Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine
1-24-953 15. aprill 2026 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Velmar Brett ja Heili Sepp Kriminaalasi A, B ja D süüdistuses KarS § 1332 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2025. a otsus - A ja B kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, kassatsioon; - D kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon, kassatsioon Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Eneli Laurits 18. märts 2026, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2025. a ja Harju Maakohtu 8. mai 2025. a otsus osaliselt, s.o A, B ning D süüditunnistamises ja karistamises KarS § 1332 lg 1 järgi, neilt menetluskulude väljamõistmises ning süüdistatavate vara konfiskeerimises.
2.Mõista A, B ning D süüdistuses KarS § 1332 lg 1 järgi õigeks.
3.Jätta B ja D kaitsjatele maakohtus ning D kaitsjale apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses makstud riigi õigusabi tasu Eesti Vabariigi kanda.
4.Tagastada A-le ja B-le esemed ning sularaha, mille maakohus otsustas konfiskeerida.
Mõista Eesti Vabariigilt A kasuks välja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitis 8097 eurot 20 senti.
6.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
7.Kaitsjate kassatsioonid rahuldada.
8.A ja B kaitsja taotlus kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks jätta rahuldamata.
1-24-953
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maakohtu otsus
1.Harju Maakohtu 8. mai 2025. a otsusega tunnistati A, B ja D süüdi karistusseadustiku (KarS) § 1332 lg 1 järgi. Neid karistati vastavalt 2 aasta, 9 kuu ning 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti ärakandmata osas KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti A-lt erinevaid esemeid ning sularaha 1610 eurot ja B-lt sularaha 275 eurot. Maakohtu põhjendused olid järgmised.
2.12. augustist 2016 kuni 14. juulini 2020 tegutses Tallinnas bordellina striptiisiklubi, sest seal töötanud naised pakkusid klientidele privaatstriptiisi ja massaaži ettekäändel seksuaalteenuseid, mille eesmärk oli klientides sugulise erutuse esilekutsumine või suurendamine. Klubi töökorraldus nägi ette, et seal töötanud naised olid riides äärmiselt napilt. Privaattoas toimunud erootilise tantsu käigus hõõrus peaaegu alasti naine kehaga kliendi suguelundite piirkonda, lasi puudutada enda paljastatud ülakeha ja tuharaid ning imiteeris tantsuliigutustega suguühet. Samuti sai klient lahkuda striptiisiklubi töötajaga vastastikusel kokkuleppel ning selle eest klubile makstes mujale, kus osutati ka seksuaalteenuseid (nn eskort). Bordelli omas ja selle tegevust juhtis ning kontrollis A, kes osales ka saadud tulu jagamisel. B ja D töötasid baaridaami-administraatorina, korraldasid mh tantsijate tööd, tagasid nende turvalisuse, jälgisid kaameratest privaatruumides toimunut ja otsustasid eskortteenuse lubamise üle või küsisid selleks nõusolekut A-lt.
3.Prostitutsioon ei hõlmanud suguühendust, vaid muid sugulise iseloomuga tegusid, mille sisu saab avada KarS §-de 141 ning 1411 kaudu. Niisugune tegu on üksnes selline ühemõtteliselt seksuaalse tähendusega käitumine, mille puhul on seksuaalse enesemääramise õiguse riive piisavalt oluline. Arvestada tuleb teo laadi (nt kannatanu suguelundi või muu erogeense piirkonna katsumist), intensiivsust (nt puudutamist riivamisi või käperdamist), kestust ja muid teo toimepanemise asjaolusid, sh poolte omavahelisi suhteid.
4.Privaatruumide kaamerasalvestiste kohaselt saab juba välise pildi põhjal rääkida ühemõtteliselt seksuaalse tähendusega käitumisest. Mitmetel juhtudel said kliendid aluspesuta tantsijat käperdada (sh intiimpiirkonnast). Esiplaanil ei olnud tantsuline või erootilis-kunstiline külg ning ka massaažil polnud lõdvestava toimingu tähendust. Eesmärk oli pakkuda võimalust naisterahvast eri piirkondadest suudelda ja katsuda ning suguühendust imiteerival moel klienti seksuaalselt erutada või tema erutust suurendada. Sedavõrd intensiivne tegevus täidab sugulise iseloomuga tegude (seksuaaltoimingute) kriteeriumi. Seega pakuti striptiisiklubis tasulist seksuaalpartnerlust.
5.Kahel juhtumil osutati ka eskorti kui intiimteenust. Samuti tehti kindlaks eskortide planeerimine. Kupeldamine võib mh seisneda poolte kohtumist võimaldava olukorra loomises. Selle eest juba ühekordne tasu võtmine ja edasiste võimaluste arutamine on prostitutsiooni vahendamine.
6.Tantsijate jaoks ei olnud täpseid reegleid ja keelde seksuaalse iseloomuga tegevuste vältimiseks, keeld oli vaid suguühte kohta. Nende tegevusse ei sekkunud üldjuhul ka administraatorid ega baaritöötajad. Klubi omas ja juhtis A ning B ja D aitasid prostitutsioonile kaasa, pannes kuriteo toime kavatsetult. Koosseisu- ega keelueksimusest ei saa rääkida. Samuti ei ole kriminaalasja menetlemisel rikutud mõistliku menetlusaja nõuet.
2(7)
1-24-953 Apellatsioonid
7.Maakohtu otsuse vaidlustasid: a) A ja B kaitsja, kes taotles kaitsealuste õigeksmõistmist või kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu; b) D kaitsja, kes taotles kaitsealuse õigeksmõistmist. Ringkonnakohtu otsus
8.Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2025. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohus märkis järgmist.
9.Mõistlik menetlusaeg pole möödunud. Apellantide argumendid ei kummuta ka järeldust, et süüdistatavad panid toime KarS § 1332 lg-s 1 sätestatud kuriteo. Tõendite kohaselt tegelesid striptiisiklubi tantsijad privaattantsu ja massaaži nime all tasulise seksuaalpartnerlusega, mis väljendus sugulise iseloomuga tegude toimepanemises. Maakohus võttis nende tegude sisustamisel õigesti aluseks KarS §-de 141 ja § 1411 kohaldamist käsitleva õiguskirjanduse ning kohtupraktika. Erinevalt maakohtu hinnangust pole täiskasvanute konsensusliku meelelahutuse kontekstis sugulise iseloomuga tegudeks suguakti imiteerimine (v.a juhul, kui seda saab pidada masturbatsiooniks) ja korduv kerge puudutamine kubemepiirkonnast või rindadest. Enamikul juhtudest privaatruumis toimunusse ei sekkutud, v.a selleks, et klient saaks maksta. Klubis puudusid tantsijate jaoks konkreetsed reeglid ja keelud seksuaalse iseloomuga tegevuste vältimiseks, v.a suguühte kohta.
10.A ja B kaitsja hinnangul on sugulise kire rahuldamine tegevus, mis hõlmab teise inimese kehaga enese rahuldamist, suguelundite ja muude erogeensete kehapiirkondade puudutamist, keha paljastamist või suguühenduse või muu sellise tegevuse esitlemist. Analüüsitud salvestistest just selline tegevus nähtubki. Pole oluline, et privaatruumides puudusid prostitutsiooniteenuse osutamisele viitavad esemed. Ühtlasi leidis maakohus õigesti, et klubis oli võimalik ka eskort. Tõenditest järeldub, et sellega tegeleti juba 2018. aastal. Samuti on põhjendatud järeldus, et süüdistatavad panid kuriteo toime tahtlikult. Koosseisu- või keelueksimust ei ole.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kassatsioonid
11.Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid: a) A ja B kaitsja, kes taotleb kaitsealuste õigeksmõistmist või kriminaalmenetluse lõpetamist kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2742 alusel või karistuste kergendamist, samuti menetluskulude jätmist riigi kanda; b) D kaitsja, kes taotleb kaitsealuse õigeksmõistmist.
12.A ning B kaitsja hinnangul pole tõendatud süüdistatavate eesmärk vahendada intiimteenuste osutamist. Süüdimõistmine rajaneb oletustel. Salvestistelt nähtuv ei täida sugulise iseloomuga tegude (seksuaaltoimingute) kriteeriumi. Striptiisiklubis käiaksegi selleks, et tunda erutust. Prostitutsiooni all mõeldakse tasulist seksuaalpartnerlust, s.o partnerile tasu eest seksuaalse rahulduse pakkumist, mis võib seisneda suguühenduses või sugukire muus rahuldamises. KarS § 1332 kohaldamise kohta pole tehtud kohtulahendit, milles käsitataks privaattantsu prostitutsioonina või kus oleks analüüsitud koosseisu täitmist sugulise iseloomuga tegude kaudu. Fikseeriti vaid üksikud, peamiselt ühe tantsijaga seotud mitmeti mõistetavad olukorrad. Pealegi on ringkonnakohtu käsitlus üksikjuhtumite puhul vastuoluline. Isegi kui salvestistelt nähtuvat tegevust saaks hinnata sugulise iseloomuga tegudena, on tegemist klubis töötanud tantsijate ekstsessiga, millesse administraatorid sekkusid. Süüdistatavad nende tegude eest ei vastuta. Ka eskortteenuse osutamine pole tõendatud ning nõustuda ei saa sellega,
3(7)
1-24-953 et tulevikku suunatud võimaluste arutamine on prostitutsiooni vahendamine. Kriminaalmenetlus tuleks lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.
13.D kaitsja leiab, et süüdimõistmine rajaneb tõenditest tehtud ebaõigetel järeldustel. Nõustuda ei saa seisukohaga, et prostitutsioon seisnes peamiselt just sellises tasulises seksuaalpartnerluses, mis ei hõlmanud suguühendust, vaid muu sugulise iseloomuga tegusid. Klubi reeglite kohaselt oli igasugune intiimne tegevus rangelt keelatud. Reeglite rikkumises ei saa süüdistada administraatorit. Klubi eesmärk ja tantsijate ülesanne ei olnud intiimteenuste osutamine, vaid ainult striptiisitantsu pakkumine. Mõnikord ületati lubatud piir, kuid siis sekkus alati administraator. Sellele osutavad ka tuvastatud asjaolud. Paarist erandjuhtumist ei saa järeldada püsivat tegutsemist tasulise seksuaalpartnerluse eesmärgil. Süüdistatav ei soovinud tasulisele seksuaalpartnerlusele kaasa aidata. Kassatsioonivastus
14.Prokuratuur leiab ringkonnakohtu põhjendustega nõustuvalt, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks pole alust ning kassatsioonid tuleb jätta rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kolleegium võtab kõigepealt seisukoha KrMS § 2742 lg 1 alusel esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse suhtes (I). Seejärel selgitab kolleegium, missugust tegevust saab KarS § 1332 mõttes pidada prostitutsiooniks ning miks ei ole sellest määratlusest lähtudes praeguses asjas tegemist kupeldamisega (II). Pärast nende küsimuste lahendamist saab kokku võtta kassatsioonimenetluse tulemuse ning käsitleda süüteomenetluses tekitatud kahju ja kassatsioonimenetluse kulude hüvitamist
(III).
(I) Kriminaalmenetluse lõpetamata jätmine
16.Rahuldamata jääb A ja B kaitsja taotlus lõpetada tema kaitsealuste suhtes kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Ringkonnakohtu põhjendused on selles küsimuses nõustumisväärsed ning seetõttu pole tarvilik neid korrata (KrMS § 363 lg 4 p 1). Osutatud seisukohtadest tulenevalt ei ole praeguses asjas KrMS § 2742 lg 1 kohaldamiseks alust. (II) Süüdistus kupeldamises (A)
Prostitutsioon KarS § 1332 koosseisutunnusena
17.A-le, B-le ja D-le heidetakse ette kupeldamist, s.o KarS § 1332 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Kupeldamise all peetakse silmas tegusid, mis seisnevad prostitutsiooni vahendamises, prostitutsioonile kaasaaitamises või sellele kihutamises või prostitutsiooniga tegeleva asutuse (bordelli) omamises ning juhtimises. Kuna kõik KarS § 1332 koosseisualternatiivid on lahutamatult seotud prostitutsiooni mõistega, tuleb hinnata, missugust tegevust selle all mõeldakse.
18.Karistusseadustik prostitutsiooni mõistet ei sätesta ning seda pole sõnaselgelt avatud ka muudes õigusaktides. Prokuratuur defineeris prostitutsiooni prostitutsiooniga tegeleva isiku kaudu, leides, et tegemist on isikuga, kes pakub tasulist seksuaalpartnerlust ehk teenust, mis sisaldab kas suguühet või kliendiga muu sugulise iseloomuga teo toimepanemist. Nii maa- kui ka ringkonnakohus püüdsid süüdistuses toodud määratlust arvestavalt sisustada prostitutsiooni KarS §-de 141 (vägistamine) ja 1411 (tahtevastane sugulise iseloomuga tegu) kohaldamispraktika ning neid sätteid puudutava õiguskirjanduse kaudu. Prokuratuuri ja kohtute argumentatsiooniga pole võimalik nõustuda järgmistel põhjustel.
4(7)
1-24-953
19.Sisustades prostitutsiooni mõistet KarS §-de 141 ja 1411 kohaldamispraktika kaudu ning leides, et prostitutsioon hõlmab lisaks suguühtele ka muu sugulise iseloomuga tegusid, laiendasid prokuratuur ja kohtud kupeldamise koosseisu tähenduses lubamatult karistatavate tegude ringi. Seksuaalse enesemääramise vastased süüteokoosseisud (sh KarS §-d 141 ja 1411) haaravad väga erineva intensiivsusega seksuaalse iseloomuga ründeid, mis võivad ulatuda nt alaealise kannatanu erogeense kehapiirkonna katsumisest kuni tahtevastase vägivaldse suguühenduseni (vt nt RKKK 09.11.2018, 1-17-6580/138, p 10). Nii avar tegude ring ei sobi prostitutsiooni sisustamiseks juba olemuslikult.
20.Seksuaalse enesemääramise vastaseid kuritegusid puudutav mõistekäsitlus lähtub suuresti kannatanu kaitsmise vajadusest. KarS § 1332 kontekstis pole sellel argumendil aga samaväärset kaalu. Ehkki kupeldamisega rünnatakse mh prostitutsiooniga tegeleva isiku õigust eneseteostusvabadusele, vahendab toimepanija selle süüteokoosseisu tähenduses siiski täisealise inimese tegevust, mis pole vähemalt otseses mõttes ajendatud sunnist või vägivalla kasutamisest. Sunni, tahtevastase seksuaalvägivalla ning kannatanu abitusseisundi ärakasutamise või alaealisuse puhul on toimepanija vastutus nähtud ette muu(de)s kuriteokoosseisu(de)s, milleks on eelkõige KarS §-d 133, 1331, 141, 1411, 1432, 145, 175, 1781 ning 179. Kuna viidatud juhtudel on toimepanija tegude (suurem) ebaõigussisu ammendavalt kätketud muudesse karistusseadustiku sätetesse, pole prostitutsiooni mõiste laiendav tõlgendus õigustatav kannatanu ulatuslikuma kaitsmise vajadusega. Prostitutsiooni mõistet on kasutatud lisaks KarS §-le 1332 ka KarS §-des 133, 1331, 1333 ja 175 sätestatud süüteokoosseisudes. Kui avardada seda mõistet maa- ja ringkonnakohtu otsustes kirjeldatud moel, poleks nende kuritegude puhul paljudel juhtudel ettenähtav, missugune käitumine on kuriteona karistatav ja missugune käitumine mitte. See oleks vastuolus määratletuspõhimõttega. (Vt nt RKKK 20.04.2018, 4-17-4621/22, p 14 ning viidatud 1-17-6580/138, p-d 11 ja 12.) Õigusselguse tagamiseks peab prostitutsiooni mõistet sisustama kitsalt.
21.Üldkeelelises tähenduses mõeldakse prostitutsiooni all oma keha müümist seksuaalvahekorraks või raha teenimist seksiga (vt EKI ühendsõnastik 2026). Seksuaalvahekorra all peetakse tüüpiliselt silmas suguühet selle erinevates vormides. Öeldust järeldub omakorda, et seksuaalvahekorrana ei saa vaadelda kõikvõimalikke seksuaalse iseloomuga käitumisakte. Kolleegium leiab viidatud põhjustel, et prostitutsioonina saab käsitada ainult tasu eest toimuvat suguühet. (B)
Hinnang kohtute põhjendustele
22.Kohtud tunnistasid A KarS § 1332 lg 1 järgi süüdi bordelli omamises ja juhtimises, B ning D aga prostitutsioonile kaasaaitamises. Prostitutsioonina käsitatakse nii süüdistuse kui ka kohtuotsuste kohaselt sellist tasu eest toimunud tegevust, mis seisnes: a) striptiisiklubi naistöötaja poolt privaatstriptiisi või massaaži käigus pakutud erinevates sugulise iseloomuga tegudes (seksuaalteenustes), mille eesmärk oli klientides sugulise erutuse esilekutsumine või suurendamine; b) striptiisiklubi naistöötaja poolt nn eskordi pakkumises, mille raames osutati seksuaalteenuseid (vt eespool p-d 2, 4 ja 9).
23.Süüdistuses ei heideta ette ning seda ei tuvastanud ka kohtud, et privaatstriptiisi ja massaaži käigus oleks mõne striptiisiklubi töötaja ja kliendi vahel toimunud suguühe. Vastupidiselt nähtub süüdistusest ja kohtuotsustest, et seksuaalteenustena käsitatud sugulise iseloomuga teod seisnesid peaasjalikult suudlemises, tantsija keha hõõrumises kliendi keha vastu, tantsija või kliendi puudutamises erinevatest (sh erogeensetest) kehapiirkondadest või tantsuliigutustes, millega pelgalt jäljendati suguühet. Süüdistuse järgi ei olnudki loetletud tegude eesmärk seksuaalvahekorrani jõudmine, vaid üksnes klientides sugulise erutuse esilekutsumine või suurendamine. Vaidlust pole selle üle, et tegemist oli vastastikusel nõusolekul põhineva täisealiste inimeste meelelahutusega, mille puhul nimetatu ongi ootuspärane. Niisiis on juba teokirjeldusest tulenevalt välistatud see, et käesoleva 5(7)
1-24-953 otsuse p-s 21 toodud määratluse järgi saaks tegemist olla prostitutsiooniga ning et sellest johtuvalt saaks süüdistatavatele ette heita kupeldamist.
24.Tähenduslik on ka tõik, kuidas mõtestasid enda jaoks toimunut süüdistatavad. Nimelt tuvastasid kohtud, et kuigi striptiisiklubis puudusid täpsemad reeglid ja keelud seksuaalse iseloomuga tegevuse vältimise kohta, oli sõnaselgelt keelatud (tasuline) suguühe striptiisiklubi töötaja ja kliendi vahel. Järelikult lähtusid ka süüdistatavad vähemalt eelduslikult arusaamast, et prostitutsiooniks võib pidada üksnes keha müümist seksuaalvahekorraks.
25.Niisamuti pole alust teha süüdistatavatele KarS § 1332 lg 1 järgi karistusõiguslikku etteheidet selle kohta, et nad omasid või juhtisid bordelli, kus pakuti eskortteenust (A), või et nad aitasid eskortteenuse osutamisele kaasa (B ja D). Eskort seisnes teokirjelduse järgi seksuaalteenuste osutamises. Klientidele osutatud seksuaalteenuste sisu pole kõnealuses süüdistuse osas avatud. Seega ei ole juba teokirjeldus piisav, tegemaks tõsikindlat järeldust, et seksuaalteenuste all tuleb mõelda just tasulist seksuaalvahekorda. Sellele ei osuta ka ülejäänud süüdistuse tekst, milles kirjeldatakse seksuaalteenusena ainuüksi muu sugulise iseloomuga, s.o suguühteks mittekvalifitseeruvaid tegusid. Öeldu põhjal ei teki teokirjelduse lugejal veendumust, et eskordist rääkides peab prokuratuur seksuaalteenuste all silmas sootuks teistsuguse kvaliteediga käitumist, s.o tasu eest toimunud suguühet. Sellekohane etteheide süüdistuses puudub.
26.Süüdistuses kirjeldatud seksuaalteenused pole prostitutsioon. Järelikult ei vasta A, B ja D käitumine KarS § 1332 lg 1, s.o kupeldamise objektiivsetele tunnustele. Seetõttu tuleb süüdistatavad KrMS § 309 lg 2 järgi neile etteheidetavates tegudes õigeks mõista. Muude kassatsioonimenetluse poolte väidete käsitlemine pole sel põhjusel tarvilik. (III) Kokkuvõte, süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine ja kassatsioonimenetluse kulu
27.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 309 lg-st 2, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, rahuldab kolleegium kaitsjate kassatsioonid ning tühistab nii ringkonna- kui ka maakohtu otsuse osaliselt, s.o süüdistatavate süüditunnistamises ning karistamises KarS § 1332 lg 1 järgi, neilt menetluskulude väljamõistmises ning süüdistatavate vara konfiskeerimises. Süüdistatavad tuleb KarS § 1332 lg 1 järgi õigeks mõista ning jätta B ja D kaitsjatele maakohtus ning D kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud riigi õigusabi tasu KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt peab A-le ja B-le tagastama neilt maakohtu otsuse järgi konfiskeeritavad esemed ning sularaha järgmiselt: a) A-le käekell „Rado“ (VIK AV OÜ arve-saateleht summas 783 eurot 84 senti); Miele robottolmuimeja ja karp; kaks käekella „Rado“ (arve-saateleht nr 22474) ning kasutusjuhend; sularaha 1610 eurot; b) B-le sularaha 275 eurot.
28.A kaitsja esitas maakohtule 28. novembri 2024. a kohtuistungil süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel taotluse kaitsealusele tekitatud kahju hüvitamiseks seoses sellega, et A peeti kahtlustatavana kinni 14. juulil 2020 ning ta viibis vahi all sama aasta 14. novembrini (kokku 124 päeva). Vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist taotletakse 8097 euro 20 sendi suuruses summas. Maakohus pole seda taotlust lahendanud, kuid kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemine on õiguslik otsustus, mille saab teha ka Riigikohus (RKKK 28.04.2022, 1-21-1652/56, p 26). Kolleegium leiab, et vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused on täidetud ning hüvitise suuruse kindlaksmääramise aluseks olev kaitsja arvutuskäik on õige (1959 / 30 × 124). Järelikult saab taotluse SKHS § 5 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 11 lg-te 1, 3 ja 4 alusel rahuldada.
29.Nii maa- kui ka ringkonnakohus jätsid süüdimõistva otsuse tegemise tõttu A ja B valitud kaitsjale makstud tasu süüdistatavate kanda. Süüdistatavate õigeksmõistmise tõttu peaks KrMS § 181 lg 1 6(7)
1-24-953 kohaselt vaagima selle menetluskulu hüvitamist, kuid kaitsja pole kummaski kohtuastmes menetluskulude nimekirjale lisanud kulude kandmist kinnitavaid dokumente. Seepärast ei saa valitud kaitsjale makstud tasu hüvitada (RKKK 04.04.2024, 1-21-69/178, p 43). Kõnealuses osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.
30.Samuti pole apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks alust osas, millega määrati kindlaks D kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud riigi õigusabi tasu suurus ning jäeti muutmata maakohtu otsustus jätta D kaitsmisega seotud 2524 euro 16 euro suurune riigi õigusabi tasu riigi kanda.
31.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 2026. a määrusega määrati D-le kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 267 eurot 84 senti. See menetluskulu jääb KrMS § 186 lg 1 kohaselt riigi kanda.
32.Rahuldamata jääb A ja B kaitsja taotlus kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks, sest samamoodi kui maa- ja ringkonnakohtus, pole kaitsja ka Riigikohtule esitatud menetluskulude nimekirjale lisanud kulude kandmist kinnitavaid dokumente (vt otsuse p 29). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.