Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hageja palus maakohtul tuvastada, et hageja võlgnevuse suurus on 981, 32 eurot; peatada täitemenetlus kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni ning ajatada peale kohtuotsuse jõustumist võlgnevuse 981, 32 euro tasumine 5 kuuks. Maakohtu määrus Harju Maakohus keeldus 13.03.2014 määrusega hagi menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda, ühtlasi märkis, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kuulub hageja avalduse alusel tagastamisele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 2). Kohtumääruse kohaselt ei ole kohtulahendiga välja mõistetud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumine elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi täidetavust kõrvaldav asjaolu. Juhul, kui laps on kolinud elama elatise maksmiseks kohustatud vanema juurde, tuleb TsMS § 497 ja § 459 alusel pöörduda hagiga kohtusse. Antud juhul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et hageja on lapse kolimise järgselt pöördunud elatise suuruse muutmise hagiga kohtusse, seega on kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-17248 endiselt hageja suhtes täitmiseks kohustuslik. Ka on Riigikohus asunud seisukohale, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.04.2009 otsus nr 32-1-2-09, p 12 ja 17.05.2011 otsus nr 3-2-1-33-11, p 26). Eelneva põhjal asus maakohus seisukohale, et TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel tuleb keelduda nõude menetlemisest põhjusel, et esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus pidas vajalikuks märkida, et hagejal on võimalik esitada kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1), mitte tagasiulatuva elatise suuruse (võlgnevuse) muutmise nõudes. Määruskaebus Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Hageja hinnangul on kostja rikkunud poolte vahelist kokkulepet lapse ülalpidamiskulude kandmise osas ning seetõttu ebaseaduslikult rikastunud hageja arvel 3195, 40 euro võrra ning vastav summa tuleb kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 alusel välja mõista. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis 20.05.2014 määrusega määruskaebuse menetlusse ning lähtuvalt asjaolust, et hageja on kaebuses vaidlustanud tema nõude kvalifitseerimise õigsuse, määras kohus hagejale tähtaja hagis esitatud nõude täpsustamiseks/selgitamiseks (TsMS § 363 lg 1 p 1 koosmõjus TsMS § 3401 lg 1). 09.06.2014 esitatud menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et kostja on kokkulepet rikkudes pöördunud kohtutäituri poole, millega on hageja arvel rikastunud. Hageja palub VÕS § 1028 alusel 3195, 40 eurot kostjalt välja mõista. 30.06.2014 määrusega jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus asus seisukohale, et 09.06.2014 esitatud nõude puhul ei ole tegemist mitte TsMS § 376 lg 4 kohaselt nõude täpsustamisega, vaid uue hagiavalduse esitamisega. Kohus märkis samas, et esinevad takistused ka nimetatud alusetu rikastumise nõude menetlemiseks, kuivõrd tegemist ei ole olukorraga, kus kostja oleks VÕS § 1027 kohaselt kohustatud hagejale välja andma temalt õigusliku aluseta saadu. Asja materjalist

nähtuvalt on hageja kohustuse aluseks tsiviilasjas nr 2-05-17248 temalt välja mõistetud ja sissenõutavaks muutnud elatis, seega esineb hageja esitatud nõuet välistav õiguslik alus. Seega on ka eelnimetatud alusel esitatud nõue perspektiivitu, mistõttu esineb alus ka selle hagi menetlusse võtmata jätmiseks (TsMS § 371 lg 2 p 2). Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav määrus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ta neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus alljärgmist. Maakohtule 12.03.2014 esitatud hagiavaldusest nähtuvalt on hageja sooviks muuta kohtu-otsusega väljamõistetud elatist möödunud aja (teatud perioodi) eest, sest väidetavalt elas laps 20 kuu jooksul ajavahemikus jaanuar 2011 kuni mai 2013 isa (hageja) juures. Hagiavalduse kohaselt olid lapse vanemad kokku leppinud, et sel perioodil isa elatist lapsele ei tasu. Maakohus märkis õigesti, et antud hagiga ei ole hagejal võimalik soovitud eesmärki saavutada. Elatis on hagejalt välja mõistetud jõustunud kohtulahendiga, mida tuleb vastavalt ka täita. Seetõttu ei ole alust rääkida ka alusetust rikastumisest, nagu väidab hageja. Maakohus märkis siinkohal õigesti, et hagejal on võimalik vastavate aluste olemasolu korral esitada hagi kohtuotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 järgi. Nimetatud sätte kohaselt saab kohustatud pool (võlgnik) esitada kohtusse hagi sissenõudja vastu ka põhjusel, et ta on nõude rahuldanud või tasaarvestanud.

Ü. Jänes

I. Nõmm

I. Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.