Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15. 09. 2014 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-14-196
Kohtuasi
XXXhagi XXXvastu ühisvara jagamiseks ja XXX vastuhagi ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind
Põhihagi hind 3500 eurot Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad
Vastuhagi hind 3500 eurot Hageja/vatuhagis kostja/: XXX (XXX) XXX (ik XXX, eluk XXX), lepinguline esindaja Lembit X Kostja /vastuhagis hageja/: XXX(ik XXX, eluk XXX), lepinguline esindaja Ott X Lexline Õigusabi OÜ jurist
Resolutsioon Hagi rahuldada. Jätta vastuhagi läbi vaatamata. Ühisvara jagada alljärgnevalt: Kostja ainukasutusõigusesse jätta sõiduauto Volkswagen Passat, reg. märk XXX, mille soetamisväärtus oli 14 700 eurot ja mille liisinglepingu jääkväärtus käesoleva aja seisuga on arvestuslikult 11 000 eurot. Hageja kasutusõigus sõiduauto Volkswagen Passat, reg. märk XXX kasutamiseks kustutada. Kostjal jätkata AS-ga Nordea Finance Estonia sõlmitud liisinglepingust nr. XXX tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist. Hageja vabastada AS-ga Nordea Finance Estonia sõlmitud liisinglepingu nr. XXX käendamisest. Kostjal tasuda hagejale 2 800,00 euro suurusest ühiskohustuse summast 50% ehk 1 400,00 eurot, mis tasaarvestatakse hageja kohustusega, mis on näidatud
haginõude p. 3.1.6. (korteris XXX//XXX teisaldatava vara eest 1100 eurot ja sisseehitatud mööbli eest 750 eurot). Hagejal tasuda Kostjale korteriomandi XXX//XXX eest korteri turuväärtuse ja laenujäägi vahest 50%, mis on seisuga 29.12.2013 summas 2 748,50 eurot. (55 900 – 50 403 = 5 497 : 2 = 2 748,50 – 1 400,00 = 1 348,50) (laenujääk). Hagejal tasuda Kostjale korteris XXX//XXX ühises kasutuses olnud diivani, pesumasina, riidekapi, sisseehitatud mööbli, telerilaua, söögilaua, 4-ja tooli ning voodi ja madratsi eest kokku 1 850 eurot (teisaldatava vara eest 1 100 eurot ja sisseehitatud mööbli eest 750 eurot). Hagejal tasuda Kostjale kogu summa täies ulatuses kolme tööpäeva jooksul peale ühisvara jagamise otsuse jõustumist juhul, kui ühisvara jagatakse käesoleva ettepaneku kohaselt ja pooled on nii liisinglepingus nr. XXX kui ka laenulepingus nr. XXX vastavad muudatused vormistanud ning kostja on XXX//XXX, Tallinn, korteriomandi vabastanud ja hagejale valduse üle andnud. Hageja ainuomandisse jätta korteriomand asukohaga XXX//XXX Tallinn, mille reaalosaks on eluruum nr. 27, üldpinnaga 47,2 m2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega ja mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr. XXX all. Kinnitada Kostja loal ja Hageja soovil avaldus, millega : Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. XXX teises jaos senine kanne XXX kohta. Muuta Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. XXX teises jaos senine kanne XXX kohta, kustutades nimetuse „ühisomanik“ ning märkides omaniku nimeks
Hagejal jätkata iseseisvalt 31.05.2011.a. Nordea Bank Finland Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingu nr. XXX täitmist ja Kostja kui kaaslaenaja kohustus selles lepingus lõpetatakse. Korteris XXX//XXX-27, Tallinn, ühises kasutuses olnud diivan, pesumasin, riidekapp, sisseehitatud mööbel, telerilaud, söögilaud, 4-ja tooli ning voodi ja madrats jätta korteriomandisse ja Hagejale.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, XXXõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja abielu Kostjaga sõlmiti XXX.a. XXX– XXX asutuses, mille kohta on tehtud kanne XXXning väljastatud 19.07.2010.a. Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend nr. XXX. Hageja perekonnanimeks pärast abiellumist sai XXX. Hageja perekonnanimi enne abiellumist oli XXX. Peale abiellumist asusid Hageja ja Kostja elama üürikorterisse Tallinnas, XXX, alates korteriomandi ostmisest elasid Hageja ja Kostja Tallinnas, XXX.
Hageja 30.05.2011.a. Tallinna notar Merle Saar-Johanson ametikontole korteriomandi XXX//XXX ostutehingu eest tasumiseks. Korteriomandi XXX//XXX , Tallinn, müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping sõlmiti 02.06.2011.a., summas 58 000 eurot, mis on registreeritud Tallinna notar Tarvo Puri ametitegevuse raamatus nr. XXX all.
Soetamise kp
Väärtus (€)
Korter
2.06.2011
58 000,00 52 905,00
50 664,00 Turuväärtus 55 900 €
Auto
19.10.2012
14 700,00 13 230,00
11 000,00 Jääkväärtus 2 940 €
Diivan
16.08.2011
1 040,00
728,00
-30%
Pesumasin
2.11.2012
532,00
372,40
-30%
Riidekapp
dets.11
935,00
467,50
30%, -a 10%
Tellitud mööbel
5.11.2012
1 000,00
1 000,00
korteri juurde kuuluv
Telekalaud
5.11.2012
386,00
270,20
-30%
Söögilaud
dets.12
180,00
126,00
-30%
Voodi +madrats Korteri sissemakse XXX käest
dets.11
900,00
630,00
-30%
juuni.11
Laen/liising
6 000
Jääk (€)
Märkus
2 800
Hageja ja Kostja tellisid AS-lt XXX korteriomandi XXX//XXX keskmise turuväärtuse hindamise, mille kohaselt on korteriomandi XXX//XXX keskmine turuhind 55 900 eurot.
Passat,
reg. märk XXX kasutamiseks
Hagejale :
Korteriomand XXX, Tallinn (üldpinnaga 47,2 m2) kinnistu registriosa nr XXX, koos kirjeldatud mööbliga on jäänud hageja (vastuhagis) XXX kasutusse, kus ta ka igapäevaselt tänaseni elab. Samas on korteri võtmed mõlema endise abikaasa valduses, seega on kostjal (vastuhagis) tänaseni võimalus korterisse igal ajal pääseda. - Sõiduauto Volkswagen Passat, reg.nr XXX on jäänud kostja (vastuhagis) XXX faktilisse kasutusse ja valdusesse, mida ta ka igapäevaselt oma sõitudeks kasutab. Nimetatud sõiduauto oli ostmisel ka kostja (vastuhagis) valitud ja soovitud sõiduk. Hageja (vastuhagis) taotlus ühisvara jagamiseks Hagejale (vastuhagis) XXX A) Hageja (vastuhagis) ainuomandisse jääb korteriomand asukohaga XXX, Tallinn (üldpinnaga 47,2 m2), koos selle oluliste osade ja päraldistega, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all. Kostja (vastuhagis) ühisomand korteris lõpetatakse, tehes kinnistusraamatus vastav kanne. B) Hageja (vastuhagis) jätkab iseseisvalt 31.05.2011 Nordea Bank Finland Eesti filiaaliga sõlmitud eluaseme laenulepingu nr XXX täitmist, kaasates kaastaotlejana oma õe XXX . Kostja (vastuhagis) kui kaastaotleja (kaaslaenaja) kohustus eluasemelaenus lõpetatakse. XXX ema XXX käendusleping eluasemelaenus lõpetatakse. C) Tedre 85 - 27 korteris olev mööbel (detailne loetelu põhihagis) jäävad korteriomandi koosseisu ja hagejale (vastuhagis). Kostjale (vastuhagis) - XXX : A) Kostja (vastuhagis) ainukasutusse jääb juba tema kasutuses olev sõiduauto Volkswagen Passat, reg.nr XXX. Sõiduki tehnilisse passi kantud XXX kasutusõigus kustutatakse. B) Kostja (vastuhagis) võtab üle Nordea Bank Finland Eesti filiaaliga sõlmitud liisinglepingu nr XXX ja jätkab selle täitmist. C) Hageja (vastuhagis) tasub kostjale (vastuhagis) korteriomandi XXX eest korteri turuväärtuse ja laenujäägi vahest 50 %, s.o 2748,50 eurot ja ühises kasutuses olnud mööbli eest 1000,00 eurot 15 päeva jooksul peale vastava kohtuotsuse või kohtumääruse jõustumisest, milles on ühisvara jagatud hageja (vastuhagis) soovitud viisil ning tingimusel, et pooled on laenu- ja liisinglepingute ümbervormistused Nordea Bank Finland Eesti filiaaliga sõlminud. Tulenevalt kirjeldatud asjaoludest ja esitatud tõendist, palub kostja: Jagada hageja (vastuhagis) - XXXja kostja (vastuhagis ) – XXX ühisvara järgnevalt:
Hagejal (vastuhagis) jätkata iseseisvalt 31.05.2011 Nordea Bank Finland Eesti filiaaliga
sõlmitud eluasemelaenu laenulepingu nr XXX täitmist, tagades kostja (vastuhagis) eluasemelaenu kaastaotleja kohustuse lõppemise ja XXX käenduslepingu lõpetamise.
17.03.2014 hageja vastus vastuhagile XXX selgitab kohtule, et ta ei soovi autot endale, kuna tal on varsti laps sündimas ning auto ülevalpidamine ja hooldamine oleks liiga suur rahaline kohustus. Lapsele on kodu vaja, mitte autot. XXX XXX jääb oma hagiavalduse juurde, millega taotleb ühisvara jagamist tema hagiavalduses näidatud viisil. Korteri jätmine XXX ei ole ka tema majanduslikust olukorrast tulenevalt mõistlik, kuna ta ei suuda tasuda oma jooksvaid kohustusi. Nii on tal regulaarselt tasumata kommunaalkulud, sh AS xxxsideteenuste eest, temale kuuluv ettevõte on maksuvõlglane. Ka vastuhagilt ei suutnud XXX koheselt tasuda riigilõivu, sest tema esindaja pidi ju eriti hästi teadma, et vastuhagi ilma riigilõivu tasumata esitada ei saa. XXX saatis vastavalt kohtu ettepanekule 06.03.2014.a. XXX e-kirja, tehes uuesti ettepaneku kohtuväliseks varajagamiseks. XXX ei nõustunud XXX ettepanekuga, vaid saatis 06.03.2014.a. vastuseks e-kirja oma tavapärases solvavas ja mõnitavas toonis. XXX saatis 11.03.2014.a. XXX viimase ettepaneku omavahel vara jagamises kokku leppimiseks, kuid sai XXX 11.3.2014.a. tagasi tema tavapärase sisuga vastuse. XXX selliste kirjade (tegelikult tema käitumis- ja kõneviis) lugemine on juba ammu muutunud talumatuks ja psühholoogiliselt kurnavaks. Nii on XXX teinud XXX vähemalt kolm erinevat ettepanekut vara jagamiseks :
Seega jääb XXX ühepoolse hoiaku tõttu asja lahendamise ainsaks võimaluseks kohtulik menetlus. XXX palub kohtul seda asjaolu menetluskulude jaotamisel arvestada. XXX taotles korteri ostu finantseerinud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalist teavet selle kohta, kas pank on nõus jätkama laenulepingut XXX koos XXX poolt valitud käendajaga. Pank vastas jaatavalt, millega on lahendatav laenulepingu ümbervormistamise küsimus XXX nimele. (Lisa 12, Nordea e-kiri) Lähtudes eeltoodust palun jätta XXX21.02.2014.a. vastuhagi tervikuna rahuldamata. 27.02.2014 Hagieseme täpsustus ühisvara jagamise nõudes Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse ühisvara jagamise nõudes, mida menetletakse HMK ts. asjas nr. 2-14-196.
12.08.2014 kostja XXX avaldus Kostja XXX nõustub hageja XXX XXX 29.05.2014 esitatud avaldusega hagieseme täpsustamiseks ühisvara jagamise nõudes väljaarvatud ühes punktis. Kostja taotleb, et sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr XXX enda valdusesse saamisel ja XXX XXX käenduse lõpetamisel, tasuks XXX XXX täiendavalt XXX sõiduautoväliste vigastuste (mis on tekitatud XXX XXX valduse ajal) ja sõiduauto turuväärtuse langusest põhjustatud hinnangulise kulu summas 750 eurot.
Asjas toimunud kohtuistungitel jäi hageja esindaja menetluses esitatud hagi ja hagieseme täpsustuse ühisvara jagamise nõudes juurde. 12.08.2014 kohtuistungil kostja nõustub 29.05.2014 hageja esitatud hagieseme täpsustamisega ühisvara jagamise nõudes ning kostja nõustub vabastama korteri asukohaga XXX Tallinn 3
päeva jooksul peale otsuse jõustumist. Kostja XXX võtab 21.02.2014 esitatud vastuhagi tagasi, kinnitab eelmärgitut oma allkirjaga 12.08.2014 kohtuistungi protokollis. 12.08.2014 kostja poolt kohtuistungil esitatud avaldusega kostja taotleb, et sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr XXX enda valdusesse saamisel ja XXX XXX käenduse lõpetamisel, tasuks XXX XXX täiendavalt XXX le sõiduautoväliste vigastuste (mis on tekitatud XXX XXX valduse ajal) ja sõiduauto turuväärtuse langusest põhjustatud hinnangulise kulu summas 750 eurot.
Kohus leiab, et hagi koos hagieseme täpsustusega ühisvara jagamise nõudes kuulub rahuldamisele. TsMS § 373 lg 3 kohaselt kohaldatakse vastuhagile hagiavalduse kohta sätestatut. TsMS § 424 lg 1 kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Eelmärgitud paragrahvi lg 2 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kirjalikult või protokollitakse. Kostja poolt vastuhagi tagasivõtmine on kohtu poolt protokollitud 12.08.2014 kohtuistungi protokollis ning vastuhagi tagasivõtmisele hageja/vastuhagis kostja vastu ei vaielnud. TsMS § 423 lg 1p. 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui: hageja on võtnud hagi tagasi. Kuna vastuhagi on hageja (vastuhagis) tagasi võtnud jätab kohus vastuhagi läbi vaatamata. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: • Poolte abielu sõlmiti XXX XXX asutuses, mille kohta on tehtud kanne XXX ning väljastatud 19.07.2010 Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend nr XXX. • poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 22.01.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-13-61677, millega taastati hageja abiellumise eelne perekonnanimi XXX. •
Kostja on nõus 27.02.2014 hageja esitatud hagieseme täpsustusega ühisvara jagamise nõudes.
•
Pooled vaidlevad selle üle, et kostja soovib hagejalt auto Volskswagen Passat reg nr XXX väliste vigastuste (vigastused tekitatud autole XXX XXX valduse ajal) hüvitamist summas 750 eurot.
Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada käesolevas asjas kohaldatava õigusega seonduvat. Pärast 01.07.2002 määratakse võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 24 lg 2 esimese aluse järgi perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatav õigus 01.07.2002 jõustunud rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) sätete kohaselt. REÕS § 58 lg 3 järgi kohaldatakse abikaasade varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust abielu sõlmimise ajal, kui abikaasad ei ole nende varalistele õigustele kohaldatavat õigust seaduses sätestatud korras valinud. Abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse REÕS § 57 lg 1 järgi üldjuhul selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. REÕS § 58 lg 3 mõttes fikseeritakse abikaasade varasuhetele kohaldatav õigus üldjuhul abielu sõlmimise hetke seisuga. Kui abielu on sõlmitud enne 01.07.2002, loetakse VÕSRS § 24 lg 2 teise lause järgi abikaasade varalistele õigustele kohaldatava õiguse määramisel abielu sõlmimise päevaks REÕS § 58 lg 3 mõttes 01.07.2002. Käesoleval juhul on abikaasade ühine elukoht Eestis. Seega tuleb poolte ühisvara jagamiseks kohaldada Eesti õigust. Nimetatud asjaolu üle puudub ka pooltel vaidlus. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes ise, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-36-11, et 01.07.2010 jõustunud PKS § 210 lg 1 järgi laieneb see seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse
jõustumise hetkeks, ja alates 01.07.2010 kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele PKS § 211 järgi kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut, kui abikaasad ei ole abieluvaralepingus enne 01.07.2010 teisiti kokku leppinud. Samas asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2010, tuleb PKS § 210 lg 2 järgi kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui muudest rakendussätetest ei tulene teisiti. Neid sätteid koosmõjus hinnates saab järeldada, et enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, sest uues perekonnaseaduses puudub säte, mille järgi tuleks abikaasade ühis- ja lahusvara määrata pärast 01.07.2010 eseme omandamise ajast sõltumata kindlaks kehtiva perekonnaseaduse sätete järgi. Samuti selgitas Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, et perekonnaseaduse mõtteks on alates 01.07.2010 abikaasade varasuhtes tekkivatele asjaoludele ja tehtavatele toimingutele kohaldada kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut ning enne seda tekkinud asjaoludele ja tehtud toimingutele kohaldada toona kehtinud seadust. Käesoleval juhul on tuvastatud, et hageja ja kostja abielu sõlmiti XXX ja see lõppes 25.02.2014, kui jõustus Harju Maakohtu 22.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-13-61677, millega lahutati poolte abielu. Abielu lõppemise ajana on PKS § 66 p-s 2 ette nähtud kohtus abielu lahutamise korral päev, millal kohtuotsus jõustub. Seega lõppes hageja ja kostja abielu 25.02.2014. Eeltoodust lähtuvalt tuleb ühisvara koosseis PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o 25.02.2014) lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust. Kehtiva PKS § 37 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 järgi otsustab kohus kaasomandit lõpetades, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. PKS § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Eseme kuulumine ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha vastavalt omandamise ajal kehtinud seadusele. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg kohaselt hagi õigeksvõtmine on 12.08.2014 kohtuistungil protokollitud, samuti on kostja esitatud avaldus hagi õigeksvõtmise kohta lisatud kohtutoimikusse. Kohus on seisukohal, et poolte ühisvara tuleb jagada hagieseme täpsustusest lähtuvalt kuna kostja tunnistas selliselt ühisvara jagamist ning poolte ühisvara tuleb jagada alljärgnevalt: Kostja ainukasutusõigusesse jääb sõiduauto Volkswagen Passat, reg. märk XXX, mille soetamisväärtus oli 14 700 eurot ja mille liisinglepingu jääkväärtus käesoleva aja seisuga on arvestuslikult 11 000 eurot. Hageja kasutusõigus sõiduauto Volkswagen kustutatakse.
Passat,
reg. märk XXX
kasutamiseks
Kostja jätkab AS-ga Nordea Finance Estonia sõlmitud liisinglepingust nr. XXX tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist üksi. Hageja vabastatakse AS-ga Nordea Finance Estonia sõlmitud liisinglepingu nr. XXX käendamisest.
Kostja tasub hagejale 2 800,00 euro suurusest ühiskohustuse summast 50% ehk mis tasaarvestatakse hageja kohustusega, mis on näidatud haginõude p. 3.1.6.
1 400,00 eurot,
Hageja tasub Kostjale korteriomandi XXX//XXX eest korteri turuväärtuse ja laenujäägi vahest 50%, mis on seisuga 29.12.2013 summas 2 748,50 eurot. (55 900 – 50 403 = 5 497 : 2 = 2 748,50 – 1 400,00 = 1 348,50). (laenujääk) Hageja tasub Kostjale korteris XXX//XXX ühises kasutuses olnud diivani, pesumasina, riidekapi, sisseehitatud mööbli, telerilaua, söögilaua, 4-ja tooli ning voodi ja madratsi eest kokku 1 850 eurot (teisaldatava vara eest 1 100 eurot ja sisseehitatud mööbli eest 750 eurot). Hageja tasub Kostjale kogu summa täies ulatuses kolme tööpäeva jooksul peale ühisvara jagamise otsuse jõustumist juhul, kui ühisvara jagatakse käesoleva ettepaneku kohaselt ja pooled on nii liisinglepingus nr. XXX kui ka laenulepingus nr. XXX vastavad muudatused vormistanud ning kostja on XXX//XXX, Tallinn, korteriomandi vabastanud ja hagejale valduse üle andnud. Hageja ainuomandisse jääb korteriomand asukohaga XXX//XXX Tallinn, mille reaalosaks on eluruum nr. 27, üldpinnaga 47,2 m2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega ja mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr. XXX all. Kinnitada Kostja loal ja Hageja soovil avaldus, millega : Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. XXX teises jaos senine kanne XXX kohta. Muuta Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. XXX teises jaos senine kanne XXX kohta, kustutades nimetuse „ühisomanik“ ning märkides omaniku nimeks XXX XXX. Hageja jätkab iseseisvalt 31.05.2011.a. Nordea Bank Finland Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingu nr. XXX täitmist ja Kostja kui kaaslaenaja kohustus selles lepingus lõpetatakse. Korteris XXX//XXX , Tallinn, ühises kasutuses olnud diivan, pesumasin, riidekapp, sisseehitatud mööbel, telerilaud, söögilaud, 4-ja tooli ning voodi ja madrats jäävad korteriomandisse ja Hagejale.
TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Vastavalt TsMS § 442 lg 5 esimesele lausele lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka menetlusosaliste seni lahendamata taotlused ning rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kostja XXX on taotlenud, et hageja XXX hüvitaks talle sõiduauto Volskswagen Passat reg nr XXX väliste vigastuste , mis on tekitatud autole XXX Niidi valduse ajal, ning sõiduauto turuväärtuse langusest põhjustatud hinnangulise kulu summas 750 eurot. Kohus märgib, et eseme väärtuse regulatsioon tuleneb TsÜS §-st 65, mille kohaselt loetakse üldjuhul eseme väärtuseks selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt nt Riigikohtu 22.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-09, p 15). Seega leiab kohus, et põhjendatud on arvestada eksperthinnanguga eelmärgitud asjaolude kohta.
Kuna eelnimetatud kostja taotlus on põhjendamata, ei ole esitatud ühtegi tõendit toimikumaterjalide juurde, mis kinnitaksid eelnimetatud sõiduautole tekitatud vigastusi, mis oleks tekkinud ajal kui auto oli XXX Niidi valduses ning kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks sõiduauto turuväärtuse langusest põhjustatud hinnangulist kulu summas 750 eurot, jätab kohus kostja 12.08.2014 taotluse tähelepanuta. Hageja/vastuhagis kostja XXX XXX on 17.03.2014 vastuses XXX21.02.2014 vastuhagile taotlenud XXX trahvimist kohtu poolt määratava summa ulatuses (tl 161). Nimetatud XXX XXX trahvitaotluse kohus jätab tähelepanuta, kuna XXX XXX ei ole piisavalt põhistanud, milles seisnevad XXX poolt menetlusõiguste kuritarvitamine. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuivõrd kohus rahuldab põhihagi ja vastuhagi jätab läbi vaatamata, tuleb menetluskulud jätta asjas poolte endi kanda. Kumbki pool ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest lähtudes saaks menetluskulusid jagada teisiti. Riigikohus on ka kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud poolte kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (vt Riigikohtu 27.90.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, 14). Puuduvad mõistlikud põhjused, miks ühisvara jagamise puhul tuleks menetluskulud jaotada teisiti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 3, esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.