Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Hagi põhjenduse kohaselt elavad hagejad käesoleval ajal koos oma emaga Eestis, kostja aga Saksamaal. Hagejad viibivad kostja juures Saksamaal paar korda aastas kokku mõni nädal. Hagejate elukoht ema juures tähendab seda, et hagejate ema peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka rahalisi vahendeid. Kostja täitis hagejate ülalpidamiskohustust kuni 2010 maini, kandes laste ülalpidamisega seonduvaid kulusid 2000 eurot kuus. Alates 2010 juunist täitis kostja ülalpidamiskohustust ebapiisavalt ja ebaregulaarselt, makstes igakuiselt 1000-1271 eurot. 2010 oktoobrist kuni 2011 märtsini tasus kostja elatist hilinenult ja ebapiisavalt, tasudes tagantjärgi iga kuu eest 550-850 eurot. 01.11.2010 teatas kostja, et loobub kõigist ühisvaradest ja hüpoteegist ning seetõttu ei ole nõus elatist tasuma rohkem kui Saksamaa Liitvabariigi seadus ette näeb. Samuti avaldas kostja, et abielu kohtus lahutamise korral tasaarvestab lahutamisega seonduvad kulud hagejate elatisega. 11.04.2011 teatas kostja järjekordselt, et keeldub edasiste elatiste maksmisest. Hagiavalduses palusid hagejad kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt perioodi eest 01.10.2010 kuni 20.04.2011. 10.09.2012 esitatud täpsustuse kohaselt palus VDSM kostjalt välja mõista elatise 464, 67 eurot; RESM palub kostjalt välja mõista elatise 458, 02 eurot ja MLLM palub kostjalt välja mõista elatise 448, 04 eurot. VDSM igakuised kulud on: üür koos kommunaalkuludega 200 eurot; elekter maakodus 24, 56 eurot; prügivedu maakodus 0, 71 eurot; kooli toiduraha 29, 82 eurot; toit ja igapäevatarbed 186 eurot; koolibussi kulud 28 eurot; kulutused telefonile 6 eurot; R kooli õppemaks 2012/2013 178, 42 eurot; R kooli muud tasud (õppematerjalid) 1 euro; klassiraha (ühisüritused) 10, 83 eurot; koolitarbed 10 eurot; laste puhkus- ja vabaaeg 10 eurot; laste kultuuriline harimine 5 eurot; huviringid 63 eurot; treeninglaager 11 eurot; apteegi ja ravikulud 3 eurot; hambaarst, silmaarst, nahaarst 1, 50 eurot; juuksur 10 eurot; laste taskuraha 25 eurot; ostetud riided ja jalanõud (k.a koolivorm 50 eurot); vajalik lisasumma riiete jalanõude jaoks 50 eurot; laste sünnipäevapeod 13 eurot ja sõprade sünnipäevakingid 12,50 eurot. Kokku on VDSM kulud ühes kuus 929, 33 eurot. RESM igakuised kulud on: üür koos kommunaalkuludega 200 eurot; elekter maakodus 24, 56 eurot; prügivedu maakodus 0, 71 eurot; kooli toiduraha 13, 44 eurot; toit ja igapäevatarbed 186 eurot; koolibussi kulud 28 eurot; kulutused telefonile 6 eurot; R kooli õppemaks 2012/2013 165, 11 eurot; R kooli muud tasud (õppematerjalid) 1 euro; klassiraha (ühisüritused) 11, 23 eurot; koolitarbed 10 eurot; laste puhkus- ja vabaaeg 10 eurot; laste kultuuriline harimine 5 eurot; huviringid 79 eurot; treeninglaager 11 eurot; apteegi ja ravikulud 3 eurot; hambaarst, silmaarst, nahaarst 1, 50 eurot; juuksur 10 eurot; laste taskuraha 25 eurot; ostetud riided ja jalanõud (k.a koolivorm 50 eurot); vajalik lisasumma riiete jalanõude jaoks 50 eurot; laste sünnipäevapeod 13 eurot ja sõprade sünnipäevakingid 12, 50 eurot. Kokku on RESM kulud ühes kuus 916, 04 eurot. MLLM igakuised kulud on: üür koos kommunaalkuludega 200 eurot; elekter maakodus 24, 56 eurot; prügivedu maakodus 0, 71 eurot; kooli toiduraha 13, 44 eurot; toit ja igapäevatarbed 186 eurot; koolibussi kulud 28 eurot; kulutused telefonile 6 eurot; R kooli õppemaks 2012/2013 138, 48 eurot; R kooli muud tasud (õppematerjalid) 1 euro; klassiraha (ühisüritused) 15, 90 eurot; koolitarbed 10 eurot; laste puhkus- ja vabaaeg 10 eurot; laste kultuuriline harimine 5 eurot; huviringid 83 eurot; treeninglaager 11 eurot; apteegi ja ravikulud 3 eurot; hambaarst,

silmaarst, nahaarst 1, 50 eurot; juuksur 8 eurot; laste taskuraha 25 eurot; ostetud riided ja jalanõud (k.a koolivorm 50 eurot); vajalik lisasumma riiete jalanõude jaoks 50 eurot; laste sünnipäevapeod 13 eurot ja sõprade sünnipäevakingid 12, 50 eurot. Kokku on MLLM kulud ühes kuus 896, 08 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles vastu elatise suurusele. Kostja pole kunagi väitnud, et ta ei soovi elatist tasuda. Kostja võimaldab oma lastele majanduslikku ja mitterahalist abi, nii palju kui võimalik. Hetkel pole see kahjuks võimalik. Kostja on hagejate ema käitumise tõttu tekkinud haigusseisundi pärast alates aprilli algusest 2011 olnud töövõimetu ega oma sellest ajast alates sissetulekut. Sellest ajast peale on kostja alustanud pankrotimenetlust. Juunist 2008 – juunini 2011 on kostja tasunud hagejatele kokku 89 905 eurot. See annab kuus keskmiselt 2497,36 eurot. Sellele lisanduvad järgmised naturaaltasud kõigi kolme lapse jaoks: reisikulutoetus kõigile lastele 1000 eurot; kostja kulul toimus mitmel korral 3 aasta sees laste riietuse hankimine ca 3000 eurot; lapsed reisisid kostja kulul mitmel korral Berliini ja tagasi ca 2000 eurot; kostja renoveeris 2 lastetoakomplekti ca 1000 eurot; kostja hoolitses laste eest ühiste viibimiste ajal ca 1500 eurot; kostja kandis kulusid sünnipäevakinkide jne eest ca 1500 eurot. See annab kokku täiendavaid tasusid vähemalt ca 10 000 euro eest. Kostja vaidleb tagasiulatuvale elatise nõudele vastu. Kostja on viimase kolme aasta jooksul väljaspool seaduslikke kokkuleppeid pakkunud finantsilist tuge. Ei naturaaltasude ega rahalise ülalpidamise eest pole hageja kostjat kunagi tänanud, kuigi see on ületanud seadusega määratud suuruse. Hageja pole kordagi huvitunud kostja majanduslikest võimalustest, vaid koostanud üha uusi nõudmisi. Kostja on varasemalt tõestatavat ülalpidamist maksnud kuus keskmiselt ca 2500 eurot. Lisaks sellele on ta andnud igakuiselt oma laste käsutusse naturaaltasusid ca 263 euro väärtuses. Kostja tegelik igakuine sissetulek ei oleks seda võimaldanud, see jäi igakuiselt alla 1500 euro. Headel aegadel võtsid laste ema ja kostja ühiselt vastu otsuseid enda ühise elu suhtes, kui ostsid maja nii linna kui ka maale. Et neid varasemaid otsuseid tuleb revideerida, on lahkumineku ja lahutuse tavaline osa. Kui hagejate esindaja ei saa enam väidetud hagejate vajadusi katta, kuigi tema käsutuses on märkimisväärsed vahendid, siis ei ole asi kostja väheses ülalpidamisrahas või kostja maksetahtmatuses. Kostja on hagejate seadusliku esindaja ülemääraste nõudmiste tõttu maksejõuetu. Laste ema ise polnud valmis tegema muutusi, mis oleks seda takistanud, ja tõlgendab tänaseni kostja maksejõuetust maksetahtmatusena. Kostjale pole tuttavad Eesti õigusemõistmise konventsioonid ning ta on korduvalt otsinud konkreetset nõustamist õigusasjades ja -määrustes Berliini Noorsooametist. Makstava ülalpidamisraha suurus on vastavalt Saksa perekonnaõigusele ja vastutavatele noorsooametitele sissetulekust sõltuv. Ülalpidamisraha arvestamiseks on Saksa perekonnaõiguse järgi kasutusel nn Düsseldorfi tabel. Makse saaja teatab oma nõudmisest riiklikku noorsooametisse, kes määrab kindlaks makstava ülalpidamisraha. Saksa seaduse poolt kindlaks määratud nõudmise ülemmäär seoses kolme Eestis elava lapsega on tegelikult vastavalt igakuisele sissetulekule maksimaalselt 1022, 40 eurot. Kostja sissetulekud praegu jäävad igakuiselt selgelt alla 1000 euro. Seoses sellega, et hagejate esindaja keeldub kostjale välja maksmast tema osa varast, on kostja sattunud maksejõuetusse ja ei saa ise enam kohustusi kanda. Selleks, et tasuda hageja poolt

nõutud ülalpidamiskulu, peaks kostja sissetulek olema vähemalt vahemikus 2701 – 3100 eurot. Ilma mahaarvamisteta oleks kogu ülalpidamine siis 1535 eurot ja pärast kõigi faktorite mahaarvamist on ülalpidamisnõude suurus 1228 eurot. Maakohtu otsus Kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja kostjalt VDSM kasuks igakuise elatise 302, 92 eurot kuus alates 21.04.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni 11.11.2014, RESM kasuks igakuise elatise 288, 27 eurot kuus alates 21.04.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni 11.09.2016 ja MLLM kasuks igakuise elatise 241, 29 eurot kuus alates 21.04.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni 22.01.2021. Perioodil 21.04.2011 kuni 28.10.2012 MM poolt hagejate ülalpidamiseks tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 65 kohaselt vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi õigus. Seega tuleb jätta tähelepanuta kostja korduvad viited Saksa õiguse Düsseldorfi tabelile. Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p. 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg. 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selles, et LM ja MM alealised lapsed VDSM, RESM ja MLLM elavad koos emaga. Seega on täidetud elatise saamise esmane eeldus. Hagejad ja kostja vaidlevad elatise suuruse üle ja selle üle kas kostja on rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Hagejate seadusliku esindaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt kostja ikkagi maksis aprillini 2011 elatist, aga iga kuuga läksid summad väiksemaks. Samuti seletas hagejate seaduslik esindaja, et käesoleval ajal kostja elatist ei maksa ja varjab oma sissetulekuid. Kostja kohtuistungile kohale ei ilmunud. Kostja on rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust, sest elatise maksmine peab olema regulaarne ja kindlas summas, et hagejad teaksid sellega arvestada ning hagejate seaduslik esindaja saaks ise tasuda kõik lastega seonduvad kulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatis kostjalt hagejate kasuks välja mõista. PKS § 99 lg. 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg. 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Seega tuleb kindlaks teha hagejate mõistlikud vajadused.

Hagejad on harjunud keskmisest jõukama eluviisiga, kuid käesoleval ajal on nende vanemate võimalused muutunud. Hagejad on esitanud kohtule tabeleid ja selgitusi tehtavatest kulutustest, kuid tõendeid kõigi kulutuste kandmise kohta esitanud ei ole. Vastavalt välja kujunenud kohtupraktikale ei ole vaja tõendada seaduses sätestatud minimaalmääras elatise suurust. Tõendamata on kulutused eluasemele üüri ja kommunaalkulude osas. Hagejate seadusliku esindaja 06.09.2012 toimunud kohtuistungil antud seletuse kohaselt üüris ta enda eluaseme välja, kuna ta ei suuda eluasemekulusid kanda, ning läks üüripinnale. Hagejate seaduslik esindaja esitas kohtule üürilepingu, mis on sõlmitud 31.08.2012 hagejate seadusliku esindaja (üürnik) ja GT (üürileandja) vahel. Nimetatud üürilepingu alusel kohustub hagejate seaduslik esindaja tasuma iga kuu üüri 800 eurot, mis sisaldab endas kõiki eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulusid. Kostja esitas kohtule 22.10.2012 täiendavad selgitused, millest nähtub, et GT on hagejate seadusliku esindaja elukaaslane. Seega ei ole nimetatud üürileping tõendina usaldusväärne. Üldteada asjaolu on, et kooselu ei ole tavapäraselt ärisuhe ning seetõttu ei saa nimetatud üürilepinguga arvestada. Seetõttu ei ole nimetatud kulud eluasemele tõendamist leidnud. Tõendatuks saab lugeda kulutused elektrile ja prügiveole maakodus. Tõendamist on leidnud VDSM igakuine kulu õppemaksule 178, 42 eurot, RESM igakuine kulu õppemaksule 165, 11 eurot ja MLLM igakuine kulu õppemaksule 138, 48 eurot. Riiete ja jalanõude kulud on tõendamata. Tegemist on kasvavate lastega, kes vajavad pidevalt uusi riideid ja jalanõusid ning kõiki riietele, jalanõudele tehtavaid kulutusi ei ole võimalik tõendada, kuid tehtavad kulutused peavad jääma mõistlikkuse piiridesse. Mõistlikud kulud riietele-jalanõudele on 50 eurot kuus, mis teeb aastas kokku ühele lapsele 600 eurot. Tõendamata on hagejate igakuised kulud koolibussile 28 eurot kuus ühe hageja kohta. Kohtule esitatud väljavõte koolibussi maksumuse kohta ühes kuus kooli kodulehelt ei tõenda, et hagejad nimetatud teenust reaalselt kasutavad. Kohtule ei ole esitatud maksekorraldusi või pangaväljavõtteid koolibussi eest tasumise kohta. Koolitoidu kulud on tõendatud kooli kodulehe väljavõttega, kuigi ka selle tasumise kohta hagejad tõendeid esitanud ei ole. Tõenäoliselt hagejad söövad koolitoitu. Mõistlikud on VDSM ja RESM toidu ja igapäevatarbe kulud (pesu pesemise ja koristamisega seotud kulud) 186 eurot kuus kummalegi hagejale. Üldteada asjaolu on, et toit on kallis ja kasvavad lapsed vajavad täisväärtuslikku toitu. Hagejad on murdeeas poisid ning on seetõttu väga suure isuga. MLLM mõistlikeks toidu ja igapäevatarbekuludeks on 120 eurot. Hagejad on osaliselt tõendanud treeningute kulud. MTÜ D arve nr. 12012265 alusel on MLLM tantsurenni tasu 35 eurot kuus. A OÜ arve kohaselt on VDSM ja RESM taipoksi treeningtasu 27, 30 eurot septembrikuu eest. Hagejate seadusliku esindaja selgituse ja A spordiklubi kodulehe kohaselt on igakuine kuumakse 39 eurot lapse kohta, kuid septembrikuu arve on madalam, kuna esimesel nädalal treeninguid ei toimunud. K kodulehe väljavõte ei tõenda asjaolu, et RESM käiks Ks. Samuti on tõendamata MLLM osalemine R Kooli Muusikakooli pilliõppes, kuna kooli kodulehel olev info ei tõenda asjaolu, et hageja käiks pilliõppes. Huviringides käimist tõendab kas huviringi õpetaja tõend või arvelduskonto väljavõte. Samuti on laste kultuuriline harimine 5 eurot kuus kaetud puhkuse- ja vabaaja kuludega. Samuti saavad lapsed igakuiselt taskuraha. Hagejad ei ole tõendanud spordilaagris osalemist. Kohtule esitatud TV 31.03.2011 e-kiri sisaldab infot soovi korral osalemise võimaluse kohta spordilaagris maksumusega 95 euro iga

hageja kohta. Laagris osalemise ja selle eest tasumise kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kooli kodulehel olev info ujumistreeningute kohta on asjakohatu, kuna nimetatud tõend ei tõenda, et VDSM käib käesoleval ajal nimetatud treeningul. Elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel üle seaduses sätestatud miinimummäära arvestatakse lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. VDSM igakuised tõendatud ja vajalikud kulud on: elekter maakodus 24, 56 eurot; prügivedu maakodus 0, 71 eurot; kooli toiduraha 29, 82 eurot; toit ja igapäevatarbed 186 eurot; kulutused telefonile 6 eurot; R kooli õppemaks 2012/2013 178, 42 eurot; R kooli muud tasud (õppematerjalid) 1 euro; klassiraha (ühisüritused) 10, 83 eurot; koolitarbed 10 eurot; laste puhkus- ja vabaaeg 10 eurot; huviringid (taipoksi treening) 39 eurot; apteegi ja ravikulud 3 eurot; hambaarst, silmaarst, nahaarst 1, 50 eurot; juuksur 10 eurot; taskuraha 25 eurot; riided ja jalanõud 50 eurot; laste sünnipäevapeod 10 eurot ja sõprade sünnipäevakingid 10 eurot. Kokku on VDSM igakuised kulud 605, 84 eurot. RESM igakuised tõendatud ja vajalikud kulud on: elekter maakodus 24, 56 eurot; prügivedu maakodus 0, 71 eurot; kooli toiduraha 13, 44 eurot; toit ja igapäevatarbed 186 eurot; kulutused telefonile 6 eurot; R kooli õppemaks 2012/2013 165, 11 eurot; R kooli muud tasud (õppematerjalid) 1 euro; klassiraha (ühisüritused) 11, 23 eurot; koolitarbed 10 eurot; laste puhkus- ja vabaaeg 10 eurot; huviringid (taipoksi treening) 39 eurot; apteegi ja ravikulud 3 eurot; hambaarst, silmaarst, nahaarst 1, 50 eurot; juuksur 10 eurot; taskuraha 25 eurot; riided ja jalanõud 50 eurot; laste sünnipäevapeod 10 eurot ja sõprade sünnipäevakingid 10 eurot. Kokku on RESM igakuised kulud 576, 55 eurot. MLLM igakuised tõendatud ja vajalikud kulud on: elekter maakodus 24, 56 eurot; prügivedu maakodus 0, 71 eurot; kooli toiduraha 13, 44 eurot; toit ja igapäevatarbed 120 eurot; kulutused telefonile 6 eurot; R kooli õppemaks 2012/2013 138, 48 eurot; R kooli muud tasud (õppematerjalid) 1 euro; klassiraha (ühisüritused) 15, 90 eurot; koolitarbed 10 eurot; laste puhkus- ja vabaaeg 10 eurot; huviringid (tantsurenni tasu) 35 eurot; apteegi ja ravikulud 3 eurot; hambaarst, silmaarst, nahaarst 1, 50 eurot; juuksur 8 eurot; taskuraha 25 eurot; riided ja jalanõud, 50 eurot; laste sünnipäevapeod 10 eurot ja sõprade sünnipäevakingid 10 eurot. Kokku on MLLM igakuised kulud 482, 59 eurot. PKS § 116 lg. 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Seega on vanematel ka võrdne kohustus oma lapsi ülal pidada ning mõlemal vanemal tuleb laste ülalpidamiskohustust kanda võrdselt. Seega tuleb kostjalt välja mõista pool hagejate kuludest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja enne hagi kohtusse esitamist ka selle summa ringis hagejatele ülalpidamist andnud ning eeltoodust tulenevalt ei kuulu tagasiulatuv nõue rahuldamisele.

Täiendav otsus 25.03.2013 tegi maakohus täiendava otsuse, tunnistades 29.10.2012 otsuse viivitamatult täidetavaks iga hageja suhtes. MM apellatsioonkaebus

Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja palub elatise väljamõistmisel arvestada tema sissetulekuga, milleks on 365, 33 eurot kuus. Kostja praegune sissetulek aastas on 4384, 04 eurot, mis teeb kuus 365, 33 eurot. See ei vasta isegi mitte seaduses ette nähtud elatusmiinimumile ja kostja elamiskuludele. Kostja maksejõuetuse/pankroti põhjus on laste ema aastatepikkused ülemäärased nõuded, mis hävitasid kostja majanduslikult. Ainuüksi kostja võlad maksuameti ees ulatuvad ülemääraste nõuete tagajärjel praeguseks ligi 25 000 euroni. Kostja ei vaidlusta ei hageja elatise maksmise nõuet ega ka igakuiseks elatiseks määratud summat. Kohus ei ole määratud elatise suurust sidunud ei laste vanusepiiride ega aastase perioodiga. Kostja ei saa aru, kas lastele määratud summade erinevus jääb alles või ühtlustuvad need aastate jooksul. Kohtu väljaütlemised selle kohta on ebaselged. Murettekitav on, et otsuse kohaselt on ühele lapsele määratud kuni 18. eluaasta täitumiseni igakuiseks summaks 302, 92 eurot, teisele aga vaid 241, 29 eurot. Elatis peaks vastavalt lapse vanemaks saamisele kasvama, sest 10-aastase lapse vajadused erinevad 17-aastase lapse omadest. Et alguses on elatise suuruses vanusest sõltuvaid erinevusi, on selge. Siiski tuleks kindlaks määrata konkreetne suurenemine. Samuti on ebaselge elatisnõuete vastastikune tasaarveldamine selle aja eest, mille lapsed on veetnud ja veedavad ka tulevikus isa juures. Saksa õiguse järgi tuleb selle aja kohta teha protsentuaalne tasaarveldus. Näiteks, kui lapsed veedavad kuus ühe nädala isa juures, tekivad laste ülalpidamiskulud isal, moodustades näites kirjeldatud juhul 25% ema elatisnõudest. Maksekohustus ei moodusta enam 100% ja väheneb protsentuaalselt selle aja võrra, mille jooksul hoolitseb laste eest isa. Näites kirjeldatud juhul (1 nädal) peaks maksekohuslane maksma vaid 75% oma elatiskohustusest, sest 25% igakuistest ülalpidamiskuludest kannab ta ise. Lapsed on alates 2011.a. juunist korduvalt kostja juures viibinud, lisaks pidi kostja kandma kõik reisikulud. Kohus on juba otsustanud, et tehtud maksed tuleb tasaarveldada. Kostja on sellega täielikult nõus. Kostja on tõendatult maksnud järgmised summad: juunist 2008 - oktoobrini 2009 igas kuus 4000 eurot, novembrist 2009 - juunini 2010 igas kuus 2000 eurot, juunist 2010 – septembrini 2010 igas kuus 1271 eurot, oktoobrist 2010 - märtsini 2011 igas kuus 850 eurot, aprillist 2011 - juunini 2011 igas kuus 450 eurot. Kohtuotsuse alusel on hagejate nõude suurus 36 kuu kohta (juunist 2008 - juunini 2011) kokku 29 969, 28 eurot. Kostja maksis hagejatele sama ajavahemiku jooksul vabatahtlikult elatist 90 355 eurot. Seega on vaieldamatu, et kostja on ajavahemikus juunist 2008 kuni juunini 2011 maksnud hagejatele 60 385, 72 eurot rohkem. Hageja tagasiulatuva seadusliku nõude suurus alates 2011 juunist (kostja maksejõuetuks muutumine) kuni 2013 märtsini (20 kuud x 832, 48) on kokku 16 649, 60 eurot. Kui teha enammakstud 60 385, 72 euro ja seadusliku elatisnõude tasaarveldus, on kostja enam maksnud 43 736, 12 eurot. Kostja on maksejõuetu alates 2011 juunist seoses laste ema ülemääraste nõuete ja tema soovimatusega kostjaga kokkuleppele jõuda. Laste ema on pärast kostjast lahutamist saanud Saksamaalt õigusvastaselt riiklikku lastetoetust. Vaid kostjal oleks olnud õigus saada laste toetamiseks lastetoetust. Hageja sai ajavahemikus juunist 2008 kuni maini 2012 õigusvastaselt igas kuus 558 eurot, kokku 26 226 eurot. Hageja sai samal ajal ka Eesti riigilt lastetoetust. Need rahalised puudujäägid, mille on põhjustanud ainult laste ema saamahimu, on viinud kostja tänasesse finantsilisse hädaolukorda. Kui kostja oleks saanud kasutada summasid, milleks oli õigus ainult temal, oma laste toetamiseks ja oma elu kindlustamiseks, ei oleks praegu elatisnõude esitamiseks põhjust.

Elatisnõudest tuleb lisaks maha arvestada ka kostja auto müügist saadud tulu. Laste ema palus kostjalt 2011 suvel nõusolekut kostja sõiduki Skoda Octavia müügiks. Kostja andis nõusoleku tingimusel, et müügist saadavat tulu kasutatakse laste ülalpidamiseks. Laste ema avaldas alles hiljem, et müügitulu olevat olnud 7000 eurot. Laste ema pole tänaseni avaldanud andmeid müügi kohta ega esitanud ka ostu-müügilepingut või muid fakte. Sõiduki müügist saadud tulu tuleb hagejate nõudest maha arvestada. Kui kostja panustas 2009. a. laste puhkusereisi 1000 euroga, ei ole laste ema alates 2008. a. osalenud rahaliselt üheski laste külaskäigus isa juurde Berliini. Kõik laste reisikulud maksab kostja täielikult ise, kuigi vähemalt Saksamaal on seadusega ette nähtud, et mõlemad vanemad peavad jagama teise vanema külastamise reisikulud. Kostja nõuab seetõttu nii tagasiulatuvalt kui ka tulevikus laste reisikulude 50%list hüvitamist, kui lapsed peavad ema hageja ja kostja elukohtade vahel. Tagasiulatuva nõude kohta on võimalik esitada konkreetne arvestus. Tulevikus tuleb sellised kulud jagada. Kostja igakuine sissetulek on 365, 33 eurot ja ta pole rahaliselt võimeline oma elatiskohustust täitma, juhul kui selle osas ei toimu tasaarveldust tema poolt juba makstud summade arvelt. Kostja eeldab, et tal on õigus saada lastetoetust oma laste toetamiseks ning et seda toetust talle ka maksma hakatakse. Igakuise lastetoetuse praegune suurus on 558 eurot. Kas sotsiaalamet rahuldab kostja taotluse ja kui palju hakkab kostja oma laste toetamiseks igas kuus raha saama, pole praegu teada. Kostja on valmis igakuise riikliku lastetoetuse täielikult oma elatiskohustuse raames lastele andma, kuni asjas saadakse täielik selgus ning tehakse võimalik muu otsus.

Vastus apellatsioonkaebusele Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. VDSM, RESM ja MLLM vastuapellatsioonkaebus Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti välja mõistmata nende eluasemekulud, jäeti lahendamata nende nõuded elatiste väljamõistmiseks muutuvas summas kuni keskhariduse omandamiseni, jäeti välja mõistmata sissenõutavaks muutunud elatis alates 21.04.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse summana. Hagejad paluvad uue otsusega mõista kostjalt: VDSM kasuks välja igakuine elatis 368, 42 eurot kuus alates 21.04.2011 kuni tema põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte vähem kui täisealiseks saamiseni 11.11.2014 ega kauem kui 21-aastaseks saamiseni 11.11.2017; RESM kasuks välja igakuine elatis 353, 77 eurot kuus alates 21.04.2011 kuni tema põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte vähem kui täisealiseks saamiseni 11.09.2016 ega kauem kui 21-aastaseks saamiseni 11.09.2019; MLLM kasuks välja igakuine elatis summas 306, 79 eurot kuus alates 21.04.2011 kuni tema põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte vähem kui täisealiseks saamiseni 22.01.2021 ega kauem kui 21-aastaseks saamiseni 22.01.2024. Igakuine elatis suureneb iga kalendriaasta alguses vastavalt tarbijahinnaindeksi protsentuaalsele tõusule. Nad paluvad alates 21.04.2011 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud elatised välja mõista ühekordse summana.

Maakohus jättis nii eelmenetluse kui kohtuistungi käigus selgitamata, et hagejate poolt esitatud dokumendid polnud maakohtu hinnangul tõendina sobivad. Sellest tingituna jäid hagejatel osad asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata. Kui maakohus oleks selgituskohust täitnud, oleks hagejad esitanud ülalpidamiskulude tõendamiseks maakohtule sobivad dokumendid, millisel juhul oleks ka maakohus sellised ülalpidamiskulud kostjalt välja mõistnud. Seda arvesse võttes soovivad hagejad esitada kommunaalkulusid tõendavad dokumendid. Hagejate igakuised kommunaalkulud ühe hageja kohta on 130, 99 eurot. Võttes arvesse, et PKS § 116 lg. 1 kohaselt on vanematel võrdne kohustus oma lapsi ülal pidada, on kostja kanda olevad hagejate igakuised kommunaalkulud ühe hageja kohta 65, 50 eurot ning hagejatele väljamõistetud igakuine elatis tuleb vastavalt 65, 50 euro võrra suurendada. PKS § 101 lg. 2 kohaselt võib kohus mõista elatise välja muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Sellest tulenevalt palusid hagejad, et maakohus mõistaks kostjalt välja igakuised elatised selliselt, et see suureneks iga kalendriaasta alguses vastavalt tarbijahinnaindeksi protsentuaalsele tõusule. PKS § 97 p. 2 kohaselt on laps õigustatud saama ülalpidamist ka täisealisena, kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Sellest tulenevalt palusid hagejad, et maakohus mõistaks kostjalt välja igakuised elatised kuni nende poolt põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus hagejate nõudeid elatiste keskhariduse omandamiseni ja muutuvas suuruses väljamõistmise osas ei lahendanud, jättes sedasi kohaldamata PKS §-d 97 ja 101. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt mõisteti kostjalt välja: VDSM kasuks välja igakuine elatis 302, 92 eurot alates 21.04.2011 kuni 11.11.2014; RESM kasuks välja igakuine elatis 288, 27 eurot alates 21.04.2011 kuni 11.09.2016; MLLM kasuks välja igakuine elatis 241, 29 eurot alates 21.04.2011 kuni 22.01.2021. Samas kuuluvad kostja poolt alates 21.04.2011 kuni 28.10.2012 hagejate ülalpidamiseks tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Maakohus pole ei otsuse resolutsioonis ega muus tekstis kostja poolt perioodil 21.04.2011-28.10.2012 hagejate ülalpidamiseks tasutud summasid märkinud. Seega ei ole ka maakohtu otsuse resolutsioon ühemõtteliselt arusaadav ja täidetav. Hagejatel ja kostjal võib alates 21.04.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatiseks tasutud summade osas olla erinev arusaam ning sellest tuleneda ka võimalik erimeelsus täitemenetluses. Kusjuures alates 21.04.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatiseks tasutud summasid ei saa ka tuvastada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, sest TMS § 221 lg. 2 kohaselt saab sel juhul esitada üksnes vastuväiteid, mille alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Võttes arvesse, et kostja on seniajani ülalpidamiskohustust rikkunud, on täitemenetluse läbiviimise vajadus tõenäoline, kuid maakohtu otsuse ebaselguse tõttu on selle täitmine raskendatud. Ent kuna maakohus on jätnud perioodi 21.04.2011-28.10.2012 kohta väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele kuuluvad summad märkimata, on ka kostjalt nimetatud perioodi eest väljamõistetud rahasummade suurused jäetud sisuliselt märkimata. Sel põhjusel paluvad hagejad mõista sissenõutavaks muutunud elatised alates 21.04.2011 kuni otsuse tegemiseni kostjalt välja ühekordse summana. Kostja on alates 21.04.2011 tasunud hagejate ülalpidamiseks 450 eurot. On õiglane, kui ka kostja poolt alates 21.04.2011 hagejate ülalpidamiseks tasutud 450 eurot jaotatakse hagejate vahel samas protsentuaalses jaotuses, mis on iga hageja kohta väljamõistetud elatise osakaal kõigi hagejate kohta väljamõistetud elatiste kogusummast.

Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, hagejate oma aga rahuldada osaliselt. Kõigepealt ringkonnakohus märgib, et kostja apellatsioonkaebus tuleb lugeda esitatuks tähtaegselt. Kohtuotsus tehti 20.10.2012. Kohtuistungi sekretär esitas eestikeelse kohtuotsuse kostja meiliaadressile 01.11.2012, teatades, et otsus tõlgitakse kas inglise või saksa keelde ning edastatakse seejärel esimesel võimalusel (toimiku III kd., lk. 184). 12.11.2012 meiliga saatis kohus kostjale kohtuotsuse saksakeelse tõlke, viidates, et kostjal on tõlgitud kohtuotsuse kättesaamisest alates aega apellatsioonkaebuse esitamiseks 30 päeva. Sama päeval kinnitas kostja saksakeelse kohtuotsuse tõlke kättesaamist. 12.12.2012 esitas kostja saksakeelse apellatsioonkaebuse (allkirjastamatult) ja 31.12.2012 sama kaebuse, milline saabus Harju Maakohtusse posti teel 31.12.2012 ja milline oli allkirjastatud (IV kd., lk. 36). Kaebuse tõlke eesti keelde esitas kostja 08.03.2013 (IV kd., lk. 62). 11.11.2012 oli hagejate esindaja esitanud taotluse täiendava otsuse tegemiseks (IV kd., lk.4). 21.12.2012 esitas Harju Maakohus kostja apellatsioonkaebuse koos toimikuga vastavalt kohtualluvusele Tallinna Ringkonnakohtule (toimik saabus 27.12.2012). 29.01.2013 tegi ringkonnakohtu konsultant kostjale puuduste kõrvaldamise määruse, kohustades teda esitama 12.12.2012 kaebuse eestikeelsena ja allkirjastatuna. 05.02.2013 saatis ringkonnakohus toimiku maakohtusse tagasi hagejate täiendava otsuse taotluse lahendamiseks. 25.03.2013 tegi maakohus täiendava otsuse. 17.06.2013 määrusega võttis ringkonnakohtu konsultant kostja apellatsioonkaebuse menetlusse. 28.06.2013 esitas hagejate esindaja vastuse apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, (kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisest esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.) Kostja elab Saksa Liitvabariigis ja teadaolevalt ei valda eesti keelt. Ta ei ole isiklikult ka osalenud maakohtu istungitel ja tal ei olnud ega ole menetluses lepingulist esindajat. TsMS § 316(1) sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamisele mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut niivõrd, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr. 1393/2007 kohtu ja kohtuväliste dokumentide liikmesriigis kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatust ei tulene teisiti. Nimetatud määruse artikkel 8 kohaselt peab vastuvõttev asutus selgitama adressaadile, et tal on õigus keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest, kui see ei ole koostatud keeles, millest adressaat aru saab.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb ülalmärgitud määrusest põhimõte, et menetlusdokument saab lugeda teises Euroopa Liidu riigis kättetoimetatuks siis, kui see on tõlgitud adressaadile arusaadavasse keele. Kuna maakohus edastas kostjale kohtuotsuse tõlke saksa keelde 12.11.2012 (koos selgitusega, et sellest ajast arvates 30 päeva jooksul on tal õigus esitada edasikaebus), siis tuleb lugeda, et apellant esitas 12.12.2012 (kõrvaldatavate puudustega) apellatsioonkaebuse 30-päevase apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Apellatsioonkaebuse puudused apellant kõrvaldas. Ka vastuapellatsioonkaebus tuleb lugeda esitatuks tähtaegselt, kuivõrd kostja apellatsioonkaebus võeti ringkonnakohtu menetlusse 17.06.2013 määrusega, milline edastati samal kuupäeval hagejate esindajale. Vastuapellatsioonkaebus esitati ringkonnakohtule 28.06.2013, s.o. 14-päevase tähtaja jooksul kostja apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest arvates. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata järgmistel põhjendustel. Perekonnaseadus (PKS) § 97 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava korral ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg. 1 ja 2 järgi antaks ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega; alaealise lapse vanem täidab ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.. PKS § 102 lg. 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Siiski võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist; mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus. Apellatsioonkaebuses kinnitab apellant, et ta ei vaidlusta „igakuiseks elatiseks määratud summasid“. Samas ta rõhutab seda, et ta on muutunud maksejõuetuks hagejate ema ülemääraste nõudmiste tõttu. Seega ta vaidlustab maakohtus otsustust selles, et mõlemad vanemad peavad lastele vajalikud kulutused kandma võrdses ulatuses, s.o. sisuliselt väites, et kostja peaks lastele vajalikke kulutusi kandma oluliselt väiksemas ulatuses, ja hagejate ema vastavalt suuremas ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et selles osas maakohtu otsuse muutmiseks kostjalt väljamõistetava elatise vähendamisega puudub alus. Eelduslikult peavad vanemad laste ülalpidamiseks vajalike kulutust kandmisel osalema võrdsetes osades. Kostja esiletoodud põhjendused on alusetud. EV Riigikohus on oma otsuses nr.3-2-1-118-12 selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kostja tegutseb ettevõjana Berliinis ja teadaolevalt on tal Eesti kaks kinnisvara koos hagejate seadusliku esindajaga. Ta ei ole töövõimetu. Lastevanemate e-kirjavahetusest nähtub, et kostja keeldus laste jaoks elatist tasumast eelkõige selleks, et survestada hagejate esindajat nõustuma ettepanekutega ühisvaral lasuvate kohustuste ja ühisvara jagamise viiside osas ning selle arvel elatise maksmise kohustuse lahendamiseks. Kostja on ise esile toonud, et perioodil juuni 2008 kuni oktoober 2009 (s.o. n.n. masuajal) tasus ta laste jaoks 4000 eurot kuus, oktoobrist 2009 kuni maini 2010 2000 eurot kuus. Abielu purunemisest tuleneva stressiga ei ole võimalik usutavalt põhjendada kostja varalise olukorra olulist halvenemist ja ettevõtlusest saadava tulu lakkamist (sissetulekute langust); samuti ei põhjenda see elatise maksmisest keeldumiste õiguspärasust, sest lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt. Kostjalt väljamõistemisele kuuluvat elatist ei ole alust vähendada ka teisele vanemale makstud peretoetuste arvel. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekitatud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni üha aasta eest enne elatishagi esitamist. Kuigi hagejad nõudsid elatise tagasiulatuvalt väljamõistmist perioodi eest enne elatishagi esitamist, ei ole maakohus seda nõuet rahuldanud, kuna tegi otsuse elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest 21.04.2011. Hagejad ei ole elatise tagasiulatuvalt väljamõistmata jätmist vaidlustanud. Seetõttu ei oma aga tähendust kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt on ta hagejate ülalpidamiseks teinud kulutusi perioodil enne hagi esitamist tunduvalt suuremas ulatuses, kui on temalt maakohtu otsusega väljamõistetud igakuiselt makstava elatise suurus. Enne hagi esitamist ühe vanema poolt laste ülalpidamiseks makstud summad ei kuulu tasaarvestamisle väljamõistetava elatisega, ükskõik kui suured need summad olid. Elatise suuruse ja kostja kohustuse ulatuse määramisel ei oma tähtsust ka vanemate vahel ühisvaraga teostatud tehingud ja sellest saadud tulu. Lahus elavalt vanemalt väljamõistmisele kuuluvat elatist saab vähendada siis, kui lapsed viibivad selle vanema juures olulise osa oma ajast, s.o. kui lastel on vahelduv elukoht. Laste poolt teise vanema külastamine ei anna alust väita, et lapsed viibivad olulise aja selle vanema juures, saades temalt ülalpidamist. N.n. laste reiskulude hüvitamist saab kostja nõuda lastega suhtlemise korra kindlaksmääramisel. Hagejate vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, välja arvatud taotlus mõista elatis välja ühekordse summana alates hagi esitamisest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni. See lihtsustab kohtuotsuse täitmist ja aitab kaasa kohtuotsuse selgusele. Maakohus mõistis elatise vanemale lapsele välja igakuiselt 302,92 eurot, keskmisele lapsele 288,27 eurot ja noorimale 241,29 eurot. Arvestades kostja poolt pärast hagi esitamist tasutud elatist 450 eurot, millise kolleegium loeb antuks kõikidele lastele võrdses ulatuses, s.o. 150 eurot igaühele, siis tuleb perioodi eest 21.04.2011 kuni 11.07.2014 kostjalt vanema lapse kasuks välja mõista 11569,11 eurot, keskmise lapse kasuks 11002,66 eurot ja noorima lapse kasuks 9185 eurot. Arvestus on järgmine.

Aprillis on 30 päeva. Kuu elatis tuleb jagada 30 päevaga, ja see korrutada 10-ga. Seega vanemale lapsele tuleb elatiseks perioodi eest 21. kuni 30 juuli 2011 (kaasa arvatud) 302,92: 30=10,90 x 10=100,90 eurot. Keskmisele lapsele elatis selle perioodi eest on 288,27:30x10=96,10 eurot. Noorimale lapsele elatis selle perioodi eest on 241,29:30x10=80,40 eurot. Perioodis maist 2011 kuni juuni 2014 (kaasa arvatud) on 38 kuud. Seega selle perioodi elatis vanemale lapsele on 302,92x38=11510,96 eurot, keskmisel lapsele 288,27x38=10954,26 eurot ja noorimale lapsele 241,29x38=9169,02 eurot. Juulis on 31 päeva. Jagades igakuise elatise 31-ga ja korrutades selle 11-ga, saame et perioodi eest 01.07.2014 kuni 11.07.2014 on vanemal lapsel saada elatist 302,92:31x11=107,25 eurot, keskmisel lapsel 288,27:31x11=102,30 eurot ja noorimal lapsel 241,29:31x11=85,58 eurot. Liites nimetatud summad, saame vanemale lapsele elatiseks 100,90+11510,96+107,25=11719,11 eurot. Sellest lahutades 150 eurot, jääb väljamõistetavaks summaks vanemale lapsele 11569,11 eurot. Keskmisele lapsele tuleb välja mõista 96,10+10954,26+102,30-150=11002,66 eurot. Noorimale lapsele 80,4+9169,02+85,58-150=9185 eurot. Ülejäänud osas puudub vastuapellatsioonkaebuse rahuldamiseks alus. Maakohus on argumeneteeritult põhjendanud, miks ta loeb hagejate kulutused eluasemele nende ema elukaaslase (praeguseks abikaasa) juures tõendamatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Lisaks märgib kolleegium, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et eelduslikult katab alaealise lapse kõik eluvajadused elatis, mis on võrdne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga. Maakohus on antud juhul laste vajalikud ja põhjendatud kulutused hinnanud (määranud) suuruses, mis tunduvalt ületab kuupalga alammäära. PKS § 100 lg. 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg. 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuivõrd maakohus mõistis igakuise elatise välja igakuiselt maksmisele kuuluva kindla summana, siis puudub alus hakata seda indekseerima sõltuvalt tarbijahinna indeksi muutusega. See ei vastaks ka antud juhul kohtuotsuse täidetavuse ja selguse huvidele. Lastele tehtavate põhjendatud ja vajalike kulutuste suuruse muutumisel on neil õigus esitada nõue elatise suurendamiseks. Vastuapellatsioonkaebuse nõude mõista elatis välja tingimuslikult, s.o. mõistes elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni, aga juhul, kui laps jätkab täisealiseks saanuna põhi- ja keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute jätkamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, jätab kolleegium rahuldamata. See on põhjendatav sellega, et alles täisealiseks saamisel tekib täiskasvanud lapsel õigus esitada ise elatise nõue, kui senini tema seisukoht tähendust ei oma. Samuti langeb lapse täisealiseks saamisel ära miinimumelatise nõue, s.o. siis ei ole enam kohaldatav PKS § 101 lg. 1 märgitud

kriteerium, mille kohaselt elatis alealisele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatavast kuupalga alammäärast. Seega jääb sisuliselt ka vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud apellatsiooniastmes jätab kolleegium seetõttu menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 180 lg. 1 p. 1 ja lg. 3 kohaselt jätab kolleegium kohtudokumentide tõlkekulud mõlemas kohtuastmes riigi menetlusabi korras riigi kanda.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.