale sissetulek ajal, mil lapse ema ei saa raseduse ja sünnituse tõttu töötada ega sissetulekut hankida. Vanemahüvitise seaduse (VHS) § 1 esimese lause järgi on selle seaduse eesmärgiks säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikutele, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Isikule, kes ei ole tulu saanud, tagatakse VHS § 1 teise lause järgi sissetulek hüvitise määra ulatuses. Sünnitushüvitise ja vanemahüvitise saamise tõttu ei pruugi lapse ema abi vajada ning lapse isal võib tekkida PKS § 111 lg 1 järgi ülalpidamiskohustus eelkõige juhul, kui lapse ema ei saa sünnitushüvitist või sünnitushüvitisest ja vanemahüvitisest ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et nii peretoetust kui ka sünnitoetust ei saa arvestada hageja sissetuleku hulka tema enda vajaduste tarbeks, kuna nii riiklike peretoetuste 362,69 eurot + 19,18 eurot (I kd tl 18-19) kui ka kohaliku omavalitsuse poolt makstud sünnitoetuse (160 eurot, I kd tl 18) eesmärgiks on tagada vanemale lapse hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste hüvitamine. Kohus on tuvastanud hageja sünnitushüvitise suuruse 1683,33 eurot (I kd tl 16) ja vanemahüvitise suuruse 194,65 eurot (I kd tl 19). Kuna hageja kulud perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 olid kokku 1479,12 eurot, siis ei ületa hageja kulud eelnimetatud perioodil sünnitushüvitise ja vanemahüvitise kogusuurust. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole abivajavaks isikuks- hageja sissetulekust piisas, et end perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 ise ülal pidada. Kuivõrd kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel ei osutunud hageja abivajavaks isikuks, siis puudub antud juhul vajadus kostja varaliste võimaluste väljaselgitamiseks PKS § 102 lg 1 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 238 lg 1 p 1 koosmõjus lg 5 alusel arvestamata tsiviilasjas kostja maksevõimet tõendavate tõenditega (II kd tl 190-218, III kd tl 6, 9, 12, 15-16, 33-38), samuti ülalpidamiskohustuse täitmisega seoses esitatud tõendid (I kd tl 133-141, 191-201), kuna antud juhul ei ole tõendatavat asjaolu vaja tõendada. Kohus peab vajalikuks märkida, et tsiviilasja lahendamisel ei oma tähtsust ka hageja ema XXX poolt perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 hagejale rahaliste ülekannete sooritamine/ ülalpidamise andmine, kuna tegemist ei ole kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate summadega PKS § 111 lg-st 1 tuleneva kohustuse puudumise tõttu. Kohus jätab tsiviilasja lahendamisel arvestamata TsMS § 238 lg 1 p 1 koosmõjus lg 5 alusel hageja ema poolt hagejale laenuks antud rahasummade/ ostude sooritamist tõendavate tõenditega (II 35, I kd tl 80-83). 07.04.2014 esitas hageja kohtule taotluse, milles palub uurida ja võrrelda kostja poolt tõenditena esitatud bensiiniarveid kostja tööandja poolt esitatud aruandega. Kohus jätab nimetatud taotluse rahuldamata ja tõendina esitatud kostja kütusearvete analüüsi III kd tl 20-21 TsMS § 238 lg 1 p 1 koosmõjus lg 5 alusel arvestamata, kuna tsiviilasja lahendamisel ei oma kostja bensiiniarved tähtsust. Kohus on seisukohal, et XXX hagi XXX vastu elatise nõudes tuleb eeltoodud põhjendustel jätta rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, seega on hagi hind 1722,92 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.