JG taotlus lapse SM-G tagastamiseks Haagi 25.10.1980 konventsiooni alusel
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.05.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja JG (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXXXXXX XX X XXXX XXXXXXXX,
XXXXX XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg Puudutatud isik AM (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XX-X XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Isokoski Puudutatud isik SM-G (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XX-X XXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Siim Roode Eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe Valitsuse kaudu, esindaja Natalia Metus
Menetluse liik
Linnaosa
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 23.05.2014 määrus, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.
EV Justiitsministeerium saatis 01.04.2014 Harju Maakohtusse JG taotluse lapse SM-G tagastamiseks Norra Kuningriiki Haagi 1980.a Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel. Laps elas vanematega Norras ning laps on Norras sündinud. Vanematel on ühine hooldusõigus lapse suhtes. Lapse ema AM tuli lapsega Eestisse 13.10.2013, isa sõitis järgi järgneval päeval ning arvas, et kahe nädala pärast naasevad nad kõik koos Norrasse. Ema otsustas vastu isa tahtmist jääda lapsega Eestisse ja isa pidi operatsiooni pärast Norrasse naasma. 17.12.2013 saabus ema advokaadilt isale informatsioon, et ema jääb lapsega Eestisse. Jõulude ajal toimunud külastuse ajal, mil isa püüdis saada vastuseid ja ostis lapsele asju, sai selgeks, et ema ei kavatsegi lapsega Norra naasta.
2.AM palus jätta avalduse rahuldamata. AM ja JG kooselu lõppes 18.10.2013, sh põhjusel, et JG on kasutanud AM suhtes korduvalt füüsilist vägivalda. Avaldaja ründas ja lõi AM viimati Eestis viibides. Avaldajat ei saa lugeda hooldusõigust omavaks isikuks ning sellest tulenevalt ei või last SM-G Norrasse saata. JG oli nõus lapse viimisega Eestisse. Lennupiletid Eestisse tulekuks ostis emale ja lapsele JG. Seetõttu ei saa väita, et lapse Eestis viibimine toimuks ilma hooldusõigust omava isiku nõusolekuta. SM-G harilikuks viibimiskohaks pole Norra, laps ei olnud Norras sotsiaalsesse ja perekondlikku keskkonda integreerunud. Laps on oluliselt tihedamini seotud Eestiga. S Norras lasteaias ei käinud, emal ja lapsel ei tekkinud Norras tugivõrgustikku. SM-G-l on puusaliigese düsplaasia. Laps on momendil aastane, kuid ei istu. Norras laps kiiret ja efektiivset arstiabi ei saanud. Arsti vastuvõtt toimus Vinterbrost 26 km kaugusel Oslos. Sinna minek oli raskendatud. Eestis saab SM-G regulaarset arstiabi. Tervishoiuteenuseid osutatakse eesti keeles ning AM on võimeline lapse seisundit selgelt ja arusaadavalt arstidele kirjeldama. Lapsele on määratud ravitoimingud, sh massaaž ja füsioteraapia. Laps saab veel rinnapiima, mistõttu on ta oma emaga tihedalt seotud.
3.SM-G-l puuduvad Norras perekonnaliikmed. Tema ainsaks kasvatajaks saaks JG. See oleks lapsele šokeeriv ja harjumuspäratu. Seega eksisteerib reaalne oht lapse psüühilisele tervisele. JG pole selgitanud, kes SM-G eest Norras hoolitseks, kui tema ise täiskoormusega tööl käib. Seega on tõendamata, et lapsele oleks tagatud arenguks vajalik keskkond. AM-l ei oleks võimalik koos SM-G-ga Norrasse minna. AM-l puuduks seal elukoht ning töökoht. On mõeldamatu, et puudutatud isik asuks elama JG juurde, kuivõrd suhe avaldajaga on lõppenud ning avaldaja on vägivaldne.
4.Lapse esindaja vaidles lapse väljaandmise taotlusele vastu. AM ei viinud last Norrast ära õigusvastaselt. Lapse toomiseks Eestisse vormistati isa teadmisel ja isa nõusolekul tagasipöördumise dokument. JG teadis, et SM-G lahkub Norrast ja läheb koos emaga Eestisse. Ka JG tuli Eestisse. Eestis viibimise ajal vanemad teostasid ühiselt hooldusõigust, vanemad on koos käinud arsti juures ja vanemate vahel on koostatud graafik lapsega kohtumise suhtes. Seega ei saa väita, et AM oleks õigusvastaselt viinud S ära Norrast ja takistanud JG-l S-ga kokkusaamist Eestis. SM-G harilikuks viibimiskohaks tuleb pidada Eesti Vabariiki, mitte aga Norra Kuningriiki. Seega Haagi 25.10.1980 konventsioon ei kuulu kohaldamisele. Juhul, kui kohus ei nõustu puudutatud isiku SM-G esindaja seisukohaga harilikust viibimiskohast, siis kuulub kohaldamisel sama Haagi konventsiooni artikkel 13 punkt b tagastamisest keeldumise kohta: last ei tagastata, kui lapse tagasitoomine võib talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil võib lapse asetada talumatusse olukorda. SM-G saab veel rinnapiima ja on sõltuv emast, kellest eraldamine põhjustab lapsele nii psüühilisi kui ka füüsilisi kannatusi. Lapse suhtes ei saa õigeks pidada seda, et laps koos emaga sunnitakse tagasi minema Norrasse, kus emal ja lapsel puudub elukoht ja Norra kohus otsustab
hooldusõiguse lapse suhtes, kes enam kui poole oma elust on elanud Eestis, kelle vanemad on Eesti kodanikud ja lapse lähikondsed elavad Eestis.
5.Tallinna Linnavalitsuse seisukoha kohaselt käesoleval ajal elab laps SM-G koos ema ja vanavanematega 3-toalises mugavustega korteris XXXXXXXXX XXX XX-X, kuhu Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse spetsialist teostas alaealise elutingimuste väljaselgitamiseks 07.03.2014 kodukülastuse. Korter on euroremonditud, eluase on puhas ja korras. Lapsele on eraldatud tuba, kus on hulk arendavaid mänguasju. Laps veel iseseisvalt ei istu, kuna ta sündis puusaliigese kaasasündinud nihestusega. Lapsele tehakse füsioteraapiat, massaaži ja võimeldakse. S on elurõõmus 11-kuune laps, kes saab veel rinnapiima ja suurema osa ajast on süles. AM väidetel oligi nende tulek Eestisse seotud tütre edasise raviga, lapse ema soovis näidata S-t Eesti arstidele. AM arvates on düsplaasia tõsine diagnoos ja kaks kuud ooteaega arsti juurde Norras võis lapsele halvasti mõjuda ning ravi pikemaks teha. Kuu aja möödudes, kui lapse tervis halvenes, otsustas ema Eestisse jääda. AM sõnade kohaselt on Eestis meditsiin kättesaadavam ja see toimub kõik riigikeeles. Juhul, kui AM ei pöördu tagasi Norrasse, ei ole lapse huvides ka tema tagastamine Norra Kuningriiki.
6.Norra Kuningriigi Ǻs omavalitsuse Lastekaitseameti poolt koostatud Sotsiaalsest aruandest nähtuvalt JG töötab Oslos restoranis E XXXXXXX XXXXX. Tal on tööandjalt head soovitused ja talle meeldib tema töö. Kuid ta on avatud uutele tööpakkumistele, vajadusel teistsuguse tööajaga. Ta tunneb sellel alal paljusid ning ei arva, et uue töö leidmine raskeks osutuks. JG sõnul on tema suhted vanematega lähedased ja head. Ta pere elab Eestis. Tema vanemad on pakkunud, et kolivad Norrasse, et aidata tal vajadusel tütart kasvatada. Tal on sõpru erinevatest riikidest ja ta on nendega tutvunud enamasti töö kaudu. Ta tunnetab pere ja sõprade suurt tuge. Kui ta tütar peaks tulema tagasi Norrasse temaga elama, siis garanteerib ta, et tütar saab kohtuda oma perega Eestis, sealhulgas oma ema perega. JG sõnul võttis ta alates tütre esimestest päevadest tütre elus osa tütre igapäevasest hooldusest, kui nad veel koos naisega elasid. Ǻs omavalitsuse lastekaitseameti arvates on JG küps isiksus ning tundub, et ta on keskendunud oma tütre heaolule. Teda häirib see keeruline olukord, milles ta praegu on, ning ta soovib asja lahendada oma tütre parimates huvides. Lastekaitseameti arvates on JG elu- ja töötingimused stabiilsed ja head. Nii korter kui ka selle naabruskond on lapse jaoks sobilikud. Pärast kohtumist JG-ga ei viita mitte miski sellele, et ta ei saaks oma tütre eest hoolitsemisega praktiliselt, rahaliselt või emotsionaalselt hakkama. Esimese astme kohtu määrus
7.23.05.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus JG avalduse ja kohustas AM üle andma lapse SM-G tema isale lapse Norra Kuningriiki tagastamiseks 7 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest.
8.Avaldaja esitas taotluse lapse tagastamiseks Norra Kuningriiki, tuginedes Haagi 1980. a konventsioonile. Kohus leidis, et avalduse lahendamisel tuleb kontrollida järgmisi asjaolusid: kas tegemist on lapse õigusvastase äraviimise või kinnipidamisega konventsiooni mõttes, sealhulgas: (a) kas tagastamise avalduse esitajal on lapse hooldamisõigus; (b) kas laps viidi teise riiki ja/või hoitakse teises riigis ilma hooldusõigusega isiku nõusolekuta; (c) kus on lapse harilik viibimiskoht; kas eksisteerivad alused tagastamisest keeldumiseks, sealhulgas: (a) kas laps viidi teise riiki ja/või hoitakse teises riigis hooldusõigusega isiku nõusolekul; (b) kas tagastamise avalduse esitaja pole teostanud lapse äraviimise või kinnipidamise ajal tema hooldamisõigust; (c) kas lapse tagasi toomine võib põhjustada talle füüsilisi, psüühilisi
kannatusi või muul viisil asetada lapse ebakindlasse olukorda; (d) kas lapse tagastamine on kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste printsiipidega.
9.Norras Lorenskogis XX.XX.XXXX sündinud SM-G vanemad on AM ja JG, kes elasid lapse sünnist kuni oktoobris 2013 Eestisse pöördumiseni perekonnana Norra Kuningriigis. Nad ei ole olnud abielus. Vanematel on ühised vanemlikud õigused. Norra Kuningriigi laste ja vanemate seaduse (lasteseadus) § 35 kohaselt koos elavatel vanematel on ühine vanemlik vastutus laste eest, § 40 sätestab, et kui vanematel on ühine vanemlik vastutus, peavad lapse kolimisel riigist välja andma mõlemad oma nõusoleku. Kui vanemad ei ole üksmeelel, kellel peaks olema vanemlik vastutus või kelle juures peaks laps püsivalt elama, ei tohi laps riigist välja kolida enne, kui erimeelsus on lahendatud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et JG ja AM omavad ühist hooldusõigust nende ühise lapse SM-G suhtes.
10.Haagi konventsioon sisustab mõiste hooldamisõiguse lapse hooldamisega seotud õigusega ja eelkõige õigusega määrata lapse elukoht (artikkel 5 (a)). Norra Kuningriigi Laste ja vanemate seadus § 30 sätestab, et lapsel on õigus hoolitsusele ja abile nendelt isikutelt, kellel on vanemlik vastutus. Neil on õigus ja kohustus teha lapse eest otsuseid lapse isiklike vajaduste osas vastavalt piiridele, mis on määratletud §-des 31 kuni 33. Vanemlikku vastutust tuleb teostada lähtudes lapse huvidest ja vajadustest. Vanemlikku vastutust kandavad isikud on kohustatud andma lapsele nõuetekohase kasvatuse ja elatise. Nad peavad kandma hoolt, et laps saaks oskuste ja annetega kooskõlas oleva hariduse. Lapsel ei tohi lubada kannatada vägivalla all ega kohelda muul viisil selliselt, et tema füüsiline või psüühiline tervis saaks kannatada või oleks ohus. See kehtib ka juhul kui vägivalda kasutakse osana lapse üleskasvatamisest. Vägivalla kasutamine ja hirmutamine või häiriv käitumine või muu hoolimatu käitumine lapse suhtes on keelatud.
11.Hooldusõiguse teostamise/mitteteostamise määramisel Haagi konventsiooni art 13 g 1 (a) mõttes ei saa lähtuda kitsalt ainult lapsega koos elamise faktist, hooldusõigust tuleb teostada ka sisuliselt. Kohus tuvastas, et avaldaja JG ja puudutatud isik AM elasid lapse sünnist kuni oktoobris 2013 Eestisse pöördumiseni perekonnana Norra Kuningriigis. Vaidlust ei olnud selle üle, et enamuse ajast lapse eest hoolitses ja lapsega tegeles lapse ema AM. Lapse isa käis tööl ja teenis perekonnale elatist. JM selgitas kohtuistungil, et nii palju kui tal oli aega, teostas ta hooldusõigust. Ta teenis pere jaoks raha ja võimalusel veetis lapsega aega nädalavahetusel. Ta töötas palju ja vaba aega oli vähe. Lapse ema tahtis sõita Eestisse ja ta ei ole seda kunagi keelanud. JG ostis piletid. JG mängis ja jalutas lapsega, rahustas last, pani riidesse ja vahetas mähkmeid. AM selgitas, et lapsele reisidokumendi taotlused esitasid vanemad ühiselt, seal on mõlema vanema allkirja vaja. Tegemist on dokumendiga, et lapsega võib riigist lahkuda. Seaduse kohaselt juhul, kui välisriigis viibitakse rohkem kui 3 nädalat, siis on hooldusõigusliku vanema nõusolekut vaja. Norra Kuningriigi Ǻs omavalitsuse Lastekaitseameti sotsiaalse aruande kohaselt JG sõnul võttis ta alates tütre esimestest päevadest tütre elus osa tütre igapäevasest hooldusest, kui nad veel koos naisega elasid. Näiteks käis ta tütrega tervisekeskuses ning tunneb oma sõnul sealset personali. Samuti hoidis ta tütart, kui tütar öösiti üles ärkas. Ta tunneb, et suudab tütre eest hästi hoolitseda ning on valmis vajadusel küsima juhiseid tervisekeskusest ja mujalt. Ka 2013 oktoobris lapsega Eestisse tulek toimus JG ja AM kokkueppel. Eestisse tulles otsustati elada AM vanemate 3-toalises korteris Lasnamäel. Eestis viibimise ajal käis JG koos lapsega arsti juures ja viibis protseduuride tegemise juures. Eestisse pöördumise ajal oli laps 6kuune.
12.Kohus ei nõustunud AM seisukohaga, et asjaolu, et JG käis tööl ja teenis perele elatist ja lapsega kodus oli AM, kes peamiselt tegeles lapse eest hoolitsemisega, tähendaks, et
JG ei ole lapse suhtes hooldusõigust teostanud. Kuna tegemist on väikelapsega, siis tegeleb paratamatult lapse ema peamiselt lapse eest hoolitsemisega ning lapse psühholoogiline side üldteadaolevalt on väikelastel emaga seetõttu ka tugevam, eriti lapsel kes saab rinnapiima. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et JG teostas hooldusõigust lapse SM-G suhtes.
13.Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-66-10 nähtuvalt tuleb tõlgendada harilikku viibimiskohta selliselt, et harilik viibimiskoht vastab kohale, mis väljendab lapse teatud integratsiooni sotsiaalsesse ja perekondlikku keskkonda. Sel eesmärgil tuleb eelkõige võtta arvesse liikmesriigi territooriumil viibimise kestust, õiguspärasust ja tingimusi ning põhjusi, miks perekond sinna liikmesriiki kolis, lapse kodakondsust, kooliskäimise kohta ja tingimusi, keelteoskust ning samuti lapse perekondlikke ja sotsiaalseid suhteid nimetatud liikmesriigis. Seega hariliku viibimiskoha tuvastamisel on oluline kindlaks teha lapse faktiline seotus kohaga, s.t riigiga. Kohus leidis, et lapse hariliku viibimise määratlemisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, et lapse vanemad elasid ja töötasid juba enne lapse sündi Norra Kuningriigis, laps on sündinud Norra Kuningriigis ja lapse sünnist kuni oktoobrini 2013. a on SM-G viibinud Norra Kuningriigis. Asja materjalidest ei nähtu, et enne Eestisse sõitmist oleks pere kavatsenud kolida Eestisse. Asja materjalidest nähtuvalt tulid JG, AM ja SM-G Eestisse seoses sooviga saada Eestis ravi. Eestisse sõites ei olnud pooltel kavatsust Eestisse elama asuda. Kohtuistungil selgitas AM, et ta oli JG-ga arutanud Eestisse kolimist, kuid konkreetseid kokkuleppeid ei ole sõlminud. JG selgitas, et temale meeldib Norras elada ja temal ei ole kavatsust Eestisse kolida. Asjaolu, et laps on Eesti kodanik, tema vanavanemad elavad Eestis, AM-l on Eestis sõbrad ja tuttavad, kellel on SM-G-ga samavanuseid lapsi ja kellega SM-G väidetavalt mängib ning 11.11.2013 esitas AM lapse koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu taotluse, ei näita, et tema tegelik harilik viibimiskoht on Eestis. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et SM-G harilik viibimiskoht on Norra Kuningriik.
14.JG ja AM kinnitasid kohtuistungil, et nad ei ole kokku leppinud, et laps jääks koos emaga elama Eestisse. AM selgitas, et detsembris 2013 teatas ta JG-le, et ta ei lähe koos lapsega Norra Kuningriiki tagasi. Lasnamäe Linnosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna arvamusest nähtuvalt on AM selgitanud linnaosa valituse esindajale, et nende tulek Eestisse oli seotud tütre edasise raviga. Lapse ema soovis näidata S-t Eesti arstile. AM arvates on düsplaasia tõsine diagnoos ja kaks kuud ooteaega arsti juurde Norras võis lapsele halvasti mõjuda ning ravi pikemaks teha. Kuu aja möödudes, kui lapse tervis halvenes, otsustas ema Eestisse jääda. AM esitatud seisukohast nähtuvalt on JG käinud 2014 veebruaris ja aprillis Eestis eesmärgiga lapsega kohtuda, kuid lapsega kohtumised on jäänud väga põgusaks seoses vanemate vahel aset leidnud konfliktidega. Kohtu hinnangul oleks JG lapse suhtes oma hooldusõigust teostanud jätkuvalt, kui AM ei oleks otsustanud, et ta jääb koos lapsega Eestisse ja ei oleks keeldunud tagasi Norrasse pöördumast. Kohus leidis, et AM poolt keeldumine koos lapsega Norrasse tagasipöördumisest on kvalifitseeritav lapse õigusvastase kinnihoidmisena Haagi konventsiooni artikkel 3 mõttes. Haagi konventsiooni artikkel 12 alusel on JG-l õigus nõuda lapse viivitamatut tagastamist.
15.Tulenevalt Haagi konventsiooni artiklist 13 võib kohus keelduda lapse tagastamise taotluse rahuldamisest, kui lapse tagasitoomine võib talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil asetada lapse ebakindlasse olukorda. Selle artikli asjaoludest lähtudes peab kohus arvestama lapse sotsiaalset tausta käsitlevat infot, mille on andnud lapse hariliku viibimiskohta keskusasutus või muu pädev asutus. Haagi konventsioonis on peetud silmas eelkõige kahjulike tagajärgede ärahoidmist. Lapse tagastamine tema harilikku viibimiskohta on väga oluline, kuid seda ainult eeldusel, et see ei kahjusta last veel täiendavalt. Haagi 1980. a konventsiooni art 13 (1) b alusel saab
jätta õigusvastaselt äraviidud või kinnihoitud lapse tagastamata vaid erandlikel juhtudel, s.o kui lapse tagastamine kahjustaks äärmiselt tõsiselt lapse heaolu. Seejuures peab tegemist olema erakordse ohuga lapse heaolule, mis on piisavalt konkreetne ja tõenäoline. Viidatud sättes nimetatud oht lapse heaolule peab olema tõendatud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et lapse tagastamine Norra Kuningriiki põhjustaks talle suuremaid kannatusi kui keskmisele 1 aastale lapsele.
16.Kohus leidis, et ei ole tõendatud, et laps satuks tagastamise korral talumatusse olukorda, samuti ei ole tõendatud füüsiliste või psüühiliste kannatuste tekkimine. Norra Kuningriigi Ǻs omavalitsuse Lastekaitseameti arvates on JG elu- ja töötingimused stabiilsed ja head. Nii korter kui ka selle naabruskond on lapse jaoks sobilikud. Pärast kohtumist JG-ga ei viita mitte miski sellele, et ta ei saaks oma tütre eest hoolitsemisega praktiliselt, rahaliselt või emotsionaalselt hakkama. Kohtuistungil JG selgitas, et lapse tagastamise korral Norra Kuningriiki ta saab vanematelt abi ja võtab hoidja. Esialgu võib võtta isaduspuhkust 3 kuu jooksul ja selle aja jooksul on võimalik leida sobivam töö.
17.Kuna menetlusosalised ei vaidle mitte lapse elukoha, vaid lapse Haagi 1980. a konventsiooni alusel tagastamise üle, ei tule käsitleda küsimusi sellest, kumba vanemat tuleks lapse kasvatamisel eelistada. Lahendada tuleb vaid lapse viivitamatu tagastamise küsimus. AM väited, et laps on 1 aastane, saab rinnapiima ja tunneb ennast emaga seotuna ja turvaliselt, ei ole lapse tagastamata jätmise aluseks. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et laps ei saaks Norra Kuningriigis tervishoiu teenuseid puusaliigese düsplaasia raviks. Vaidlust ei olnud, et lapsele on koostatud raviplaan Eestis ja last on võimalik ravida selle järgi ka Norra Kuningriigis. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et JG oleks last väärkohelnud või kasutanud AM suhtes vägivalda. Kuna nimetatud konventsiooni alusel last ei tagastata mitte teisele vanemale, vaid laps tuleb reeglina tagasi viia tema hariliku viibimiskoha riiki, ei võta kohus arvesse AM väiteid lapse ja ema lahutamise osas. JG kinnitas, et on valmis tagama elukoha AM-le ja nende ühisele lapsele. AM kinnitas kohtuistungil, et kui kohus otsustab lapse tagastada, siis ta läheb lapsega kaasa. Kohus leidis, et ei esine asjaolusid, mis oleksid aluseks SM-G Norra Kuningriiki tagastamata jätmiseks. Konventsiooni mõtte kohaselt on eelduslikult lapse huvides lapse viivitamatu tagastamine lapse harjumuspärasesse elukeskkonda. Lapse tagastamine tagab ka vanemate huvide kaitse, sest säilib vanemate õigus pöörduda lapse hooldusõiguse küsimuse lahendamiseks lapse esialgse elukoha järgsesse kohtusse ning takistab ühel vanemal saada lapse õigusvastase äraviimisega teises riigis eeliseid lapse hooldusõiguse määramisel. Ilmselgelt ei ole lapsel kerge rännata ühest riigi teise, kuid kohus leidis, et AM on oma lapse ise sellisesse olukorda seadnud, jättes lapse õigusvastaselt elukohariiki tagasi viimata.
18.Kohus määras TsMS § 445 alusel kohtulahendi täitmise viisi ja korra kohustades AM üle andma lapse SM-G tema isa JG-le Norra Kuningriiki tagastamiseks 7 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Kohtulahendi mittetäitmisel tuleb lubada kohtutäituril kasutada kohtulahendi täitmiseks täitmise juures viibiva ametniku, sh sotsiaaltöötaja, politsei, abi sunni rakendamisel. Määruskaebus
19.AM palub maakohtu määruse tühistada ja jätta JG-i avalduse rahuldamata.
20.Maakohus ei arvestanud, et laps viibis Norra Kuningriigis vaid oma kuuenda elukuuni ja seetõttu ei ole ta võimeline tajuma oma harjumuspärase elukeskkonnana Norrat. Eriti veel emast lahutatuna. Määruses ei ole arvestatud, et laps saab emalt rinnapiima ning lapse viivitamatul Norra tagastamisel puudub lapse emal elukoht ja lapse isale jätmisel jääb laps ilma rinnapiimata. Määrus on vastuoluline, eirab asjaolusid, mille üle pooltel
vaidlus puudub ning põhineb valdavalt oletustel ja asja enda kasuks lahendamisest huvitatud isiku väidetel. Näiteks poolte vahel puudub vaidlus selles, et Norra arstid ei diagnoosinud S-l puusaliigese düslaapiat ning jätsid ta sellel põhjusel ka vastava ravita. See oli ka lapse ja ema Eestisse naasmise põhjus, millega avaldaja nõustus. Seega on arusaamatu kohtu seisukoht, et puuduvad tõendid, et laps ei saa Norras tervishoiu teenuseid puusaliigese düslaapia raviks – kui Norra arstid seda haigust ei tuvastanud, siis ei saanud ka vastavaid tõendeid tekkida. Seevastu on kohus tuvastanud, et Eesti arstid on koostanud lapsele raviplaani. Kohus ei arvestanud sellega, et lapse ema ei räägi Norra keelt, mis tähendab seda, et tal ei ole võimalik Norras arstidega rääkida – vastata arstide küsimustele, selgitada tähelepanekuid. Vajaliku arstiabi kättesaadavus seisneb ka keelebarjääris. Lapse ema ja mõlema vanemapoolsed vanavanemad ja kõik sugulased elavad Eestis. Eluetapp, mil laps tunneb ära tuttavaid inimesi ja kohti, on lapsel möödunud vaid Eestis, mitte Norras. Määruse resolutsioon ei ole kooskõlas Haagi Konventsiooni aluspõhimõtetega ega kohalduva materiaalõigusega. Määrus ei põhine tsiviilasjas kogutud tõenditele, ega tuvastatud asjaoludele. Maakohus ei ole arvestanud avaldaja väidete vastuolulisusega, elulise usutavusega. Maakohus on asja menetlemisel rikkunud menetlusnorme.
21.Lapse isa väited tõendavad, et isa ei tea lapse hooldamisest mitte midagi. Lapse isa ütles ise sisuliselt seda, et ta arvab, et ehk saab hakkama, kuid ei ole selles kindel, mööndes, et tuleb kasutada tervisekeskuse abi. Kogu lapse sotsiaalne keskkond, mõlemad vanaemad, vanaisad, kõik onud ja tädid, asuvad Eestis. Lapse ema norra keelt ei räägi ja seetõttu ei ole võimalik tal lapsega Norra keskkonda ka integreeruda.
22.Määruskaebuse esitaja osundab Norra Lastekaitseameti 30.04.2014 aruandele ja juhib tähelepanu, et aruande koostamiseks kohtuti JG-ga vaid üks kord ja see kestis vaid kaks tundi. Sisult on aruanne kõigest JG paljasõnalise jutustuse üleskirjutus, mitte objektiivne aruanne. Aruanne tõendab seda, et JG on kõik lapse asjad korterist välja visanud ja mingit tagasi integreerumise kohta või kodu või perekondlikku keskkonda Norras last ei oota. 06.05.2014 kohtuistungi protokollist nähtuvalt vastas isa kohtule, et lapse Norra tagastamisel võtab isa lapsele hoidja. Eeltoodu tähendab ka seda, et last seob Norraga vaid fakt, et ta sündis seal ja tema isa elab seal. Harju Maakohtu määruse täitmine tähendab sisuliselt seda, et rinnalaps võetakse emalt ära ja antakse Norra hoidja hoolde, kelle isik on teadmata.
23.Harju Maakohus ei ole asja lahendamisel arvestanud lapse vanusega. SM-G harjumuspärane elukeskkond ei ole Norra Kuningriigis isa kahetoalises korteris, mis on talle võõras ja kus ei ole tuttavaid inimesi. Vaidlus puudub selles, et laps viibis Norras vaid oma 6nda elukuuni. Nõustuda ei saa maakohtu hinnanguga, et lapse huvides on ning ta tajus 6-kuusena ja tajub praegu 12-kuusena harjumuspärase elukeskkonnana Norrat. Nii väike laps ei oma majandusgeograafilist ülevaadet, millises riigis on parem elada ning kindlasti ei ole tal võrdlusi, kummas riigis ta on rohkem harjunud elama, kas Eestis või Norras. JG poolt esitatud avalduse kaalutluseks ei olnud mitte lapse huvid, vaid tema tahe demonstreerida AM suhtes võimu.
24.Lasnamäe Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna 21.04.2014 arvamuse on SM-G üheaastane laps, kes vajab igapäevaselt ema hoolt. JG ei ole avaldanud, milline saaks olema lapse elukorraldus Norra Kuningriigis, kui AM jääb elama Eestisse. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et juhul kui AM ei pöördu tagasi Norrasse, ei ole lapse huvides ka tema tagastamine Norra Kuningriiki.
25.Maakohus on menetluse läbiviimisel rikkunud menetlusnorme. Nimelt sätestab TSMS § 5 lg 3, et hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. Lisaks eksisteerib Riigikohtu praktika kohaselt kohtu selgitamiskohustus ja kohtuotsus
ei tohi tulla menetlusosalisele üllatuslik. See tähendab seda, et juhul kui kohus leiab, et mõni asja lahendamiseks oluline element on tõendamata, siis tuleb juhtuda sellele poole tähelepanu või hagita asjas koguda tõend omal algatusel. Käesoleva menetluse tähenduses oleks vastavaks tõendiks eriteadmistega isiku, kas lastearsti või laste psühholoogi arvamus selle kohta, kas üheaastase rinnalapse, kes vajab igapäevast ravi, Norra isale tagastamine on vastuolus lapse füüsilise ja psüühilise tervisega või mitte.
26.Maakohus ei ole asja lahendamisel pööranud piisavalt tähelepanu asjaolule, et JG viskas sisuliselt nii lapse kui ema Norra korterist välja. Selle asjaolu koht on mõlemad pooled andnud selgitusi ning selle on fikseerinud ka Norra lastekaitse. Maakohus ei ole piisavalt pööranud tähelepanu, ega teinud järeldusi ka sellest, et JG ei saatnud tagantjärgi Eestisse mitte üksnes kõiki lapse asju, vaid ka kõik lapse ema asjad. See tähendab koosmõjus kirjaliku nõusolekuga riigist lahkumiseks, et JG on Haagi Konventsiooni artikkel 13 punkti a) tähenduses nii teos, sõnas kui kirjas väljendanud nõusolekut lapse ja lapse ema Norrast lahkumiseks ning ise korraldanud nii, et tagasi ei tuldaks.
27.Maakohtu määrus kohustada lapse ema AM andma laps üle JG-le lapse Norra viimiseks, on vastuolus lapse õiguste, heaolu ja huvidega. Lapse ema ja isa kooselu on lõppenud isa vägivaldsuse tõttu, lapse emal Norras elukoht puudub. Maakohtu otsuse resolutsioon on lapse huvide ja sellest tulenevalt ka Haagi Konventsiooniga ranges vastuolus. Alaealise määratud korras esindaja ja eestkosteasutuse seisukoht
28.Esindaja palub määruskaebuse rahuldada. Maakohus ei arvestanud asjaolusid, mis näitavad lapse seotust Eestiga. Lasnamäe LOV leiab, et lapse huvides ei ole tema tagastamine Norra Kuningriiki. Avaldaja seisukoht
29.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määrus vastab nii vormi kui sisu poolest TsMS-s sätestatule, samuti ei tuvastanud kolleegium olulisi menetlus- ega materiaalõigusnormi rikkumisi maakohtu poolt. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
31.Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Haagi konventsiooni art 3 järgi lapse äraviimine või kinnihoidmine on õigusvastane, kui a) see on vastuolus füüsilisele või muule isikule või asutusele vahetult enne lapse äraviimist või kinnihoidmist tema hariliku viibimiskoha riigi seaduse alusel antud hooldamisõigusega ja b) äraviimise või kinnihoidmise ajal hooldamisõigust teostati või oleks teostatud, kui last ei oleks ära viidud või kinni hoitud. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et lapse toomine Eestisse oli õiguspärane. Avaldaja leidis, et õigusvastane on lapse kinnihoidmine Eestis ning temaga Norrasse tagasi pöördumata jätmine. Kolleegium on seisukohal, et maakohus tuvastas õigesti, et avaldajal oli lapse hooldamisõigus, lapse vanemad elasid Norras koos ning avaldaja oleks saanud jätkata hooldusõiguse teostamist, kui laps ei oleks jäänud emaga Eestisse, millist kokkulepet vanematel Eestisse tulles ei olnud. Vanemad olid planeerinud lapse edasist elukorraldust Norra Kuningriigis, ka ärasõidu eelselt või selle ajal ei olnud perel kavatsust kolida Eestisse. Seega puuduvad asjas tõendid selle kohta, et konventsiooni tähenduses oleks vanemate poolt valitud lapse hariliku viibimiskoha riigiks muu riik kui Norra Kuningriik.
32.Konventsiooni art 13 (1) b kohaselt võib jätta lapse tagastamata, kui lapse tagastamisele vastu vaidlev isik tõendab, et lapse tagasitoomine võib talle põhjustada füüsilisi või
psüühilisi kannatusi või muul viisil võib lapse asetada ebakindlasse olukorda. Seega võib nimetatud alusel jätta õigusvastaselt kinni hoitud lapse tagastamata vaid väga erandlikel asjaoludel ning seda sätet tuleb tõlgendada kitsalt, s.o kui lapse tagastamine kahjustaks äärmiselt tõsiselt lapse heaolu. Seejuures peab tegemist olema erakordse ohuga lapse heaolule, mis on piisavalt konkreetne ja tõenäoline. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et lapse tervis düsplaasia tõttu võiks Norra Kuningriigis sattuda ohtu ning seal ei ole võimalik jätkata raviga, mida Eestis on alustatud. Väikelapse tema emast lahutamist saab vältida selliselt, et ema naaseb koos lapsega lapse hariliku viibimiskoha riiki. Samuti ei ole praeguses asjas vaidlus mitte lapse elukoha või hooldusõiguse üle, vaid lapse konventsiooni alusel tagastamise üle, seetõttu ei tule selles menetluses käsitleda küsimust, kumba vanemat tuleks lapse kasvatamisel eelistada. Lahendada tuleb ainult lapse viivitamatu tagastamise küsimus. Seejuures ei tule nimetatud konventsiooni alusel last tagastada mitte teisele vanemale, vaid laps tuleb reeglina tagasi viia tema hariliku viibimiskoha riiki. Kolleegium leiab, et puuduvad Haagi 1980.a konventsiooni alusel lapse Norra Kuningriiki tagastamata jätmise alused.
33.Määruskaebuse rahuldamata jäämise korral jäävad kaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
Margo Klaar
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Määrus tühistatud osaliselt Riigikohtu 18.02.2015 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. juulil 2014. a tsiviilasjas nr 2-14-50730 tehtud määrus osas, millega jäeti jõusse Harju Maakohtu 23. mai 2013. a. määrus, millega maakohus kohustas A. M üle andma lapse S. M-G tema isale J. G lapse Norra Kuningriiki tagastamiseks seitsme päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest, ning osas, millega maakohus lubas kohtutäituril selleks tähtajaks kohtulahendi mittetäitmise või täitmise takistamise korral kasutada kohtulahendi täitmiseks täitmise juures viibiva ametniku (sh sotsiaaltöötaja, politsei) abi sunni rakendamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2.Tühistatud osas saata asi uueks lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada OSAÜHINGULE ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID (konto nr EE571010002031399008) A. M määruskaebuselt 31. juulil 2014. a tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.