Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Marina Ninaste
Kohtuasi ja menetlusliik
Kriminaalasi Kalle Luige süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2, § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses
Vaidlustatud kohtuotsus
Viru Maakohtu 22.01.2026. a otsus
Süüdistatav
Kalle Luik, isikukood 37603265219; elukoht: XXX; käesoleval ajal viibib Viru Vanglas; 7 kehtivat kriminaalkaristust; tõkend: vahistatud alates 13.08.2025
Apellant
kaitsja Sergei Politšev (määratud korras)
Teised pooled
apellatsioonimenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Triinu Hordo; kannatanud: AS OG Elektra, Järva Tarbijate Ühistu, Maxima Eesti OÜ, A1M OÜ ja E.N.
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 22.01.2026. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
2.Määrata vandeadvokaadi Sergei Politševi poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 171,12 eurot (sh käibemaks 33,12 eurot).
3.KrMS § 185 lg 2 alusel mõista menetluskulude katteks Kalle Luigelt Eesti Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 171,12 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Süüdistus
1.Kalle Luike süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi selles, et vangistuse kandmiselt vabanemisel, s.o 05.08.2024 püüdis ta varastada Viru Vanglale kuuluvat tahvelarvutit Microsoft Surface Go 3 väärtusega 708,49 eurot, peites selle riiete alla ja liikudes vabastamise protsessi käigus vangla väljapääsu poole. Vargus jäi K. Luige tahtest sõltumata lõpule viimata, kuna vanglaametnikud avastasid enne vanglast väljumist peidetud tahvelarvuti ning võtsid selle ära. K. Luik omab kehtivat karistust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Samuti süüdistatakse K. Luike KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema 11 korral varastas perioodil 29.01.–06.03.2025 Lääne- ja Ida-Virumaal asuvatest AS OG Elektrale, Järva Tarbijate Ühistule, Maxima Eesti OÜ-le ja A1M OÜ-le kuuluvatest kauplustest ja Kesklinna Kirbuturult erinevaid kaupu koguväärtuses 938,73 eurot. Maakohtu otsus
2.Viru Maakohtu 22.01.2026. a otsusega tunnistati K. Luik KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi 05.08.2024 kuriteoepisoodis süüdi ning talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra 6 kuu pikkuse vangistuseni. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 28.01.2025. a otsusega nr 1-24-6695 mõistetud karistusega 8 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ning mõistes K. Luigele liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvati liitkaristusest maha Viru Maakohtu 28.01.2025. a otsuse järgi ära kantud karistus ja kandmata karistuseks loeti 4 kuud vangistust. Viru Maakohtu 14.03.2025. a otsusega nr 1-25-1391 ja Viru Maakohtu 28.01.2025. a otsusega nr 1-24-6695 on moodustatud KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 5 kuud vangistust. Karistuse algus oli 13.03.2025 lõpp 13.08.2025, mistõttu loeti see karistus kantuks. K. Luik tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (29.01.2025 kuni 06.03.2025 kuriteod) ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, mida vähendati kolmandiku võrra 2 aastani. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 14.03.2025. a otsusega nr 1-25-1391 mõistetud karistusega 5 kuud vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti K. Luigele liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud vangistust. Viru Maakohtu 14.03.2025. a otsusega mõistetud karistuse – 5 kuud vangistust – on K. Luik ära kandnud, mistõttu arvati see liitkaristusest maha ning ära kandmata karistuseks jäi 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg 3 päeva ning lõplikult ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti K. Luige vahistamine, s.o 13.08.2025. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistuse kandmiseni, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. Maakohus rahuldas kannatanute tsiviilhagid ja võttis seisukoha asitõendite osas. Menetluskuludena mõisteti K. Luigelt välja 1754,81 eurot, mis tuleb hüvitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja tasust 89,28 eurot jäeti riigi kanda. Sundraha välja ei mõistetud.
2.1.K. Luik tunnistas end kõigis temale etteheidetavates tegudes süüdi. Maakohus luges kõik 12 tegu tõendatuks, tuginedes seejuures tunnistajate ja kannatanu ütlustele, kaupluste süüteoavaldustele, turvakaamerate salvestistele ja asitõendi protokollidele ning K. Luige
ütlustele. Kohus järeldas, et süüdistatav soovis asjade omanikud nende asjadest kestvalt ilma jätta ning luua endale omanikuga sarnane seisund. Seega tegutses K. Luik omastamise eesmärgiga ja subjektiivse küljena on tuvastatav kavatsetus. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud.
2.2.Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et K. Luik omab 7 kehtivat kriminaalkaristust, sh on teda korduvalt karistatud just süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Varasem vangistus teda uute kuritegude toimepanemisest ei heidutanud. Seetõttu on kohane karistuse liik vangistus. Vanglast tahvelarvuti varastamise teo süü hindamisel tuleb arvestada, et tegemist oli väärtusliku esemega, kuid tegu jäi katse staadiumisse. Kauplustest vargustega tekitatud kahju ei olnud suur. Samas varastas ta erinevaid tooteid ning nende valikust saab järeldada, et tema eesmärk oli vähemalt osa kaubast edasi müüa. Tema tegevus oli väga intensiivne – lühikese ajavahemiku jooksul pani ta toime palju vargusi. K. Luik on oma ütlustes tehtut kahetsenud ning kohus peab võimalikuks arvestada seda kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kõike eelnevat arvesse võttes on K. Luige süü tahvelarvuti varguse katse puhul keskmisest väiksem ning süüle vastavaks karistusmääraks on 9 kuud vangistust. Kaupluste varguste puhul on K. Luige süü aga keskmisest suurem ning vastavaks karistusmääraks on 3 aastat vangistust.
2.3.Korduvalt karistatud K. Luige suhtes on varem kohaldatud karistuse mõistmist tingimisi käitumiskontrolliga. Viimati kohaldati seda tema suhtes 28.01.2025. a otsusega, kuid juba 29.01.2025 asus K. Luik toime panema uusi samaliigilisi kuritegusid ning pärast seda on ta alates 13.03.2025 viibinud kinnipidamisasutuses. Seega on ainsaks tõhusaks karistuse individualiseerimise viisiks reaalne vangistus. Tingimisi karistuse kohaldamine on maakohtu hinnangul K. Luige puhul perspektiivitu, seda isegi sellisel juhul, kus süüdistatav soovib vabanemisel elama minna Lootuse Külla. K. Luigel on varasemalt piisavalt palju olnud võimalusi ja aega oma eluviisi muuta, sh otsida abi. Lisaks ei ole Lootuse Küla asutus, kus isikuid vägisi kinni hoitakse ning puudub igasugune garantii, et K. Luik sinna elama asub ja suudab erinevalt oma varasemast käitumisest käitumiskontrolli nõuetele alluda. Apellatsioon
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub selle tühistada K. Luigele mõistetud karistuse osas. Apellant palub mõistetud karistust kergendada ja allutada KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel K. Luik käitumiskontrollile.
3.1.Kaitsja hinnangul ei ole maakohus arvestanud, et 05.08.2024. a kuriteo puhul on tegu kõigest katsega, millega ei ole kannatanule tekitatud varalist kahju. Lisaks ei saa selle episoodi eest karistuse mõistmisel arvestada asjaoluga, et pärast vabanemist pani K. Luik toime uued vargused, kuna nende eest sai ta ka karistuse.
3.2.Perioodil 29.01.–06.03.2025 toime pandud tegude puhul on kohus jätnud tähelepanuta, et tegemist on sisuliselt 11 pisivargusega, millega ei olnud tekitatud kannatanutele suurt varalist kahju (kokku summas 938,73 eurot ). Mõistetud karistus 3 aastat vangistust ei ole proportsionaalne kuritegude toimepanemise asjaolude ja saabunud tagajärgedega ega vasta süü suurusele. Asjaolu, et K. Luik ei ole varem pöördunud abi saamiseks Lootuse Külla, ei välista seda, et käesoleval ajal on tal tõsine soov sinna pöörduda. Kohtul on võimalik KarS § 75 lg 4 alusel panna K. Luigele ka kohustus viibida Lootuse Külas käitumiskontrolli ajal. K. Luik on selle kohustusega nõus. Menetlus ringkonnakohtus
4.Tartu Ringkonnakohus võttis 16.04.2026 apellatsiooni menetlusse ning andis pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 15.05.2026. Ükski menetlusosaline seisukohti või taotlusi ei esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
5.Kolleegium leiab, et maakohus lahendas kriminaalasja õigesti ning apellatsiooni väited kohtuotsuse muutmist või tühistamist ei tingi. Kuna maakohus on näidanud, milliste tõendite alusel ta kuritegude sündmustiku kindlaks tegi, ei asu ringkonnakohus neid põhistusi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p-st 1 juhindudes üle kordama. K. Luigele etteheidetavate tegude tõendatuks lugemise ja kvalifitseerimise osas vaidlust ei ole ning ringkonnakohus selles osas KrMS § 340 lg 1 alusel apellatsiooni piiridest väljumiseks vajadust ei näe. Seetõttu keskendub kolleegium vaid apellatsiooniväidetele vastamisele.
6.Kaitsja leiab, et K. Luigele on mõistetud liialt range karistus. Pärast ette heidetavaid tegusid on K. Luige suhtes tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid. Tegemist on erinevate hiljem tuvastatud kogumitega KarS § 65 lg 1 tähenduses ning maakohtu poolt mõistetud karistuse hindamiseks tuleb mõtteliselt luua olukord, kus isikule oleks kõigi tegude eest mõistetud karistus ühes menetluses.
7.Viru Maakohtu 28.01.2025. a otsusega tunnistati K. Luik süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi seitsme poevarguse toime panemises ajavahemikus 22.08.2024 kuni 29.09.2024. Lühimenetluse tõttu vähendatud karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust, millest eelvangistuses viibitud aja (29.09.2024-28.01.2025) mahaarvamise järel jäi kanda 4 kuud. See karistus jäi tingimuslikult täitmisele pööramata.
8.Viru Maakohtu 14.03.2025. a otsusega 1-25-1391 tunnistati K. Luik süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi poevarguse katses 13.03.2025. Teda karistati 1 kuu pikkuse vangistusega, millele KarS § 65 lg 2 sätteid kohaldades liideti eelmise kohtuotsusega kandmata karistus. 5 kuu pikkust vangistust asus K. Luik kandma 13.03.2025.
9.Käesolevas asjas tunnistas maakohus K. Luige 22.01.2026 süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 selles, et ta 05.08.2024 karistuse kandmiselt vabanemisel püüdis varastada Viru Vanglale kuuluvat tahvelarvutit. Lühimenetluse tõttu vähendatud karistus 6 kuud vangistust loeti kaetuks 28.01.2025. a otsusega mõistetud karistusega. Sama otsusega tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 11 poevarguse toimepanemises ajavahemikul 29.01.–06.03.2025. Teda karistati lühimenetluse tõttu vähendatud karistusega 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus 14.03.2025. a otsusega selliselt, et mõistetud karistust suurendati kogu 14.03.2025. a otsusega mõistetud karistuse võrra.
10.Kolleegium ei jaga maakohtu seisukohta, et juhul, kui menetletav tegu on toime pandud enne mitut järgnevat kohtuotsust, tuleb KarS § 65 lg 1 kohane liitkaristus moodustada teo toimepanemisele ajaliselt lähima kohtuotsusega. 28.01.2025. a otsusega mõistetud karistus on juba hõlmatud 14.03.2025. a otsusega moodustatud KarS § 65 lg 2 kohase liitkaristusega. Seega ei eksisteerinud 28.01.2025. a otsusega mõistetud karistus enam iseseisva karistusena, vaid oli saanud osaks hilisemast lõplikust karistusest. Maakohtu lähenemise korral tuleb KarS § 65 lg 1 kohase liitkaristuse moodustamiseks sisuliselt sekkuda juba 14.03.2025. a otsusega kujundatud karistusõiguslikku olukorda. Praeguses asjas ei ole see küll nii selgesti nähtav, kuna 05.08.2024. a teo eest mõistetud karistus loeti kantuks 28.01.2025. a mõistetud karistusega. Juhul, kui teo asjaolud oleks nõudnud KarS § 64 lg 1 kohast üksikkaristusest raskema suurendamist, tulnuks Viru Maakohtu 14.03.2025. otsust muuta KarS § 65 lg 2 kohase liitkaristuse ühe liidetava – ärakandmata karistuse osas. Selliselt
talitamine ei ole seadusega kooskõlas ega kanna KarS § 65 lg 1 kohase liitkaristuse eesmärki – luua olukord, kus isiku karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne sellega kui tema tegusid oleks lahendatud ühes menetluses.
11.See minetus ei too siiski kaasa maakohtu otsuse tühistamist, kuna tõi kaasa süüdistatava karistusõiguslikult leebema kohtlemise. KrMS § 340 lg 1 kohaselt saab ringkonnakohus apellatsioonist sõltumata teha uue otsuse vaid siis, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab.
12.KarS § 65 lg 1 karistusõiguslikult võrdse kohtlemise eesmärki silmas pidades tulnuks seega mõista karistus 05.08.2024. a teo ja 11 poevarguse eest koos, seejärel otsustada, millist KarS § 64 lg 1 nimetatud viisi kasutades moodustada liitkaristus 14.03.2025. a otsusega ja arvestada ära kantud karistus sellest maha. Ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamisel siiski eelnimetatud 12 tegu koos ei hinda reformatio in peius keelu tõttu. Nimelt on 05.08.2024. a teo eest (ringkonnakohtu hinnangul süü suurusele ja teistele KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvatele asjaoludele vastav) karistus loetud 28.01.2025. a otsusega mõistetud karistusega kantuks. Seega on talitatud süüdistatava jaoks soodsaimal võimalikul viisil. Kaitsja argumendid selle teo eest mõistetava karistuse kergendamise vajaduse kohta jäävad tagajärjetuks.
13.Ajavahemikul 29.01.–06.03.2025 toime pandud 11 poevarguse eest mõistis maakohus süüdistatavale karistuseks 3 aastat vangistust, mida lühimenetluse sätete kohaldamise tõttu vähendati 2 aastani. Algatuseks tuleb selgitada, et maakohtul on karistuse mõistmisel küllaltki suur otsustamisvabadus (vt RKKK 3-1-1-70-16, p 11), mistõttu ei saa apellatsioonikohus muuta maakohtu mõistetud karistust kergekäeliselt – kohtuotsusega mõistetud karistuse ümbervaatamiseks peab esimese astme kohus olema teinud olulise kaalutlusvea. Niisugust kaalutlusviga maakohus teinud ei ole.
14.K. Luige süü on keskmisest suurem ja seda seisukohta ei väära kaitsja väide, et varastatu väärtus ei olnud kuigi suur ja seega ei ole karistus saabunud tagajärgede suhtes proportsionaalne. Veidi enam kui kuu aja jooksul 11 varguse toimepanemine ei võimalda hinnata süüd väikeseks. K. Luik varastas nii enda tarbeks toidukraami kui asju, mis selgelt isiklikuks tarbimiseks ei olnud mõeldud (28 pakki žilette väärtusega üle 500 euro), sageli pani ta toime mitu vargust päevas. Kuigi karistust raskendavaid asjaolusid ei ole ja kergendava asjaoluna arvestati puhtsüdamlikku kahetsust, on karistuse eripreventiivse mõju prognoos erakordselt halb. Nagu maakohus asjakohaselt osutas, on tegemist mitmel korral varavastaste kuritegude eest karistatud isikuga. Teda karistati Viru Maakohtu 01.03.2024. a otsusega 4 kauplusevarguse eest 6 kuu pikkuse vangistusega. 05.08.2024 vanglast vabanedes püüdis ta sealt kaasa võtta tahvelarvutit. Perioodil 22.08.–29.09.2024. pani ta toime 7 poevargust. Selle ahela katkestas vahistamine. K. Luik vabanes uuesti 28.01.2025 ja käesolevast asjast nähtuvalt pani uue kuriteo toime juba järgmisel päeval. Järgneva varguste ahela katkestas karistuse kandmisele asumine 13.03.2025. Seega vabaduses viibides varastab ta järjepidevalt ning ükski karistus teda seaduskuuleka elu kasuks otsustama pole pannud. Sellise inimese karistusõiguslikult leebeks kohtlemiseks puudub alus.
15.Maakohus on KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel karistust mõistes liitnud karistused täiel määral. KarS § 64 lg 3 kohaselt ei tohi liitkaristus ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega käesoleva seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Sellist olukorda ei esine. Moodustatud liitkaristused sisaldavad karistust 20 erineva varguse või varguse katse eest ning selle eest on enne lühimenetluse kohast vähendamist mõistetud karistuseks 4 aastat ja 1 kuu, kahe otsuse puhul on karistust
lühimenetluse tõttu vähendatud 1/3 võrra. K. Luigel tuleb nende tegude eest kanda erinevate kohtuotsuste järgi 2 aastat ja 9 kuud vangistust ning ringkonnakohtu hinnangul vastaks selline karistus süü suurusele ka juhul kui kõiki tegusid oleks arutatud samas menetluses lühimenetluse kohast karistuse vähendamist arvestades.
16.Eelnevat arvestades ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 22.01.2026. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
17.Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude osas. K. Luigele riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev esitas 03.03.2026 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks. Maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest (30+85 minutit) taotleb kaitsja 171,12 euro (sh käibemaks 33,12 eurot) hüvitamist. Kolleegium peab tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab selle.
18.KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb apellatsioonimenetluse kulu summas 171,12 eurot (sh käibemaks) KrMS § 185 lg 2 alusel K. Luige kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.