Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine
1-25-3086 7. mai 2026 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Heili Sepp Kriminaalasi Taavi Bergmanni süüdistuses KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 ning § 1751 lg 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu 18. detsembri 2025. a otsus Taavi Bergmanni kaitsja vandeadvokaat Aro Siinmaa, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jane Pajus 8. aprill 2026, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 18. detsembri 2025. a ja Tartu Maakohtu 13. augusti 2025. a otsus osaliselt, s.o Taavi Bergmanni KarS § 1751 lg 2 alusel süüditunnistamises ja karistamises ning talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Taavi Bergmann KarS § 1751 lg 2 järgi õigeks.
2.Samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti määratud kaitsjale kohtueelses ja maakohtu menetluses makstud tasu tervikuna Taavi Bergmannilt välja.
3.Mõista Taavi Bergmannilt kohtueelses ja maakohtu menetluses määratud kaitsjale makstud tasu ja kulude katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 638 eurot 62 senti ning jätta ülejäänud osa sellest menetluskulust riigi kanda.
6.Jätta Riigikohtu 3. märtsi 2026. a määrusega kindlaks määratud riigi õigusabi tasu 178 eurot 56 senti menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Taavi Bergmann anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 ning § 1751 lg 2 järgi kvalifitseeritud tegudes.
1-25-3086
2.KarS § 1751 lg 2 järgi heidetakse T. Bergmannile ette, et ta on 2024. aasta sügisest kuni 2025. aasta kevadeni taotlenud korduvalt juurdepääsu lapspornole. T. Bergmann sisenes pornograafilisi ja erootilisi teoseid sisaldavale veebilehele www.xvideos.com, kus ta otsis seksuaalse sisuga videoid märksõnadega stepdaughter ja kids ning vaatas kasutütre ja kasuisa seksuaalvahekorda kujutavaid videoid. Ta on korduvalt otsinud veebilehel www.pornhub.com seksuaalse sisuga videoid märksõnaga stepdaughter ja vaadanud kasutütre ja kasuisa seksuaalvahekorda kujutavaid videoid. Lisaks on T. Bergmann korduvalt otsinud juurdepääsu vähemalt erootilise sisuga teostele, sisestades Google’i otsingumootorisse sõnaühendi kids nude. Maakohtu otsus
3.Tartu Maakohus tegi 13. augustil 2025 lühimenetluses otsuse, millega tunnistas T. Bergmanni talle ette heidetud tegudes süüdi. Kohus karistas süüdistatavat KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi 5-aastase ja KarS § 1751 lg 2 järgi 6-kuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti talle 5 aastat vangistust, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel 3 aasta ja 4 kuuni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 13. detsembri 2023. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 7 aastat, 2 kuud ja 27 päeva vangistust.
4.Lapspornole juurdepääsu taotlemise osas tuvastas maakohus, et T. Bergmann külastas süüdistuses nimetatud veebilehti ja tegi süüdistuses kirjeldatud otsinguid. Tema telefoni andmete kopeerimisel saadud raportfailis on lingid videotele, mida ei ole eraldi vaadeldud ega tõendina esitatud. Kohus ei pidanud õigeks ise linke avada ega nende sisuga tutvuda. Asjakohased videod pidanuks prokurör süüdistuses välja tooma. Teisalt ei pidanud kohus videotega tutvumist ka vajalikuks, kuivõrd otsingutes kasutatud sõnad kids ja kids nude seostuvad kahtlusteta alaealistega. T. Bergmann pani lapspornole juurdepääsu taotlemise toime kavatsetult.
5.Süüdistatava süü on keskmine. KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi tahtevastase sugulise iseloomuga teo eest mõistetavat karistust kergendab puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendab teo toimepanemine noorema kui 12-aastase isiku suhtes. Arvestada tuleb, et süüdistuse sisuks olevad teod pani T. Bergmann toime eelmise otsusega kohaldatud katseajal. Apellatsioon ja ringkonnakohtu otsus
6.Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotles T. Bergmanni õigeksmõistmist KarS § 1751 lg 2 järgi. Samuti palus kaitsja kergendada süüdistatavale KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi mõistetud karistust.
7.Tartu Ringkonnakohus tühistas 18. detsembril 2025 maakohtu otsuse osas, millega T. Bergmann tunnistati KarS § 1751 lg 2 järgi süüdi Google’i otsingumootorisse otsingusõnade sisestamises, ja mõistis ta selles süüdistuses õigeks. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Kohus leidis lühidalt järgmist.
8.T. Bergmann on korduvalt sisestanud erinevaid lapspornole viitavaid otsingusõnu pornograafilisi teoseid sisaldavatele veebilehtedele. Selliselt on ta taotlenud juurdepääsu lapspornole ehk pannud toime KarS § 1751 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo. Seevastu Google’i otsingumootorisse otsisõnade kids nude sisestamine süüteo objektiivset koosseisu ei täida. Selline teguviis ei vii keelatud sisuni; niisuguse sisuni jõudmiseks tuleb astuda täiendavaid samme, kasvõi vajutada vastavale lingile. Tegemist on süüteo ettevalmistamisega, mis ei ole karistatav.
9.Lapspornole juurdepääsu taotlemine on lapspornot sisaldava teose vaatamiseks, lugemiseks või kuulamiseks võimaluse otsimine ja tekitamine. Ei ole tähtis, kas soovitud sisuni ka tegelikult jõutakse. 2(7)
1-25-3086 Seetõttu polnud menetlejal vaja kõnealust video- ja pildimaterjali T. Bergmanni mobiiltelefoni vaatlusprotokollis esitada.
10.Prokuratuur ei rikkunud menetlusõigust, kui esitas T. Bergmannile KarS § 1751 lg 2 järgi süüdistuse, mis oli varasemast kahtlustusest üksikasjalikum. Süüdistusakt peab hõlmama küll samu tegusid kui kahtlustus, kuid seda üldises plaanis, mitte detailselt. Kaitsja on saanud süüdistuse aluseks olevate materjalidega tutvuda. Kui kaitsja pidas vajalikuks täiendavate tõendite kogumist, saanuks süüdistatav lühimenetluse kohaldamisest loobuda.
11.T. Bergmannile KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi mõistetud karistuse kergendamiseks ega maakohtus tekkinud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei ole alust.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kassatsioon
12.Kaitsja vaidlustab nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsust T. Bergmanni KarS § 1751 lg 2 järgi süüditunnistamise ja karistamise, samuti talle KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi mõistetud karistuse ja liitkaristuse osas. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.
13.Prokuratuur saab süüdistuses küll täpsustada teokirjeldust ja sellele antavat õiguslikku hinnangut, aga mitte lisada sellesse tegusid, mida kahtlustuses ei kirjeldatud. Kui kahtlustatav ega tema kaitsja ei saa kuni süüdistusaktiga tutvumiseni olla kindlad, et neile on eeluurimise ajal teatavaks tehtud kõik isikule süüks arvatavad teod, kaotavad mõtte nii kahtlustuse esitamine, õigus selle kohta ütlusi anda kui ka õigus uurimise täiendamiseks taotlusi esitada. T. Bergmannile kahtlustusest märksa mahukama süüdistuse esitamisega rikuti tema kaitseõigust.
14.T. Bergmann ei otsinud veebist keelatud materjali, vaid vaatas legaalsetel täiskasvanute lehekülgedel seksuaalse sisuga teostes vabatahtlikult üles astuvaid täiskasvanuid. Otsingusõnad stepdaughter, virgin, step brother, step sister ja step dad ei viita alaealisusele, vaid pelgalt asjaolule, et jutt käib kasuvanematest või kasuvendadest ja -õdedest. Sõna teen aga tähistab üldtuntult 18–19aastast isikut. Kui etteheide seisneb juurdepääsu taotlemises lapspornole, ei saa jätta kontrollimata, kas kõnealuses kohas seda üldse esineb. Tegelikult ei sisalda ükski süüdistuses osutatud kirje alla 18aastast isikut seksuaalses situatsioonis kujutavat materjali.
15.Kuna T. Bergmann tuleb KarS § 1751 lg 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista, peaks see avaldama mõju ka talle KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi mõistetud karistusele. Osalise õigeksmõistmise tõttu väheneb isiku ohtlikkus. Süüdistatavale KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi süüks arvatud tegu oli vähese intensiivsusega ja kahjustas kannatanut minimaalselt.
16.Süüdistatavat osaliselt õigeks mõistes pidanuks ringkonnakohus jätma osa tema maakohtus tekkinud menetluskuludest riigi kanda. Kassatsioonivastus
17.Prokuratuuri hinnangul tuleb kassatsioon jätta rahuldamata. Süüdistatava kaitseõigust ei ole rikutud. Kohtud on materiaalõigust kohaldanud õigesti. T. Bergmann on teinud otsinguid vähemalt kahel pornograafilist materjali sisaldaval veebilehel. Süüdistuses nimetatud veebilehtede pidajatel ei ole täielikku kontrolli neil sisalduva materjali üle ja sealt võib leida lapspornot. Süüdistatava leitud videote pealkirjad kajastavad nende eelduslikku sisu, s.o seksuaalset tegevust lastega. Lapspornos kujutatud isiku tegelikku vanust ei ole tarvis kindlaks teha. Piisab sellest, kui tegu on mõistliku
3(7)
1-25-3086 erapooletu vaatleja jaoks silmnähtavalt alaealisega. T. Bergmannile KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi mõistetud karistus vastab tema süü suurusele ja isikule. Kaitsja täiendav seisukoht
18.Kaitsja selgitab täiendavalt, et mõistliku erapooletu vaatleja kriteeriumi saab kohaldada vaid siis, kui pornograafilises või erootilises teoses kujutatud isiku tegelikku vanust ei saa tuvastada. Kui tegu on täiskasvanuga, ei täida teosele juurdepääsu taotlemine kuriteokoosseisu isegi siis, kui isik näib alaealisena.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19.Kolleegium ei pea põhjendatuks kaitsja etteheidet süüdistatava kaitseõiguse rikkumise kohta. T. Bergmannile esitatud süüdistus ei erine oluliselt varasemast kahtlustusest. Nii kahtlustus kui ka süüdistus on esitatud sama kuriteokoosseisu järgi. Erisus seisneb selles, et süüdistuses sisalduv teokirjeldus on kahtlustusest üksikasjalikum. Kahtlustus ei peagi olema sisult sama detailne kui süüdistus. Oluline on, et süüdistus rajaneks nendel kriminaaltoimiku materjalidel, mida on kaitsjale KrMS §-s 224 sätestatud korras tutvustatud. Vaidlust ei ole, et praeguses asjas on seda nõuet järgitud.
20.Tähelepanu väärivad aga kassaatori argumendid, millega vaidlustatakse T. Bergmanni süüditunnistamist KarS § 1751 lg 2 järgi.
21.Süüdistatavale heidetakse ette kõnealuse kuriteokoosseisu esimest teoalternatiivi, s.o lapspornole teadvalt juurdepääsu taotlemist. Karistusseadustik lapspornole juurdepääsu taotlemise mõistet ei sätesta. Maa- ja ringkonnakohus on õiguskirjandusele tuginedes leidnud, et selle all tuleb mõista lapspornot sisaldava teose vaatamiseks, lugemiseks või kuulamiseks võimaluse otsimist ja tekitamist. Selle käsituse kohaselt on kuritegu lõpule viidud siis, kui süüdlane sisestab lapspornot sisaldava internetilehe aadressi brauserisse või lapspornole viitava sõna otsingumootorisse. See, kas soovitud teosteni ka tegelikult jõutakse, ei ole tähtis. (Vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad J. Sootak ja P. Pikamäe. Tallinn: Juura, 2021, § 1751 komm-d 3.2.1–3.2.2.) Kolleegium nõustub sellise arusaamaga vaid osaliselt.
22.KarS §-s 1751 sätestatud kuriteokoosseis kaitseb alaealise normaalset vaimset ja seksuaalset arengut. Tegu on vaieldamatult kaalukate väärtustega, mis aga ei õigusta selle koosseisu ülemäära laia tõlgendamist. Viimane võiks viia karistusõiguse kui viimase abinõu põhimõtte ja määratletuspõhimõtte ehk õigusriikliku karistusõiguse kesksete printsiipide rikkumiseni. Määratletuspõhimõttest tulenevalt peab tõlgendama süüteokoosseisu tunnuseid nii, et igaüks suudaks näha ette, milline käitumine on keelatud. See võimaldab tal oma käitumist vastavalt kujundada. Karistusõigusnormi sisu avamine ei tohi viia normi piiridest väljumiseni ega nende juhtumite hõlmamiseni karistusnormiga, mida seadusandja pole soovinud karistatavaks kuulutada. (RKKK 09.11.2018, 1-17-6580/138, p-d 11–12 koos edasiste viidetega)
23.KarS § 1751 aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. a direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust (edaspidi direktiiv). Direktiiviga kehtestati miinimumnõuded laste seksuaalse väärkohtlemise kuriteokoosseisudele ja karistustele, samuti sätted selliste kuritegude tõkestamiseks ja kuriteoohvrite kaitseks. Kõnealuse kuriteokoosseisuga taheti kriminaliseerida interneti vahendusel lapspornot sisaldavatele lehekülgedele sisenemine ja seal piltide, filmide vms vaatamine juhul, kui materjale alla ei laadita (vt seaduseelnõu 469 SE, Riigikogu XII koosseis, seletuskiri, lk 9). Sellest järeldab kolleegium, et lapspornole juurdepääsu taotlemiseks selle sätte mõttes ei saa pidada ainuüksi lapspornot sisaldavate veebilehtede otsimist, vaid vastav sisu peab olema saanud toimepanijale 4(7)
1-25-3086 vahetult kättesaadavaks. Sellise tõlgenduse kasuks kõneleb ka direktiivi artikli 5 lõike 3 sõnastus. Kui direktiivi eestikeelses tõlkes ja sellele tuginevalt KarS § 1751 lg 1 sõnastuses on kasutatud juurdepääsu taotlemise mõistet, siis teised keeleversioonid viitavad pigem juurdepääsu saamisele (inglise keeles obtaining access [...] to child pornography; saksa keeles der bewusste Zugriff auf Kinderpornografie; prantsuse keeles le fait d’accéder [...] à de la pédopornographie). Kohustusest kriminaliseerida lapspornole juurdepääsu saamine kõneleb ka laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon (nn Lanzarote konventsioon, art 20 lg 1 alapunkt f), mis jõustus Eesti suhtes 1. märtsil 2017.
24.Eelnevat silmas pidades ei jaga kolleegium kohtute tõlgendust, mille kohaselt ei ole lapspornoni tegelik jõudmine KarS § 1751 objektiivse koosseisu täitmiseks vajalik. Lapspornole juurdepääsu taotlemisena KarS § 1751 lg 1 tähenduses tuleb käsitada seda, kui süüdlane siseneb lapspornot sisaldavale veebilehele ja teeb seal otsinguid vastava sisu leidmiseks ja vaatamiseks. Sõltuvalt asjaoludest võib süüteo objektiivne koosseis olla täidetud ka juba veebilehele sisenemisega. Seda näiteks juhul, kui tegu on kas ainult või valdavas ulatuses lapspornot sisaldava lehega ja sellise sisuni jõudmine ei nõua täiendavaid otsinguid. Tasulise teenuse korral võib koosseisu täita juba lapspornole ligipääsu saamise eest maksmine. Kõigil kirjeldatud juhtudel on soovitud materjal sisuliselt hiirekliki kaugusel ehk toimepanija on saanud lapspornole juurdepääsu. Sellega on süüteo objektiivne koosseis täidetud. Subjektiivse külje tasandil on oluline, et juurdepääsu lapspornole taotletakse teadvalt ehk vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). See tähendab, et isik peab tahtlikult sisenema lapspornot sisaldavale veebilehele ja teadma, et seal sellist sisu leidub. Sellist teadlikkust võib järeldada näiteks korduvatest külastustest, kasutajakonto olemasolust või teenuse eest tasumisest.
25.Kohtud on lugenud tõendatuks, et T. Bergmann on sisenenud pornograafilisi ja erootilisi teoseid sisaldavatele veebilehtedele www.xvideod.com ja www.pornhub.com, teinud neis otsinguid märksõnadega stepdaughter ja kids ning vaadanud (neid alla laadimata) videoid, mis olid pealkirjastatud kui kasutütre ja kasuisa seksuaalvahekord. Lisaks on süüdistatav korduvalt sisestanud Google’i otsingumootorisse sõnaühendi kids nude.
26.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et pelgalt otsingumootorisse otsisõnade sisestamine ei täida KarS §-s 1751 sätestatud süüteokoosseisu. Tegemist on lapspornot sisaldavate veebilehtede otsimisega, millega valmistatakse kuriteo toimepanemist alles ette (vt süüteo ettevalmistamise erandliku karistatavuse kohta RKKK 01.02.2012, 3-1-1-105-11, p 19). Järelikult on apellatsioonikohus T. Bergmanni selles teos põhjendatult õigeks mõistnud.
27.Tunnistades T. Bergmanni süüdi veebilehtedel www.xvideod.com ja www.pornhub.com lapspornole juurdepääsu taotlemises, kohaldasid maa- ja ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigust. Nagu kolleegium eespool selgitas, eeldab vastutus lapspornole juurdepääsu taotlemise eest muu hulgas seda, et veebilehed, kus süüdlane otsinguid teeb, sellist sisu ka sisaldavad (vt ülal p 24). Vastasel juhul ei saa otsingud olla tulemuslikud ega viia sellise materjalini. Praegusel juhul ei ole kindlaks tehtud, et kõnealustelt veebilehtedelt võis leida lapspornot. Seejuures on ringkonnakohus möönnud, et üldise eelduse kohaselt ei sisalda legaalsed täiskasvanutele mõeldud leheküljed alaealisi kujutavat seksuaalset materjali. Kuna kohtud vastupidist ei tuvastanud, ei saanud nad ka järeldada, et T. Bergmann on taotlenud juurdepääsu lapspornole ja täitnud KarS § 1751 lg-s 2 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu.
28.Kriminaalasjas ei ole süüdistuses nimetatud veebilehtedel lapsporno leidumise kohta tõendeid, mida täiendavalt uurida ja hinnata. Asjakohaseks tõendiks saanuks olla näiteks nende T. Bergmanni vaadatud videote kuvatõmmised, mis kujutasid süüdistaja hinnangul lapspornot. Selliseid tõendeid pole prokuratuur aga esitanud. Lühimenetluse eripärast tulenevalt on täiendavate tõendite esitamine välistatud (RKKK 13.11.2015, 3-1-1-90-15, p 20). Järelikult ei ole enam võimalik välja selgitada, kas 5(7)
1-25-3086 süüdistatav sai (taotles) kõnealustel veebilehtedel lapspornole juurdepääsu. Sel põhjusel pole alust saata kriminaalasja alama astme kohtule uueks arutamiseks. Kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüs tuleb tõlgendada tema kasuks (KrMS § 7 lg 3).
29.Asjaolu, et süüteo objektiivne koosseis pole täidetud, ei tähenda Riigikohtu kestva praktika kohaselt seda, et süüdistatav tuleb tingimata õigeks mõista. Nimelt võib KarS § 25 lg-test 1 ja 2 tulenevalt olla karistatav mitte üksnes süüteo lõpuleviimine, vaid ka selle vahetu alustamine, s.o süüteokatse. Seega tuleb kontrollida, kas isikule süüksarvatav tegu võib olla karistatav süüteokatsena (nt RKKK 02.06.2023, 1-22-1425/82, p 33).
30.Isikut saab süüteokatse eest karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus (RKKK 09.02.2017, 3-1-1-111-16, p 8). Juhul, kui eriosa süüteokoosseis eeldab teatud kindlat tahtluse liiki, saab selle teo süüteokatsest rääkida samuti vaid vastava tahtluse vormi tuvastamise korral. Seega peavad süüteokatse subjektiivses koosseisus olema kõik eriosa süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused (RKKK 01.10.2014, 3-1-1-41-14, p 12).
31.Nagu öeldud, eeldab KarS § 1751 vähemalt otsest tahtlust. Menetluse käigus pole tuvastatud, et T. Bergmanni ettekujutuse kohaselt sisaldasid kõnealused veebilehed lapspornot. Süüdistatava sõnul tahtis ta teada saada, kas selliseid otsingusõnu konkreetsetel veebilehtedel kasutades on võimalik lapspornot leida. Selline selgitus viitab kaudsele, mitte otsesele tahtlusele. Järelikult puudub süüteokatse subjektiivne külg ja T. Bergmanni vastutus KarS § 1751 lg 2 katse eest on välistatud. Samal põhjusel ei tule kaalumisele ka vastutus süüteokatse erijuhu, s.o kõlbmatu süüteokatse (KarS § 26 lg 1) eest. Seetõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada T. Bergmanni süüditunnistamises ja karistamises KarS § 1751 lg 2 järgi. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab T. Bergmanni selles süüdistuses õigeks.
32.Eeltoodu ei tingi kassatsiooni rahuldamist osas, millega kaitsja taotleb süüdistatavale KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi mõistetud karistuse kergendamist. Kolleegium nõustub kohtute hinnanguga T. Bergmanni süü suurusele ning peab talle mõistetud viieaastast vangistust põhjendatuks.
33.T. Bergmanni osalise õigeksmõistmise tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, millega jäeti süüdistatava kanda kohtueelse ja maakohtu menetluse kulud, mis seondusid lapspornole juurdepääsu taotlemise süüdistusega (vt ka RKKK 07.03.2024, 1-21-8941/64, p 24). Maakohtu otsusega mõisteti T. Bergmannilt välja kohtueelses ja maakohtu menetluses määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kogusummas 1277 eurot ja 24 senti. Kolleegiumi hinnangul moodustab lapspornole juurdepääsu taotlemises esitatud süüdistus ligikaudu poole süüdistuse kogumahust. Seetõttu on põhjendatud jätta riigi kanda pool kaitsjale makstud tasust ja kuludest, s.o 638 eurot 62 senti. Süüdistatavalt sundraha ja tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu väljamõistmise osas jääb maakohtu otsus muutmata.
34.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 7 lg-st 3, § 309 lg-st 2, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 18. detsembri 2025. a ja Tartu Maakohtu
13.augusti 2025. a otsuse T. Bergmanni süüditunnistamises ja karistamises KarS § 1751 lg 2 järgi ning talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega mõistab ta selles süüdistuses õigeks. T. Bergmannile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus jääb muutmata. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega mõisteti määratud kaitsjale kohtueelses ja maakohtu menetluses makstud tasu tervikuna T. Bergmannilt välja. Kolleegium jätab poole kohtueelses ja maakohtu menetluses määratud kaitsjale makstud tasust riigi kanda. Kaitsja kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.
6(7)
1-25-3086
35.Riigikohus määras 3. märtsil 2026 T. Bergmannile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 178 eurot 56 senti. KrMS § 186 lg 1 alusel jääb see menetluskulu riigi kanda.
36.Kuna käesolev määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga andmeid, jätab kolleegium rahuldamata kassaatori taotluse avalikustada KrMS § 4081 lg 3 alusel vaid kohtuotsuse sissejuhatus ja resolutiivosa.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.