kriminaalasi üldmenetluses Sander Jordani süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning Ken Pihtjõe süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu 29. septembri 2025 otsus
Apellandid
Sander Jordani lepinguline kaitsja jurist Indrek Põder; Ken Pihtjõe määratud kaitsja vandeadvokaat Marina Valge
Süüdistatavad
Sander Jordan. Isikukood 39604085223; varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 16. juuni 2020 otsusega KarS § 214 lg 2 p 4 järgi; Ken Pihtjõe. Isikukood 39208014933; viimati karistatud Viru Maakohtu 23. septembri 2019 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi
1.Jätta Viru Maakohtu 29. septembri 2025 otsus muutmata ja selle peale esitatud apellatsioonid rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroo Valge & Uiga vandeadvokaadi Marina Valge poolt Ken Pihtjõele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja hüvitavate kulude suuruseks 535,68 eurot, sealhulgas käibemaks 103,68 eurot.
Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ken Pihtjõelt Eesti Vabariigi kasuks välja 535,68 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
4.Sander Jordani kaitsja jurist Indrek Põdra ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud summas 1 785,60 eurot jätta Sander Jordani enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
Süüdistus
1.Sander Jordan anti kohtu alla süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ning Ken Pihtjõe süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Süüdistuse sisu on järgmine.
2.S. Jordan, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis, teadvalt käitles ebaseaduslikult ajavahemikul jaanuarist 2023 kuni 28. jaanuarini 2024 koos I.B. i, ajavahemikul 1. septembrist 2023 kuni 28. jaanuarini 2024 koos M.K. i ja 28. jaanuaril 2024 lisaks koos K. Pihtjõega ning 24. novembril 2023 koos R.K. iga narkootilisi aineid kokaiini ja kanepit. Selliselt omandati koos Tallinna linnas Lasnamäel Tooma 1 asuvas Rimi kaupluse parkla lähiümbruses ja Ümera 37 asuva Hesburgeri vahetus läheduses, täpselt tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, s.o korraga vähemalt 50-100 grammi, narkootilist ainet kokaiini ja ca 2 kg vaakumpakendisse pakendatud narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat).
2.1.Narkootilise aine kokaiini turvaliseks vedamiseks ja vahelejäämise riski vähendamiseks nõustus S. Jordan eelneval ja kooskõlastatud kokkuleppel I.B. iga andma oma teopanuse narkootikumide käitlemisele ja olema narkootilise aine kokaiini vedamiseks kasutatavate sõiduautode nn saateautode, sealhulgas BMW 530D (reg märk XXX ) ja BMW X6 (reg märk XXX ), autojuhiks. Selleks sai S. Jordan I.B. ilt juhiseid, millal ja kuhu täpselt sõita uue narkootilise aine omandamiseks, sealhulgas viibis I.B. ise alati S. Jordani poolt juhitud saateautos, kuhu narkootilist ainet transportimiseks ei pandud. Samuti oli S. Jordani ülesandeks I.B. ilt saadud juhiste järgi tema äraolekul müüa narkootilist ainet kokaiini narkootikume soovivatele isikutele. Selleks andis I.B. S. Jordanile suures koguses, s.o korraga vähemalt 10 grammi, narkootilist ainet kokaiini, kokaiini soovijate kontaktid ning narkoaine edasiandmiseks spetsiaalselt kasutusele võetud mobiiltelefoni Xiaomi Mi Note 10.
2.2.S. Jordan müüs ja vahendas narkootilist ainet kokaiini nii koos I.B. iga kui ka I.B. i äraolekul viimase poolt edastatud juhiste ja korralduste järgi Tapa linnas ning selle lähiümbruses eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele, saades 1 grammi kokaiini müügi eest 150,00 eurot. Müügist saadud raha edastas S. Jordan I.B. ile. Selliselt S. Jordan: - ajavahemikul 1. jaanuar 2023 kuni detsember 2023 andis mitmel korral koos I.B. iga Tapa linnas ja Maxima kaupluse parklas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiini edasi T.P. ule; - alates 2023. aasta kevadest kuni 2024. aasta jaanuarini andis 2-3 korral Tapa linnas ja selle lähiümbruses kokaiini edasi R.J. ele; - ajavahemikul 1. november 2023–19. detsember 2023 andis mitmel korral Tapa linnas ja selle lähiümbruses korraga vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiini edasi V.P. ile.
2.3.Peale selle omandas S. Jordan 24. novembril 2023 koos I.B. i, M.K. i ja R.K. iga Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas Tooma 1 asuva Rimi kaupluse parkla lähiümbruses, täpselt 2(23)
tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, s.o ca 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini ning ca 2 kg narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat). Selleks sõitis S. Jordan 24.11.2023 koos M.K. i ja I.B. iga viimase kasutuses oleva sõiduautoga BMW X6 (reg märk XXX ) Tallinnasse Lasnamäel asuvasse Tooma 1 asuvasse Rimi kaupluse parklasse. Samal ajal sõitis eelneval kokkuleppel I.B. iga viimase juhiste järgi nimetatud parklasse ka R.K. i sõidukiga Volkswagen Transporter. Pärast narkootiliste ainete omandamist andis I.B. musta värvi koti, milles kokaiin ja marihuaana, R.K. i kätte ning jagas juhiseid narkootikumide vedamise kohta I.B. i kasutuses olevasse Tapa linnas Ivaste 12 asuvasse garaažiboksi nr 13. Narkootiliste ainete veo ajal oli S. Jordan koos I.B. iga M.K. i poolt juhitud saateautos BMW X6 (reg märk XXX ). Tapa linnas Ivaste 12 asuvas garaažiboksis nr 13 andis I.B. koheselt koos S. Jordani, M.K. i ja R.K. iga Tallinnast omandatud suures koguses, s.o ca 2 kg, vaakumpakenditesse pakendatud narkootilise aine marihuaana (kanepiõisikud) eelneva kokkuleppe alusel edasiandmise eesmärgil tasu eest edasi T.L. le ja M.D. ile.
2.4.Samuti omandas S. Jordan 20. jaanuaril 2024 koos I.B. i ja M.K. iga Tallinnas Lasnamäel Tooma 1 asuvas Rimi kaupluse parkla lähiümbruses, täpselt tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, s.o korraga vähemalt 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini. Selleks sõitis S. Jordan 20. jaanuaril 2024 koos I.B. iga viimase kasutuses oleva sõiduautoga BMW X6 (reg märk XXX ) Lasnamäel Tooma 1 asuvasse Rimi kaupluse parklasse. Samal ajal, eelneval kokkuleppel I.B. iga, sõitis M.K. endale kuuluva sõiduautoga BMW 530D (reg märk XXX ) eelpoolnimetatud parklasse, kus sai kokku S. Jordani ja I.B. iga. I.B. pani omandatud narkootilise aine kokaiini M.K. i autosse ning andis juhiseid selle viimiseks Tapa linna Ivaste 12 asuva garaaži juurde. Narkootilise aine kokaiini veo ajal oli I.B. S. Jordani poolt juhitud saateautos BMW X6 (reg märk XXX ).
2.5.Samuti omandas S. Jordan koos K. Pihtjõega, M.K. i ja I.B. iga 28. jaanuaril 2024 Tallinnas Lasnamäel Ümera 37 asuvas Hesburgeri vahetus läheduses, eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini. Selleks sõitis S. Jordan enda poolt juhitud ja I.B. i kasutuses oleva sõiduautoga BMW 530D (reg märk XXX ), milles viibisid I.B. ja K. Pihtjõe, 27. jaanuaril 2024 Tapa linnast Tallinna Lasnamäele Ümera 37 asuva Hesburgeri vahetusse lähedusse, kuhu jõuti 28. jaanuaril 2024, ning kus kohtusid eelnevalt kokkulepitud piirkonda sõitnud M.K. iga. I.B. pani 28.01.2024 omandatud suures koguses narkootilise aine kokaiini valget värvi telefoni karpi kirjega Redmi 9C NFC ning seejärel M.K. i sõiduautosse BMW 530D (reg märk XXX ). Teel Tapa linna, tehti Tallinna lähedal peatus, kus I.B. andis omandatud narkootilisest ainest kohapeal tarvitamiseks kõigile kaasa sõitnud isikutele, sealhulgas S. Jordanile, M.K. ile ja K. Pihtjõele. Pärast seda pani I.B. narkootilise aine tagasi koos karbiga M.K. i sõiduautosse ning lasi narkootilise aine M.K. il vedada Ivaste 12 Tapa linna garaažiboksi nr 13. Samal ajal sõitis S. Jordan koos K. Pihtjõe ja I.B. iga saateautoga M.K. iga kaasa. Tapale kohale jõudes, sai K. Pihtjõe sõiduautost BMW 530D (reg märk XXX ) karbi koos narkootilise aine kokaiiniga enda valdusesse ja tõi garaažiboksi nr 13, kus pani karbi koos narkootilise ainega laua peale ning I.B. hakkas tegema ettevalmistusi kokaiini laiali jagamiseks. S. Jordan peeti koos M.K. i, I.B. i ja K. Pihtjõega politseiametnike poolt kinni 28. jaanuaril 2024 kell 01.35 ning garaažiboksi nr 13 läbiotsimisel võeti ära valge kokku pressitud pulber massiga 48,92 grammi, mis sisaldas 36,7 grammi kokaiini.
2.6.Samuti sai S. Jordan alates oktoobrist 2023 kuni 18. jaanuarini 2024 Tapa linnas Ivaste 12 asuvas garaažiboksis I.B. ilt enda valdusesse edasiandmise eesmärgil korraga vähemalt 1-5 grammi narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat). Valdas narkootilist ainet enda juures, vedas edasiandmise eesmärgil enda kasutuses oleva sõiduautoga Audi A8 (reg märk XXX ) ja I.B. i kasutuses olevate erinevate sõiduautodega Tapa linnas ning selle lähiümbruses. Sealhulgas 3(23)
müüs ja vahendas S. Jordan nii üksi kui ka koos I.B. iga ning I.B. i äraolekul tema antud juhiste järgi väikeses koguses kanepiõisikuid (marihuaanat) nii tuvastatud kui ka tuvastamata isikutele. I.B. edastas kanepiõisikute (marihuaana) soovijate kontaktid S. Jordanile, kelle ülesandeks oli tegeleda kanepiõisikute (marihuaana) müügi ning vahendamisega I.B. i korraldusel tema äraolekul. Sealhulgas S. Jordan: -
ajavahemikul 22. oktoober 2023–18. jaanuar 2024 andis korraga vähemalt 1 grammi, narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat) Ivaste 12 asuvas garaažiboksis nr 13, Tapa linnas ja selle lähiümbruses edasi A.S. ele.
3.K. Pihtjõe isikuna, kes on varem toime pannud ja süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, pani taas teadvalt toime narkootilise aine suures koguses käitlemise ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos I.B. i, S. Jordani ja M.K. iga.
3.1.K. Pihtjõe omandas koos I.B. i, S. Jordani ja M.K. iga 28. jaanuaril 2024 Tallinnas Lasnamäe linnaosas Ümera 37 asuva Hesburgeri vahetus läheduses, eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini. Selleks sõitis K. Pihtjõe koos I.B. i ja S. Jordaniga viimase poolt juhitud ja I.B. i kasutuses oleva sõiduautoga BMW 530D (reg märk XXX ) 27. jaanuaril 2024 Tapa linnast Tallinna Lasnamäele Ümera 37 asuva Hesburgeri vahetusse lähedusse, kuhu jõuti 28. jaanuaril 2024 ning kus said kokku eelnevalt kokkulepitud samasse piirkonda sõitnud M.K. iga. I.B. pani 28. jaanuaril 2024 omandatud suures koguses narkootilise aine kokaiini valget värvi telefoni karpi kirjega Redmi 9C NFC ning seejärel M.K. i sõiduautosse BMW 530D (reg märk XXX ). Teel Tapa linna tehti Tallinna lähedal peatus, kus I.B. andis omandatud narkootilisest ainest kohapeal tarvitamiseks kõigile kaasa sõitnud isikutele, sealhulgas S. Jordanile, M.K. ile ja K. Pihtjõele. Pärast seda pani I.B. narkootilise aine tagasi koos karbiga M.K. i sõiduautosse ning lasi narkootilise aine M.K. il vedada Ivaste 12 Tapa linna garaažiboksi nr 13. Samal ajal sõitis S. Jordan koos K. Pihtjõe ja I.B. iga saateautoga M.K. iga kaasa. Tapale kohale jõudes, sai K. Pihtjõe sõiduautost BMW 530D (reg märk XXX ) karbi koos narkootilise aine kokaiiniga enda valdusesse ja tõi garaažiboksi nr 13, kus pani karbi koos narkootilise ainega laua peale ning I.B. hakkas tegema ettevalmistusi kokaiini laiali jagamiseks. K. Pihtjõe peeti koos M.K. i, I.B. i ja S. Jordaniga politseiametnike poolt kinni 28. jaanuaril 2024 kell 01.35 ning garaažiboksi nr 13 läbiotsimisel võeti ära valge kokku pressitud pulber massiga 48,92 grammi, mis sisaldas 36,7 grammi kokaiini.
3.2.Samuti sai K. Pihtjõe 26. novembril 2023 Tapa linnas Ivaste 12 asuvas garaažiboksis nr 13 I.B. ilt eelneval ja kooskõlastatud kokkuleppel edasiandmise eesmärgil enda valdusesse fooliumpaberisse pakendatud suures koguses, s.o korraga vähemalt 90 grammi, kanepiõisikuid (marihuaanat). Maakohtu otsus
4.Viru Maakohtu 29. septembri 2025 otsusega tunnistati S. Jordan süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati 4-aastase vangistusega, mis suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 16. juuni 2020 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 3 aasta, 11 kuu ja 28 päeva vangistuse, võrra. Seega liitkaristuseks mõisteti S. Jordanile 7 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust ning karistuse kandmise aja alguseks loeti S. Jordani kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 28. jaanuar 2024.
5.K. Pihtjõe tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati 3 aasta ja 2 kuu vangistusega, millise karistusaja hulka loeti tema eelvangistuses viibitud aeg 28. jaanuar 2024 4(23)
kuni 29. jaanuar 2024, s.o 2 päeva, ning seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et K. Pihtjõe ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud lisakohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29. septembrist 2025, ning kontrollnõuete ja kohustuste kohaldamine algab pärast kohtuotsuse jõustumist.
6.Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised. Jälitustoimingutega saadud tõendite ja asitõendite vaatlusprotokollide lubatavuse ning tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontroll
7.Esmalt uuris kohus kaitsjate taotluste ja vastuväidete tõttu prokuratuuri poolt tõenditena esitatud 25. jaanuari 2024 jälitustoimingu protokolli, 28. jaanuari 2024 jälitustoimingu protokolli, 31. mai 2024 jälitustoimingu protokollide, 06. veebruari 2024 jälitustoimingu protokolli ja 20. mai 2024 jälitustoimingu protokollide ning 07. veebruari 2024, 27. veebruari 2024, 28. veebruari 2024, 06. veebruari 2024, 15. aprilli 2024, 22. märtsi 2024 ja 25. aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokollide seaduslikkust. Samuti kontrollis kohus tunnistaja M.K. i ütluste usaldusväärsust tõendina.
8.Kohus leidis kõikide jälitusprotokollide puhul, et tegemist on lubatavate tõenditega, kuna jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel, täidetud on jälitustoimingute sisulise eeldused ning prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust, sealhulgas miks ei ole kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud.
9.Mõne asitõendi vaatlusprotokolli puhul tõdes kohus, et protokolli koostamisel tehtud üksikud eksimused on vähetähtsad ja ei tee tõendit lubamatuks, sest teabe hankimine on toimunud seaduslikult ja tõendi puutumatust, sisu ja usaldusväärsust ei ole mõjutatud. Samuti selgitati, lahendati ja lükati ümber protokollidest ilmnevad ebakõlad istungil tunnistajate kattuvate ütlustega. Seega on asitõendite protokollide puhul tegemist lubatavate ja usaldusväärsete tõenditega.
10.Kohtusse kutsutud tunnistaja M.K. keeldus ütluste andmisest, kuna ta oli algselt kaassüüdistatav, kes mõisteti eraldatud kriminaalasjas kokkuleppemenetluses Viru Maakohus 17. veebruari 2024 otsusega süüdi. Poole kokkuleppel võeti vastu ja avaldati tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. Kuivõrd M.K. il võib olla soov kaitsta teisi selles kriminaalasjas puudutatud isikuid ning vältida selliste ütluste andmist, mis süüstaksid tema elukaaslast, tuleb hinnata tema ütlusi koostoimes teiste tõenditega ja ei ole alust neid tõendikogumist välja arvata. S. Jordanile esitatud süüdistus suures koguses ja grupis narkootiliste ainete käitlemise eest
11.Faktiliste asjaoludena tuvastas kohus, et isikuliste tõendiallikate ütluste, läbiotsimisprotokollide, jälitustoimingute protokollide ja narkootilise aine ekspertiisi aktiga on tõendatud, et I.B. käitles narkootilisi aineid kokaiin ja kanep ning tema käest oli narkootilisi aineid võimalik saada.
5(23)
12.S. Jordanit on kohtueelses menetluses kahtlustatavana üle kuulatud kahel korral ning mõlemal korral antud ütlused avaldati kohtus ja need lahknesid oluliselt mitme asjaolu puhul. Kohus leidis, et S. Jordani ütlused, milles ta on eitanud oma seotust narkootiliste ainete käitlemisel, on ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja arvata, ning võimalik on arvestada S. Jordani ütlustega ainult osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega. Kohus tuvastas, et S. Jordan viibis garaažis ajal, kui I.B. pakendas narkootilist ainet ja andis klientidele üle, S. Jordan rääkis I.B. iga narkootilise aine pakendamisest ja müügist, sealhulgas pakendas ka ise, ning oli kursis, kes on I.B. i kliendid. Samuti tarvitas S. Jordan ise kokaiini ja pakkus seda ka teistele (sealhulgas M.K. ile). I.B. il oli narkootilise aine müümise jaoks eraldi telefon, mida ta müüjate kätte andis. S. Jordanil oli ligipääs ehk eraldi võti I.B. i garaaži. Eeltoodu tähendab kohtu meelest, et I.B. , kes käitles narkootilisi aineid suure ettevaatlikkusega, usaldas S. Jordanit. S. Jordan oli justkui vaheisik I.B. i ja tema klientide vahel, kuna S. Jordani kaudu üritati I.B. iga ühendust saada ja uuriti, kas I.B. il on narkootilist ainet. Muuhulgas on jälitustoimingutega kogutud infot, et S. Jordan lubas mitmele isikule, et uurib või toob narkootilise aine neile ära.
13.Kokkuvõtvalt leidis kohus, et 31. mai 2024 ja 20. mai 2024 jälitustoimingu protokollidest, mida toetab ka 25. aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokoll, tuleneb üheselt, et S. Jordan ei olnud pelgalt narkootilise aine tarvitaja või isik, kes juhuslikult sattus I.B. i garaaži ajal, kui I.B. käitles narkootilist ainet. S. Jordan oli väga hästi teadlik I.B. i tegevusest narkootiliste ainete käitlemisel, tal oli juurdepääs garaažile, kus I.B. narkootilist ainet hoidis, ta arutas I.B. iga narkootilise aine pakendamise küsimusi ja pakendas ka ise ning ta oli teadlik, kes on I.B. i kliendid, vahendas neile infot, kas I.B. il on narkootilist ainet või mitte, võttis ise I.B. ilt narkootilist ainet ja müüs seda edasi. Ka M.K. on ütlustes kinnitanud, et S. Jordanil oli endal I.B. i kasutuses oleva garaaži võti ning tema teada tegeles S. Jordan I.B. i äraolekul narkootiliste ainete müügiga. Kui keegi S. Jordani poole kokaiini saamiseks pöördus, siis sellele S. Jordan viis ise ning M.K. ile teadaolevalt pöörduti S. Jordani poole ka kanepi sooviga. Lisaks on M.K. oma ütlustes selgitanud ka Tallinnast narkootilisel ainel järelkäimise korda: enamasti mindi Tallinnas kuskile Lasnamäele, I.B. il endal juhilube ei olnud, käidi ühe või kahe autoga Tallinnas ning I.B. ei viibinud kunagi samas autos, kus oli narkootiline aine. Kohus leidis, et olukorras, kus I.B. on andnud valeütlusi M.K. i ja H. M. Pokkineni kaitseks, ei saa mitte kuidagi välistada, et I.B. on nõus seda tegema ka S. Jordani kaitseks. Eeltoodust lähtuvalt luges kohus I.B. i ütlused osas, milles I.B. eitab S. Jordani seost narkootiliste ainete käitlemisega, ebausaldusväärseteks. Sealhulgas on tema ütlused narkootilise aine edasiandmise osas vastuolus 31. mai 2024 jälitusprotokollidega.
14.Süüdistusepisoodide osas asus kohus seisukohale, et kuivõrd S. Jordan oli teadlik, et I.B. tegeles narkootilise aine müügiga, sai ta ka aru ja teadis, et I.B. il oli erinevate isikutega, sealhulgas T.P. uga, kokkusaamise eesmärgiks narkootilise aine üleandmine. Kohus tuvastas, et on tõendatud, et S. Jordan koos I.B. iga andis 2023. aastal mitmel korral T.P. ule üle kokaiini 1 gramm korraga.
15.R.J. ega seotud episoodi osas leidis kohus, et R.J. e ütlused on osas, mis puudutavad S. Jordanilt narkootiliste ainete mittesaamist, ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja arvata. S. Jordani poole pöördumise põhjuseks oli, et S. Jordan talle narkootilist ainet edasi annaks. Kuna aga 11. jaanuaril 2024 toimunud vestlusest ei ole võimalik aru saada, kas edasiandmine ka toimus, luges kohus tõendatuks S. Jordani poolt R.J. ele kokaiini edasiandmise ühel korral ehk 25. detsembril 2023. V. Povalajeviga seotud episoodi puhul asus kohus seisukohale, et kuigi nimetatud isikut kohtus üle ei kuulatud, ei takista see võtmaks kohtul seisukohta, kas S. Jordan andis talle kokaiini üle või mitte. Kohus luges tõendatuks, et S. Jordan andis ajavahemikul 22. november 2023 kuni 19. detsember 2023 mitmel korral V.P. ile üle kokaiini. 6(23)
16.Kohus leidis, et Tallinnas 24. novembril 2023 kanepi omandamise episoodi osas lahknevad M.K. i ütlused I.B. i ja R.K. i ütlustest vaid osas, kes viibis Tallinnasse sõites millises autos. Muus osas on ütlused kokkulangevad. On tõendatud, et M.K. , R.K. i, I.B. ja S. Jordan sõitsid
24.novembri 2023 hilisõhtusel ajal Tapalt Tallinna ning naasid Tapale narkootiliste ainetega – kanep ja kokaiin. Samuti on tõendamist leidnud 20. jaanuaril 2024 Tallinnas kokaiini omandamine I.B. i, S. Jordani ja M.K. i poolt. Vahetult pärast Tallinnast tagasijõudmist tegelesid I.B. ja S. Jordan narkootilise aine pakendamisega ning S. Jordan tarvitas narkootilist ainet. Narkootilise aine pakendamine viitab sellele, et oli omandatud narkootilist ainet, mis pakendamist vajas.
17.Kohus tuvastas, et 28. jaanuaril 2024 omandasid S. Jordan, I.B. , M.K. ja K. Pihtjõe Tallinnast kokaiini ning tagasiteel Tapale tehti peatus ja tarvitati kokaiini. Tapale jõudes sõideti I.B. i kasutuses olevasse garaaži. Kuigi S. Jordan ja K. Pihtjõe on narkootiliste ainete tarvitamist (sealhulgas 28. jaanuaril 2024 tagasiteel Tallinnast Tapale) eitanud, on see ümber lükatud ekspertiisiaktidega. 28. jaanuaril 2024 enne kahtlustatavana kinnipidamist oli S. Jordan tarvitanud kokaiini ning K. Pihtjõe kokaiini ja kanepit. Puutuvalt S. Jordani ütlustesse, et ta ei teadnud, miks Tallinna sõideti, leidis kohus, et need ütlused on ebausaldusväärsed, kuna pole kooskõlas ülejäänud tõendikogumiga. Olukorras, kus S. Jordan teadis, et I.B. käitleb narkootilisi aineid, ja S. Jordan oli ka varem käinud Tallinnas, et I.B. saaks käia peidikust narkootilist ainet võtmas, ning seejuures järgnes sellisele Tallinnas käigule narkootilise aine tarvitamine I.B. i garaažis, teadis S. Jordan ka sel korral, mis oli Tallinnasse öisel ajal sõitmise eesmärk. Samuti on M.K. kinnitanud oma ütlustes, et isikud, kes käisid koos I.B. iga Tallinnas ja osalesid kas saateautojuhina või narkootilist ainet vedava sõiduki juhina, teadsid, et Tallinnasse sõidetakse narkootilist ainet tooma. I.B. asus garaaži jõudes kõigi juuresolekul kokaiini kaaluma ja pakendama ning andis osa tasuta teistele. Kohus leidis, et arvestades I.B. i ettevaatlikkust, ei ole usutav, et ta hakkaks toimetama narkootilise aine kallal suvaliste isikute juuresolekul, kes narkokäitlemisest midagi ei tea või võivad ta õigusasutustele välja anda. Narkootilise aine ekspertiisiaktiga on tõendatud, et 28. jaanuari 2024 läbiotsimisel leitud ja äravõetud valge pulbri tükid massiga 48,92 grammi, mis oli toodud samal päeval Tallinnast, sisaldasid 75% kokaiini ehk pulbris sisaldus 36,7 grammi kokaiini.
18.Kohus luges tuvastatuks, et A.S. e pöördus S. Jordani poole kanepi saamiseks ning S. Jordan andis A.S. ele ajavahemikul 22. oktoober 2023 kuni 18. jaanuar 2024 mitmel korral kanepit. Kaitsjad esitasid tõenditena pankade vastused päringutele koos pangakonto väljavõtetega, leides, et S. Jordanil ei olnud I.B. i ja R.K. iga rahalist suhet. Kohus märkis, et narkootiliste ainete käitlemisel ei ole midagi tavatut selles, et arveldamine käib sularahas. Sealhulgas on näha 31. mai 2024 jälitusprotokollist, kuidas I.B. sularaha luges. Tegemist on ebaseadusliku tegevusega, mistõttu on ilmselge, et isikud soovivad oma tegevust varjata ning arveldamine panga kaudu jätab jäljed. Seega pangakontodel kajastatu ei pruugi anda tervikpilti isikutevahelistest rahalistest suhetest. Lisaks tuleneb 10. veebruari 2024 asitõendi protokolli aluseks olevast vastusest, et nii S. Jordan kui ka K. Pihtjõe on I.B. i Revolut’i kontole raha kandnud. K. Pihtjõele esitatud süüdistus suures koguses ja grupis narkootiliste ainete korduva käitlemise eest
19.Sarnaselt S. Jordaniga seonduvalt leidis kohus, et I.B. võis anda valeütlusi ka K. Pihtjõe kaitseks ja neid osas, kus I.B. ja K. Pihtjõe on mõlemad väitnud, et I.B. andis K. Pihtjõele üle esigaretid, et viimane aitaks neid maha müüa, kuid kanepit ei ole K. Pihtjõele kunagi andnud. Tõendites puuduvad viited sellele, et I.B. oleks tegelenud e-sigarettide müügiga, mistõttu on selles osas mõlema ütlused ebausaldusväärsed. Lisaks kinnitab K. Pihtjõe öeldu, et „mida vähem inimesi näeb, seda parem“, et tegemist oli tegevusega, mida on vaja varjata, ning eluliselt ei ole 7(23)
usutav, et e-sigarettide müük liigitub sellise tegevuse alla. I.B. andis K. Pihtjõele 26.11.2023 üle kanepi, et too saaks seda edasi anda. Seda, et K. Pihtjõe tegeles kanepi edasiandmisega, kinnitavad K. Pihtjõe kasutuses olnud mobiiltelefonis Samsung Galaxy A34 sisaldunud andmeid:
30.septembril 2023 kirjutab K. Pihtjõe S. Jordanile, et viis ühele tobi (märkus: sõna kasutatakse kanepisuitsu puhul), K. Pihtjõe telefonist avastati kanepi pilte ning ajavahemikul 15. detsember 2023 kuni 3. jaanuar 2024 on K. Pihtjõe saatnud endale seitse sõnumit nime ja numbriga (Gopnik 20, Alts 20, Päka 10, Alts 20, Alts 20, Tony 20, Päka 20). On tõendatud, et K. Pihtjõe valdas 26. novembril 2023 kanepit edasiandmise eesmärgil.
20.Samuti on tuvastatud, et 28. jaanuaril 2024 omandas K. Pihtjõe koos I.B. i, S. Jordani ja M.K. iga Tallinnast kokaiini. K. Pihtjõe oli teadlik, et I.B. käitleb kokaiini. Kohus arvestas, et kuivõrd K. Pihtjõe sai I.B. ilt ka kanepit edasiandmiseks, on ilmselge, et K. Pihtjõe ei olnud sarnaselt S. Jordaniga I.B. i kasutuses olevas garaažis juhuslik narkootikumide tarvitaja, vaid I.B. i tegevusse kaasatud isik. 28. jaanuaril 2024 garaaži jõudes ei näita K. Pihtjõe käitumine mitte mingisugust üllatust selles, et I.B. asub tegema ettevalmistusi narkootikumide tarvitamiseks. Tallinnast saabudes tõi K. Pihtjõe narkootilise aine, mis oli telefonikarbis, kohe garaažis olevale töölauale, mida kasutas I.B. narkootiliste ainete pakendamiseks ja millelt on varasemalt tarvitatud narkootilisi aineid. Kõik see kinnitab kohtule, et K. Pihtjõe teadis või vähemalt möönis, et Tallinna sõideti kokaiini tooma ning karp, mis oli vaja garaaži viia, sisaldas narkootilist ainet ja oli vaja panna töölauale põhjusel, et I.B. saaks selle ette valmistada narkootilise aine tarvitamiseks. Seega ei ole K. Pihtjõe ütlused selles osas, et ta ei teadnud Tallinnas käimise põhjust ja seda, et telefonikarbis on kokaiin, usaldusväärsed. Õiguslik hinnang ja karistused
21.Kohus leidis, et S. Jordani ja K. Pihtjõe on toime pannud suures koguses narkootiliste ainete käitlemise grupis ning K. Pihtjõe lisaks ka korduvalt. Käitlemise mõistet on süüdistuse sisus kirjeldatud kui narkootilise aine omandamist, valdamist, vahendamist, müümist ja edasiandmist – sealhulgas ka narkootilise aine tarbimine on käitlemine. Kohus leidis, et I.B. , M.K. , R.K. i, S. Jordan ja K. Pihtjõe tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning igaüks valitses tegu ja eeldas, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. S. Jordani peamine teopanus grupis narkootiliste ainete käitlemisel seisnes selles, et S. Jordan oli I.B. i autojuhiks, kui I.B. käis Tallinnas narkootilist ainet omandamas või kui käis seda näiteks Tapal edasi andmas. Lisaks on kohus tuvastanud, et I.B. ei tegelenud ainult ise narkootilise aine müügiga, vaid ta andis seda edasi ka teistele isikutele. I.B. i äraolekul müüs S. Jordan narkootikume ning vahendas infot soovijatele, kas I.B. il on narkootilist ainet või mitte. K. Pihtjõe roll seisnes selles, et ta viis Tallinnast toodud kokaiini Tapal I.B. i autost garaažis olevale töölauale. Samuti oli K. Pihtjõe isikuks, kellele S. Jordan andis üle kanepit edasiandmiseks. Seega valitses igaüks oma tegudega ühist tegu. Tegutseti koos, kuid erinevate teo panustega.
22.S. Jordanile on süüdistuses etteheidetud narkootilise aine käitlemist ajavahemikul jaanuarist 2023 kuni 28. jaanuarini 2024, mistõttu leidis kohus, et S. Jordani käitumine on vaadeldav jätkuva süüteona. Menetluse käigus õnnestus ära võtta ainult 28. jaanuaril 2024 käideldud narkootiline aine ning narkootilise aine ekspertiisi aktiga on tõendatud, et garaažist leitud valge pulbri tükid massiga 48,92 grammi sisaldavad 75% kokaiini, pulbris sisaldub 36,7 grammi kokaiini. Seega oli S. Jordani ja K. Pihtjõe poolt ebaseaduslikult käideldud kokaiini kogus suur, sest leitud narkootilise ainega oleks võinud põhjustada joovet rohkem kui 10 isikule. Kanepit menetluse käigus ära võtta ei õnnestunud. Kohus on varasemalt tuvastanud, et 24. novembril 2023 toodi Tallinnast kanepit pakkide kaupa ning selle peidikust äratoomiseks kasutati spordikotti. M.K. on oma ütlustes märkinud, et toodud narkootilise aine kogus oli ülisuur – kilodes ja I.B. i ütluste kohaselt võttis ta kanepit 850 grammi. Kohus leidis, et ei ole küll 8(23)
tõendatud, et käideldud kanepi kogus oli 2 kg, kuid arvestades I.B. i ütlusi, aine garaaži toimetamise tingimusi ja seda, et narkootilist ainet kanep oli pakkide kaupa, on tõendatud, et käideldud aine kogus oli vähemalt 850 grammi. K. Pihtjõele esitatud süüdistuse kohaselt käitles K. Pihtjõe kanepit koguses vähemalt 90 grammi – sellises koguses andis talle kanepit I.B. . Eeltoodust lähtuvalt asus kohus seisukohale, et kanepi käitlemise puhul tuleb samuti rääkida suurest kogusest.
23.Süüdistatavatel puudus seaduslik alus narkootilise aine, sealhulgas ka suures koguses narkootilise aine, käitlemiseks, mistõttu oli selliselt narkootilise aine käitlemine ka ebaseaduslik.
24.Subjektiivse koosseisu puhul leidis kohus, et S. Jordan ja K. Pihtjõe panid teod toime otsese tahtlusega. S. Jordan oli teadlik, et I.B. käitles narkootilist ainet, ning S. Jordan andis oma teopanuse käitlemisse eelkõige sellega, et oli I.B. ile autojuhiks narkootilise aine omandamisel ja edasiandmisel, vahendas ka ise narkootilist ainet, andes infot, kas I.B. il oli narkootilist ainet, ning andis seda edasi I.B. i äraolekul. Seejuures toimus narkootilise aine käitlemine pikema aja jooksul, narkootilist ainet käidi Tallinnas omandamas mitmel korral, sealhulgas ainuüksi viimasel korral koguses, mis oli suur. Seetõttu sai S. Jordan aru, et ta käitleb narkootilist ainet suures koguses. Arvestades S. Jordani käitumist ja jälitusprotokollidest nähtuvat, on tõendatud seegi, et S. Jordan sai aru, et tema tegevus on ebaseaduslik.
25.K. Pihtjõe oli sarnaselt S. Jordaniga teadlik, et I.B. käitles narkootilist ainet. K. Pihtjõe sai I.B. ilt kanepit edasiandmiseks ning sai aru oma tegevuse ebaseaduslikkusest tulenevalt jälitusprotokollist nähtuvale. Arvestades eeltoodut ja seda, et on varasemalt tarvitatud I.B. i garaažis narkootilist ainet, K. Pihtjõe teadis, et Tallinnas käik oli narkootilise aine omandamiseks ning garaaži viimist vajav telefonikarp sisaldas just narkootilist ainet. Samuti möönis K. Pihtjõe arvestades käideldud aine kogust, et on võimalik tekitada joove vähemalt kümnele inimesele.
26.Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud.
27.S. Jordan ega K. Pihtjõe ei tunnista ennast süüdi.
28.S. Jordani puhul arvestas kohus, et ta käitles narkootilist ainet pikema ajavahemiku jooksul, kuid koguses, mis vastab pigem keskmisest väiksemale süüle. S. Jordan ei olnud grupi n-ö liider või organisaator, samas oli tal grupis oluline teopanus I.B. i sõidutamisel narkootilise aine hankimisel ja edasiandmisel ning enda poolt narkootilise aine vahendamisel. Karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ei esine. Karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 1 mõttes on kuriteo toimepanemine omakasu motiivil, saades ainelist kasu vähemalt tasuta narkootilise aine näol. Kogumis hindas kohus S. Jordani süüd keskmisest väiksemaks.
29.S. Jordan on varasemalt karistatud ning narkootiliste ainete käitlemise pani ta toime katseajal, mistõttu leidis kohus, et S. Jordani käitumisele ei ole senine karistus mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. S. Jordani süü suurusele vastavaks karistusmääraks on 4 aasta pikkune vangistus.
30.K. Pihtjõe puhul arvestas kohus, et tema teopanus narkootilise ainete käitlemisel ei olnud võrreldes S. Jordaniga nii oluline, tema roll narkootiliste ainete käitlemises oli minimaalne ning samuti ei olnud K. Pihtjõe poolt narkootiliste ainete käitlemine pikaajaline ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaks aluse kahelda K. Pihtjõe õiguskuulekuses pärast käesoleva kuriteo toimepanemist. Samas suurendab K. Pihtjõe süüd asjaolu, et tema teos on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu. Karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ei esine. Karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 1 mõttes on kuriteo toimepanemine omakasu 9(23)
motiivil, kuna ta sai ainelist kasu narkootilise aine tasuta tarbimise näol. K. Pihtjõe on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas samaliigilise kuriteo toimepanemise eest. Kõike eelnevat arvesse võttes kohus asub seisukohale, et K. Pihtjõe süü suurusele vastavaks karistusmääraks on 3 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus. Kohus pidas võimalikuks jätta mõistetud karistus KarS § 74 lg 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui K. Pihtjõe ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Apellatsioonimenetlus
31.Viru Maakohtu 29. septembri 2025 otsuse peale esitasid apellatsioonid S. Jordani kaitsja Indrek Põder ja K. Pihtjõe kaitsja Marina Valge. Mõlemad apellandid taotlevad õigeksmõistmist, S. Jordani kaitsja alternatiivselt karistuse määramist minimaalses määras, s.o 3 aastat. S. Jordani kaitsja apellatsioon
32.S. Jordani kaitsja leiab, et S. Jordan ei ole käidelnud suures koguses narkootilisi aineid grupis, maakohus on väljunud süüdistuse piiridest, rikkunud põhjendamiskohustust ja hinnanud valesti subjektiivset koosseisu ning süüdistus on konkretiseerimata ja mitte arusaadav. Kokkuvõtvalt on jäetud selgitamata, kellega grupis S. Jordan on narkootilisi aineid suures koguses käidelnud.
33.Nimelt jääb arusaamatuks, milles ja kuidas seisnes S. Jordani osa ja puutumus talle etteheidetavate kuritegude toimepanemises, sest neid pole seotud faktiliste asjaoludega. Viimase tõttu on riivatud oluliselt S. Jordani kaitseõigust. Kohus on tuginenud asjaoludele, mida süüdistusaktist selgelt välja ei loe. Kaitsja leiab, et prokuratuur peab tõendama käitlemise ebaseaduslikkust.
34.S. Jordani süüditunnistamine põhineb pigem oletustel kui usaldusväärsetel tõenditel ning kahtlused on tõlgendatud süüdistatava kahjuks, mitte kasuks. Maakohus kaldus ebaselge süüdistuse ja väheste tõendite taustal omavoliliselt toetama prokuratuuri versiooni ning täitis tühimikud oletustega.
35.Kohtu poolt tuvastatud faktilised ei näita S. Jordani teo ulatust ega rolli grupis. Ehk ei ole tõendatud, milles seisnes S. Jordani panus kuriteo toimepanemisse ja kuidas avaldus tema tahtlus tegutseda ühiselt teiste isikutega. Pole tuvastatud ühist kuritegelikku plaani. Mis puudutab 2 kg kanepi edasiandmist T.L. le ja M.D. ile tasu eest, märgib kaitsja, et need isikud jäid tuvastamata, neid ei kuulatud üle ega tuvastatud neid äratundmiseks esitamise teel, vaid eeldati jälitusvideolt, et tegemist on nende isikutega. Ka kokaiini omandamise osas puuduvad konkreetsed andmed, millal, kellelt ja mis koguses kokaiin hangiti ning kuidas jaotati rollid, ning info, et S. Jordan oleks kellegagi kokaiini hankimises kokku leppinud. Kuigi ei ole tõendatud S. Jordani aktiivne osalus, põhineb tema süüdimõistmine grupikuriteos tema oletataval kohalolekul või seotusel teiste süüdistatavatega. See, kui teised isikud võisid millegagi tegeleda, ei laienda automaatselt karistusõiguslikku vastutust ka S. Jordanile, kui puudub konkreetne tõend tema panuse kohta.
36.Süüdistuses olev grupi sõnastus on ebamäärane, sest puudub selgitus, milles S. Jordani tegevus seisnes ning kas ja kuidas T.L. ja M.D. osalesid – on vaid kirjas, et S. Jordan tegutses „koos teiste isikutega“. Kohus on tuginenud S. Jordani süüdimõistmisel grupis faktilistele asjaoludele, mida süüdistuses kirjas ei olnud. Kuna M.D. it ja T.L. t kaastäideviijatena üle ei kuulatud, siis on rikutud ka võrdsete võimaluste põhimõtet, sest kaitsel puudus võimalus vaidlustada väidetavate kaastäideviijate ütlusi või käitumist. 10(23)
37.Samuti juhib kaitsja tähelepanu võimalikele tõendite lubatavuse probleemidele, märkides, et menetluse käigus tekkis küsimusi eeskätt jälitustoimingute seaduslikkuse ja tulemuste usaldusväärsuse kohta.
38.Kaitsjal on tekkinud ka küsimus, kas prokuratuur esitas kõik asjakohased tõendid kaitsjale õigeaegselt tutvumiseks. Ilmnes vihjeid, justkui oleks prokuratuur oma süüdistuskõnes laiendanud või täiendanud süüdistust viisil, mida süüdistusaktist ei nähtu.
39.Samuti on kohtuotsuse põhjendused puudulikud osas, mis puudutab suurt kogust. Kuigi 2 kg kanepit ületab tavaoludes suure koguse lävendi, ei ole tõendatud, et S. Jordan seda käitles. Kui kokaiini 1-grammiste koguste edasiandmise puhul on nende koguste summeerimisel saadud suur kogus, siis on tõendamata, mitu korda ja millal väidetavad edasiandmised toimusid ning milline oli kogukaal. S. Jordani kaitsja kirjalik seisukoht
40.S. Jordani kaitsja esitas apellatsioonile täiendavalt ka kirjaliku seisukoha, leides, et süüdistus ei ole tõendatud. Süüdistuse tekst on ebaselge ning selles on kirjeldatud umbmääraselt, et S. Jordan „tegutses koos teiste isikutega“ narkootilise aine käitlemisel, kuid pole välja toodud, milles konkreetselt tema tegu seisnes – kas ta vahendas, andis kellelegi otseselt üle, korraldas transporti vms. Ajaliselt on viidatud laiale raamistikule ning süüdistuses figureerivad erinevad nimed (sealhulgas kolmandad isikud), kuid S. Jordani konkreetne seos igaühega neist jääb süüdistuses lahti kirjutamata.
41.Kokkuvõttes leiab kaitsja, et süüdistuse ebapiisav konkretiseerimine on juba iseenesest alus S. Jordani õigeksmõistmiseks, sest see õõnestas kogu kohtuliku arutamise ausust.
42.Prokuratuuri enda argumentatsioon toetub suures osas maakohtu hinnangute refereerimisele, kuid ei lisa sisulisi uusi argumente tõendite kaalukuse kohta. Kõik olulisemad tõendid jätavad ruumi mõistlikule kahtlusele S. Jordani süü küsimuses. Ükski tunnistaja ei seo S. Jordanit otseselt kuriteoga – kõik süüdistuses mainitud ostjad või kolmandad isikud on kohtus eitanud S. Jordanilt narkootilise aine saamist. Uurimisorganiteni ei jõudnud faktiliselt 2 kg kanepit, puuduvad pakendid, millelt oleks leitud S. Jordani sõrmejälgi või DNA-d, puuduvad maksejäljed narkootiliste ainete müügiga seonduvalt, tema auto läbiotsimisel ei leitud mitte ühtegi tõendit või seost narkootiliste ainetega. Jälitusprotokollides S. Jordan otseselt ei figureeri, vaatlusprotokollide kohaselt leitud kokaiin garaažis seostub I.B. iga.
43.S. Jordan oli sisuliselt „kaassaatev isik“ mõnel sündmusel. Kohus ja prokurör on püüdnud rõhutada mõnda detaili (näiteks K. Pihtjõe vestluses räägitu, S. Jordani viibimine autos), kuid need detailid pole ühemõttelised ehk nendest pole automaatselt järeldatav, et ta oli kuritegelikus plaanis osaline. Võimalik on ka see, et ta arvas, et I.B. ajab mingit muud äri näiteks seoses esigarettide või muu salakaubaga. 28.01.2024 toimus politseioperatsioon, mis võis olla mõeldud just I.B. i tabamiseks, ehk S. Jordani roll võis olla täiesti episoodiline ja juhuslik. Kokkuvõttes ei ole alternatiivsed stsenaariumid (s.o ta ei olnud kaastäideviija, vaid heauskne kaasreisija või vähemalt ei olnud tal kuritegelikku tahtlust) tõenditega välistatud ning S. Jordani süü küsimuses on selge mõistlik kahtlus, mis tuleb tema kasuks tõlgendada.
44.Kohus on eeldanud, et kuna S. Jordan oli grupis kohal, siis ta kindlasti tegutses grupi liikmena ning on süüdimõistmisel tuginenud oluliselt erinevatele asjaoludele võrreldes süüdistusega. Seega on süüdistatav asetatud kaitsetusse olukorda, kuna ta ei ole saanud end
11(23)
nende uute asjaolude vastu kaitsta – näiteks viitas kohus T.L. ja M.D. i nimedele otsuses, et S. Jordan andis neile narkootilisi aineid edasi.
45.Tõendite osas ilmnes ebavõrdsus selles, et kohus paistis aitavat prokuratuuri ehk kui mõni tõend oli nõrk, täitis kohus lünka oma arutlusega ja täiendas tõendeid oma argumentidega süüdistuse kasuks. Näiteks polnud ühtegi tunnistajat, kes S. Jordani süüd kinnitaks, kuid kohus põhjendas seda sellega, et „S. Jordan tegutses varjatult, seepärast polegi otseseid tõendeid“. Viimast mõistab kaitsja nii, et kohus on sedastanud, et tühimik ise ongi tõend kuritegelikkusest. Kui kohus või prokurör on S. Jordani kohtus ütluste andmisest keeldumist pidanud tema süü kaudseks kinnituseks, siis on see rängas vastuolus süütuse presumptsiooniga.
46.Kokkuvõtlikult ei ole prokuratuur suutnud tõendada, et S. Jordan pani toime kuriteo kõiki tunnuseid sisaldava teo – pigem on suudetud näidata, et teised isikud (sealhulgas I.B. ) tegelesid kuriteoga ja S. Jordan oli nende läheduses. Ebaseaduslik käitlemine ei ole tõendatud, sest ei näidatud, et S. Jordan üldse midagi käitles (valdas/müüs). Aine olemasolu fakt üksi (näiteks see, et grupp omas kokaiini või keegi kuskil sai kanepit) ei tõenda tema ebaseaduslikku valdamist või omamist. K. Pihtjõe kaitsja apellatsioon
47.K. Pihtjõe kaitsja leiab, et kohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt. Kanepit käsitleva episoodi osas leiab kaitsja, et jälitusprotokollidest ei nähtu objektiivselt, et jutt käib kanepist. Samuti ei ole põhjust pidada I.B. i ja K. Pihtjõe ütlusi ebausaldusväärseks. Kohus märkis, et kuna menetluse käigus ei võetud kanepit ära, ei olnud võimalik teostada ka ekspertiisi aine kontsentratsiooniastme tuvastamiseks. Samas on lubatud teatud juhtudel ilma ekspertiisita tuvastada narkootilise aine suurt kogust. K. Pihtjõe süüdimõistmiseks on kohus pidanud kõige olulisemaks seda, et isikut on varasemalt samalaadse kuriteo eest karistatud ja tema telefonist on leitud kanepi pildid. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et K. Pihtjõe oleks omandanud kanepit selle edasiandmise eesmärgil.
48.Kokaiini käsitleva episoodi osas ei ole kohus tuvastanud, et K. Pihtjõe käis koos I.B. i, S. Jordani ja M.K. iga Tallinnas kokaiini omandamas. K. Pihtjõel puudus teadmine, miks Tallinnasse sõideti ning et I.B. omandas Tallinnas kokaiini, see oli telefonikarbis ja pani selle M.K. i autosse. Ainuüksi see, et K. Pihtjõe tõi autost garaaži karbi, milles oli narkootiline aine, ei anna alust ette heita K. Pihtjõele grupis toimepandud narkootilise aine käitlemist. Vaid kaassõitjaks olemine ei saa tuua vastutust grupis toimepandud kuriteo eest. Kohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ja on teinud ebaõige kohtuotsuse. Prokuratuuri kirjalik seisukoht
49.Prokuratuur vaidleb mõlemale apellatsioonile vastu, leides, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning nõustub kohtu seisukohtade ja põhistustega. Prokuratuur ei nõustu K. Pihtjõe kaitsja Marina Valge etteheitega, justkui oleks kohus tuginenud otsust tehes oletustele. Kohus on otsuse tegemisel hinnanud kohtus uuritud tõendeid kogumis. Kohus on selgelt ja arusaadavalt põhjendanud, miks süüdistuses kirjeldatud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupis K. Pihtjõe, I.B. i, M.K. i ja S. Jordani poolt on täielikult tõendamist leidnud ning milliste tõenditega on tõendamist leidnud K. Pihtjõele esitatud süüdistus kanepi valdamises edasiandmise eesmärgil. 31. mai 2024 koostatud jälitustoimingu protokollist nähtub ja on tõendamist leidnud asjaolu, et K. Pihtjõe sai enda valdusesse 90 g narkootilist ainet kanepit, mida tuli laiali jagada. Kohus ei ole oletanud seega kanepi kogust. Salvestiselt nähtuv K. Pihtjõele antud kilekotti meenutava pakendi kaal ei olnud selline, mis annaks kõrvaltvaatajale 12(23)
alust arvata, et pakendis on midagi raskemat, näiteks e-sigaretid, nagu on väitnud tunnistajana ütlusi andnud I.B. ja K. Pihtjõe enda kohtueelses menetluses antud ütlustes. Lisaks kanepi käitlemisele tarvitati kanepit I.B. i kasutuses olnud Ivaste tn 12 asuvas garaažiboksis nr 13 ning kohtusaalis tunnistajana ütlusi andnud A.S. e kinnitas, et on saanud K. Pihtjõelt narkootilist ainet kanepit. Ühestki kohtus uuritud tõendist ei nähtu, et I.B. i poolt käideldud narkootiline aine kanepiõisikud oleksid olnud halva kvaliteediga ehk tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oleks aines olnud alla 0,3%.
50.Hinnates K. Pihtjõe ütlusi koos teiste tõenditega, tuvastas kohus, et K. Pihtjõe oli teadlik, et I.B. käitleb kokaiini. Samuti ta teadis või vähemalt möönis, et Tallinna sõideti kokaiini tooma ning karp, mis sisaldas narkootilist ainet, oli vaja viia garaaži töölauale selleks, et I.B. saaks selle ette valmistada narkootilise aine edasiandmiseks.
51.Kohus ei ole pidanud K. Pihtjõe süüdimõistmisel kõige olulisemaks seda, et isikut on varasemalt samalaadse kuriteo eest karistatud ja tema telefonist on leitud kanepi pildid. Vastupidi – kohus leidis, et K. Pihtjõe teopanus narkootilise ainete käitlemisel oli väike, tema roll oli minimaalne ja ta ei käidelnud pikaajaliselt.
52.S. Jordani kaitsja Indrek Põdra vastuväite osas leiab prokuratuur, et kohus on arusaadavalt põhjendatud teo subjektiivse külje koosseisu esinemise S. Jordani toimepandud süüteos ning otsus on tehtud tuginedes kohtus esitatud ja uuritud tõenditele, sealhulgas isikulistele tõenditele, hinnates neid kogumis. Prokuratuurile jäävad arusaamatuks etteheited süüdistuse osas. Süüdistuses on ära toodud kuupäevad, kohad, aine kogused ning isikud, kellega koos S. Jordan narkootilist ainet käitles ja kellele S. Jordan narkootilist ainet müüs. S. Jordanil oli võimalus kohtus esitada enda seisukoht S. Jordanile esitatud süüdistuses märgitud kuriteoepisoodide osas, kuid ta keeldus kohtus ütluste andmisest. Prokuratuur märgib, et kohtueelses menetluses esitatud kahtlustuse sõnastus oli S. Jordanile arusaadav, kuid pärast selle vormistamist süüdistuseks ei ole see enam selge. Ebaselge süüdistuse korral oleks kohus süüdistusakti prokuratuurile tagastanud.
53.T.L. ja M.D. iga seotud väidete osas märgib prokuratuur, et need jäävad arusaamatuks, kuna S. Jordanile ei ole esitatud süüdistust koos T.L. ja M.D. iga grupis toimepandud süüteos. Samuti olid kaitsjale teada kriminaalasja toimiku materjalidega tutvumisel (s.o 01.07.2024 ja 12.07.2024) nende isikute nimed ning soovi korral oli tal võimalus kutsuda nad tunnistajatena kohtusaali ütlusi andma, mida ta ei teinud. 31.05.2024 koostatud jälitustoimingu protokollist nähtub, et 24.11.2023 andis I.B. koos M.K. i, S. Jordani ja R.K. iga Tallinnast omandatud ja garaaži toimetatud kolm vaakumpakendit, milles on näha tumerohelist värvi massi, edasi M.D. ile ja T.L. le. Teised isikud olid ka samal ajal garaažis. Eluliselt ei ole usutav, et nendes kolmes vaakumpakendis oli roheline tee. Seda kinnitavad ka jälitustoimingu protokollist nähtuvad isikute omavahelised vestlused samal ajal, kui tegeletakse vaakumpakendite edasiandmisega ja sellele järgnenud tegevused. Maakohus on selgelt ja arusaadavalt põhjendanud, miks kohtule esitatud tõendid on lubatavad.
54.Prokuratuuri poolt on 01.07.2024 ja 12.07.2024 kaitsjale esitatud tutvumiseks kõik kriminaalasja materjalid, sealhulgas kõik asjakohased tõendid, mida uuriti ka kohtus ja millistest lähtuvalt esitas prokurör enda süüdistuskõne. Samuti on toimikumaterjalide hulgas ka V.P. i tunnistajana ülekuulamise protokoll ning kaitsja väite kohta esitas oma arvamuse prokurör ka repliigi korras.
55.Kohtus uuritud narkootilise aine ekspertiisiaktiga on tõendatud, et garaažist leitud valge pulbri tükid massiga 48,92 grammi sisaldavad 75% kokaiini ehk 36,7 grammi kokaiini. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete annuste tabeli kohaselt on 13(23)
keskmine kogus kümnele inimesele kokaiini puhul 0,65 grammi, seega oli ka S. Jordani ja K. Pihtjõe poolt ebaseaduslikult käideldud kokaiini kogus suur. Kohus on põhjendanud ka kanepi suurt kogust S. Jordanile esitatud süüdistuses. Ülejäänud apellatsioonis väljatoodu osas leiab prokuratuur, et tegemist on kaitsja subjektiivse arvamusega.
56.Kokkuvõtvalt on maakohus kõnealuses kriminaalasjas tõusetunud vaidlusküsimusi pikalt ja põhjalikult analüüsinud, oma seisukohti põhistanud ning järelduste kujunemine on selge ja loogiline. Kohtumenetluse käigus ei ole esile kerkinud ega ka apellatsioonides väljatoodud asjaolusid, mis lükkaksid ümber K. Pihtjõe ja S. Jordani poolt neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ning tingiksid maakohtu otsuse tühistamise. Süüdistatavate ja nende kaitsjate mittenõustumine kohtuotsusega ei muuda kohtuotsust ebaseaduslikuks. Ringkonnakohtu seisukoht
57.Kriminaalkolleegium leiab, et Viru Maakohtu 29. septembri 2025 otsus tuleb jätta muutmata ning selle peale esitatud apellatsioonid rahuldamata. Kriminaalasja materjale uurides leiab kohtukoosseis, et apellatsioonides esitatud väiteid, nagu poleks süüdistatavad narkootilisi aineid käidelnud, edu ei saada. Kaebustes esitatud kaitseargumendid vastuseks maakohtu süüdimõistvale otsusele on valdavalt leidnud kajastamist ja ümberlükkamist juba esimese astme kohtu põhjendustes. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna kaebuses esitatud peamised kaitseargumendid on juba maakohtu otsuses leidnud põhjalikku analüüsimist.
58.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks kõiki maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 otsuses korrata. Menetlusnormide rikkumist kolleegium ei tuvastanud. Seetõttu esitab ringkonnakohus vaid omapoolsed seisukohad apellatsioonide põhiväidetele – esmalt S. Jordani kaitsja I. Põdra apellatsioonile (I) ja seejärel K. Pihtjõe kaitsja M. Valge apellatsioonis väljatoodud argumentidele (II). Seejärel võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (III) ning kujundab seisukoha apellatsioonimenetluskulude osas (IV). I
59.Vaidlust ei ole selles, et I.B. , M.K. , R.K. i, S. Jordan ja K. Pihtjõe on omavahel tuttavad, kõik nad on viibinud (sealhulgas korduvalt) I.B. i poolt aadressil Ivaste 12, Tapa linn asuvas üüritud garaažiboksis nr 13. Samuti pole vaidlust, millistel kuupäevadel ja milliste sõidukitega käidi Tallinnas. Sealhulgas on kinnitust leidnud, et narkootiliste ainete toomiseks käidi Tallinnas vahelejäämise riski vähendamiseks kahe autoga ja I.B. ei viibinud kunagi transporditava narkootilise ainega samas sõidukis. On tõendatud, et süüdistatavad tarvitasid narkootilisi aineid eelnimetatud garaažiboksis. Tõendatud on ka see, mis kuupäeval, koguses ja liiki narkootilist ainet (kokaiin ja peenestatud kanepi jäljed) I.B. i kasutuses oleva garaažiboksi läbiotsimisel leiti, samuti I.B. i juhtroll. Eeltoodu on veenvalt kinnitamist leidnud maakohtus kogutud ja uuritud kirjalike ja isikuliste tõenditega. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav, kohtu seisukohad on selged, ammendavad ja vastuoludeta. Vaidlustatud otsuses on leidnud üksikasjalikku käsitlemist nii tõendite lubatavus (sealhulgas jälitustoimingute protokollid, asitõendite vaatlusprotokollid, kohtueelses menetluses M.K. i kahtlustatavana ülekuulamise protokollid) ning süüdistuses kirjeldatud kuriteo koosseisupärasus mõlema süüdistatava puhul.
14(23)
60.S. Jordani kaitsja I. Põder leiab, et süüdistuses etteheidetavad kuriteod on jäetud sidumata faktiliste asjaoludega, mistõttu jääb arusaamatuks, millised teod S. Jordanile ette heidetakse ning milles seisnes S. Jordani roll, seos ja puutumus teiste isikutega grupis tegutsemisel.
61.Riigikohtu praktika järgi peavad kaitseõiguse tagamiseks kajastuma süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks ehk isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi süüdistus sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Süüdistuse näol on tegemist hüpoteesiga, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte aga süüdistuses endas. (RKKKo 3-1-1-83-10, p 19) Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu (RKKKo 3-1-131-10, p 9). Kolleegiumi hinnangul on süüdistus formuleeritud arusaadavalt ja on piisavalt seostatud tõenditest nähtuvate faktiliste asjaoludega. Välja on toodud kuupäevad, asukohad, isikud, kellega koos S. Jordan kokaiini ja kanepit suures koguses käitles. Samuti tema roll grupis käitlemisel ja see, et tema tegu seisnes valdamises, vahendamises, edasiandmises, omandamises ja autojuhiks olemises narkootiliste ainete omandamisel ja transportimisel. Iga konkreetse asjaolu tõendamiseks on maakohus välja toonud tõendid.
62.Ringkonnakohus möönab, et edasiandmise episoodides on konkreetsete kuupäevade osas märgitud ajavahemik, millal ja kellele S. Jordan kokaiini või kanepit edasi andis, kuid sündmuste täpne ajaline määratlemine olemasolevate tõendite pinnalt ja süüteo eripära arvestades ei ole kaalukalt oluline. Kohtupraktika kinnitab tihti seda, et narkokuritegudes ei saa süüdistusele esitada ülemäära kõrgeid nõudeid. Praegusel juhul on õigustatud sündmuste toimumise aja mõnevõrra umbmäärasem määratlemine. Seesugune olukord pole raskendanud kaitseõiguse teostamist, kuivõrd seda arutati kohtumenetluse kestel ning on selgelt nähtav, et oli aru saada, millele kaitse peab vastu vaidlema. Kui süüdistuse sõnastusest nähtub piisava selguse ja täpsusega isikule tehtava etteheite faktiline alus, ei muuda ka kohati ebatäpne süüdistus isikule võimaliku süüküsimuse lahendamise võimatuks ega riku korvamatult kaitseõigust (RKKKo 118-4590, p 34).
63.Ehkki S. Jordanile esitatud süüdistuse tekstist ei tulene otsesõnu, milline oli menetluses teiste isikute täpne roll ja teopanus, kätkeb iga kaastäideviija süüdistus eraldi just selle isiku konkreetset tegu, osa ja panust, kellele süüdistus on esitatud. Samas on iga süüdistus formuleeritud nii, et on arusaadav, millist grupiviisilist käitumist ja kuritegu on just konkreetsele süüdistatavale ette heidetud. Põhjendamatult on kaitsja viidanud süüdistuses väidetavalt puuduolevatele asjaoludele, mis tegelikkuses on kirjas. Kolleegium märgib, et süüdistus ei tohi muutuda ka ülemäära spetsiifiliseks ja koormata seda tarbetu informatsiooniga, sest see muudab süüdistuse teksti vähem arusaadavamaks ja võib põhjustada mitmetimõistetavusi.
64.Etteheite osas, kas prokuratuur esitas kõik asjakohased tõendid kaitsjale õigeaegselt tutvumiseks, ei ole kaitsja lisanud ühtegi tõendit ega viidet, millel tema kahtlus põhineb. Paljasõnaliste väidete osas ringkonnakohus aga seisukohta ei võta. Tõendite lubatavuse osas jääb selgusetuks, kas kaitsja vaidlustab maakohtu käsitlust. Samas on esimese astme kohus juba veenvalt põhjendanud, et kahtluse alla seatud tõendid on lubatavad ja seaduslikud. Ringkonnakohus märgib, et jälitustoimingute protokollides figureerivate isikute isikusamasus on tuvastatud koostoimes teiste tõenditega, sealhulgas kõrvutades neid isikutele kuuluvate abonentnumbrite kaudu toimunud vestlustega. Ringkonnakohus ei näe ka maakohtu poolt süüdistatava subjektiivse koosseisu analüüsis eksimusi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete 15(23)
ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine üldjuhul keelatud. Samas sättes loetletud erandid, mil see nii ei ole, pole ei S. Jordani ega ka K. Pihtjõe käitlemistegude puhul tuvastatavad.
65.Kaitsja väide, et prokuratuur laiendas või täiendas süüdistust, on samuti põhjendamata ja konkretiseerimata. Ringkonnakohtus märgib, et süüdistus on olnud viimase kahtlustuse esitamisest üldjoontes sama. KrMS § 268 lg 2 lubab prokuröril kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada. Sealhulgas ei ole sama sätte lg 3 kohaselt süüdistuse muutmine see, kui täiendatakse või parandatakse esitatud faktilisi või õiguslikke väiteid, ilma et muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid või kuriteo kvalifikatsiooni, ega süüdistusest osaline loobumine. Seega kolleegiumi hinnangul ei ole kahe episoodi osas loobumisel ja käitlemisteo täiendamisel tegemist süüdistuse muutmisega. Süüdistuskõnes ei ole prokuratuur laiendanud ega täiendanud süüdistust. Prokurör heidab S. Jordanile ette grupis kokaiini ja kanepi omandamist suures koguses. Olles autojuht, müüs, vahendas, valdas ja vedas ta kokaiini ning kanepit edasiandmise eesmärgil nii üksi kui ka koos I.B. iga. Seda nii enda kasutuses oleva sõiduautoga kui ka I.B. i kasutuses olevate erinevate sõiduautodega. Ka Riigikohus on leidnud, et juhul, kui kohus täpsustab isikule süüdistusaktis omistatud varguse täideviimistegu, ei ole tegemist võrreldes süüdistuses kirjeldatud teoga täiendavate faktiliste asjaolude omistamisega. Seega ei ole ka tegemist süüdistuse piiride laiendamise ega omapoolse süüdistuse sisustamisega. (RKKKo 3-1-1-83-11, p 12)
66.Apellatsioonis pakutakse üldsõnaliselt välja, et S. Jordani süü osas tõendid puuduvad. Järjekindlalt korratakse, et S. Jordani osas puuduvad andmed ja tõendid, mis kinnitaksid tema aktiivset osalust kokaiini hankimises ning kanepi edasiandmises tasu eest sealhulgas T.L. le ja M.D. ile.
67.Kolleegiumi hinnangul on veenvalt ja jälgitavalt tõendatud, et S. Jordan ja K. Pihtjõe olid teadlikud I.B. i poolt narkootiliste ainete – kokaiini ja kanepi – käitlemisest (pakendamine, hoiustamine, edasiandmine) garaažiboksis ning käitlesid neid narkootilisi aineid ka ise I.B. ilt saadud juhiste järgi. KrMS § 7 lg 3 kohaselt ei tõlgendata kriminaalmenetluses süüdistatava süüdiolekus tema kasuks mitte kõik kahtlused, vaid ainult kõrvaldamata kahtlus. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa omada sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo-põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. (RKKKo 3-1-1-38-11, p 18) Süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistusversiooni kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada (RKKKo 3-1-1-95-16, p 25). Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (RKKKo 3-1-1-77-15, p 19)
68.On tõsi, et uurimisorganid ei saanud kätte süüdistuses märgitud suurt kogust kanepit, mille osas saaks ekspertiisi läbi viia. Samuti ei leitud pakenditelt S. Jordani sõrmejälgi või DNA-d ja läbiotsimisel ei leitud S. Jordani valdusest narkootilisi aineid või nendega seotud tõendit. Eelnimetatu ei lükka aga ümber S. Jordani süüd talle etteheidetavates kuritegudes. Valitseva kohtupraktika kohaselt on menetlusõiguse olulise rikkumisena käsitatav seegi, kui isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid (RKKKo 3-1-1-6416, p 9). Ringkonnakohus märgib maakohtu ammendavale argumentatsioonile lisaks järgmist.
16(23)
69.Kanepi koguse osas leidis maakohus, tuginedes eeskätt I.B. i ütlustele, et on tõendatud 850 g, mitte 2 kg kanepi omandamine (KoTo 2 kd, tl 23). Samuti märgib ringkonnakohus, et peamiseks pakendajaks oli I.B. , ning narkootilise aine edasiandmiseks ettevalmistamisel kasutati kummikindaid, et ei jääks sõrmejälgi (tõendite toimik 1 kd, tl 205-206; 207). Näiteks küsis tundmatu isik „Uku“ I.B. i käest: „Miks sa paljakäsi ei tee? Arvad, et tullakse testima näppe vä? ... Pärast pesed käed ära.“ (tõendite toimik 2 kd, tl 8). Samuti S. Jordani ütluse peale, et „saab näpujälgi peal jätta“ vastas I.B. „Eiiii.“ (tõendite toimik 2 kd, tl 20). Juba valmis pakendatud narkootilist ainet andis S. Jordan edasi tarvitajate sihtgrupile, kuid kõiki neid isikuid on eluliselt võimatu leida ja kindlaks teha, kuna narkootilise aine käitlemise ring on suur. Üldreeglina visatakse aine äratarvitamisel pakend minema või hävitatakse. Samuti on tuvastatud, et narkootilise aine ettevalmistamine, doosideks jagamine ja hoiustamine toimus eelpool nimetatud garaažiboksis. Üldreeglina ei julgenud I.B. hoida narkootilist ainet enda poolt kasutatavates sõidukites, küll aga kasutas selleks S. Jordani autot (tõendite toimik, 2 kd, tl 37).
70.27. jaanuaril 2024 Tallinnasse sõitvate isikute vahel toimus vestlus, et sel päeval oli neli politseipatrulli Tapal ning otsiti autosid läbi. S. Jordan sõnab, et eelmisel korral, kui Tapal reid oli, otsiti BMW-sid ja Audisid sellepärast, et keegi müüb narkootilist ainet. Sel hetkel oli I.B. il nii Audi kui ka BMW. (tõendite toimik 2 kd, tl 38-39) Fikseeritud vestlustest nähtub narkootilise aine käitlejate paaniline hirm võimaliku avastamise ees. S. Jordan on 23. oktoobri 2023 telefonivestluses A.S. ega öelnud, et „praegu ei saa (suitsu teha), mendid sõidavad ringi; ümber selle X-i tiirutavad nagu ümber palava pudru.“ (tõendite toimik 2 kd, tl 49)
71.On üldteada, et narkootilise aine käitlejate maailmas püütakse jätta võimalikult vähe jälgi. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada aine eest tasumise puhul mingisuguseid pangaülekandeid. See aga selgitab, miks ei kajasta muuhulgas süüdistatavate pangakonto väljavõtted narkootiliste ainete omandamist, müümist jm. Kuigi mitmed aine saajad otseselt ei kinnita S. Jordanilt narkootiliste ainete saamist, on nende ütlused selles osas eluliselt mitteusutavad. Ilmselgelt narkokuritegevuse krüptiline ja konfidentsiaalne maailm on seletatav ka hirmuga väljarääkimisest tulenevate tagajärgede või enda vahelejäämise võimaluse ees. Seepärast paljud, kes S. Jordanilt said narkootilist ainet, ei räägi selle saamisloost detailsemalt.
72.Maakohus on kujundanud ammendava seisukoha, mille alusel on võimalik jaatada S. Jordani teadmist ja osalust I.B. i poolt kokaiini ja kanepi käitlemisel. Kolleegium märgib veel järgmist. Narkootiliste ainete käitlemisel eksisteerib alati tõsiseltvõetav vahelejäämise risk. Seetõttu kasutas I.B. ainuüksi narkootiliste ainete omandamise eesmärgil Tallinnasse sõites ettevaatusabinõuna kahte autot. Ise viibis ta põhimõtteliselt saateautos, milles narkootilisi ained ei olnud. Samuti on mõeldamatu, et suuremahulise narkootilise aine käitlemise logistika juures oleks ta ümbritsenud ennast võhivõõrastest ja talle ebausaldusväärsetest isikutest. Sellist riski ei saanud ta kindlasti võtta. Jälitustoiminguga fikseeritud teabest on selgelt näha, et I.B. pakendab narkootilist ainet sealhulgas S. Jordani ja K. Pihtjõe juuresolekul ja koos nendega (tõendite toimik 2 kd, tl 13; tõendite toimik 1 kd, tl 205-206). Nad ei olnud I.B. i juures juhuslikud isikud, vaid aine käitlemise aktiivsed kaasosalised. Pärast kinnipidamist teostatud toksikoloogiaekspertiisist nähtub, et S. Jordani uriinist leiti kokaiini (tõendite toimik 1 kd, tl 148). Samuti on ta tunnistanud varasemalt tarvitamist, sealhulgas koos I.B. iga tema garaažiboksis, ning et ta on saanud kokaiini ka I.B. ilt (tõendite toimik 3 kd, tl 87; 93). S. Jordani kokkupuude narkootikumidega oli järjepidev.
73.Oluliseks isikuliseks tõendiks on M.K. i kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust tema ütluste tõesuses kahelda. Ta on andnud lisaks ennast süüstavatele ütlustele ka ülejäänud tõendikogumiga haakuvaid ütlusi, mis kinnitavad S. Jordani süüd. M.K. on käesolevas kriminaalasja osaks olevates ja temaga seotud 17(23)
kuriteoepisoodides süüdi tunnistatud kokkuleppemenetluses ning see kohtuotsus on tänaseks jõustunud. M.K. i ütlustest nähtub, et S. Jordanil oli I.B. i kasutuses oleva garaaži võti. See omakorda haakub jälitustoimingutes kogutud teabega, kuivõrd on näha, et nimetatud garaažiboksis käidi ka ilma I.B. ita ehk lisaks teistele isikutele oli seal alati kas I.B. või S. Jordan (tõendite toimik 3 kd, tl 203-205; tõendite toimik 2 kd, tl 37-39). M.K. i ütluste kohaselt teadis S. Jordan, kus asub pakendatud kokaiin, ning andis M.K. ile edasi, et viimane neid edasi müüks. Kokaiin oli juba pakendatud ühegrammisteks kogusteks minigrippkottidesse, mis omakorda olid pandud Orbiti nätsu purki. I.B. i äraolekul müüs S. Jordan kokaiini ning mõnel üksikul korral pidi M.K. ka S. Jordani asemel pakendatud kokaiini kliendile viima. Üldiselt viis S. Jordan tellitud aine ise kohale. Samuti pöörduti S. Jordani poole kanepi sooviga, millise edasiandmisega viimane ka tegeles. V.P. , kes samuti tarvitas narkootilist ainet, suhtles S. Jordaniga alati otse. Kui Tallinnas käidi kokaiini omandamas, siis garaaži tagasi jõudes hakkas I.B. kohe kaasosaliste, sealhulgas S. Jordani, juuresolekul kokaiini kaaluma ja pakendama ning andis osa sellest ka tasuta tarvitamiseks. (tõendite toimik 3 kd, tl 70-71, 76-77) Garaažiboksis viibinud isikute teadmist, et tegeleti narkootiliste ainete käitlemisega, on näha jälitustoimingutest. Nimelt ei näita kohalviibijad üles mingit üllatusmomenti, vaid võtavad seda kui rutiinset ja loomulikku aine käitlemisega seotud tegevust.
74.Teadliku narkootikumide käitlemise kasuks kõneleb ka sõnumivahetus ja üksteisega suhtlemine, milles on kasutatud selgelt konspiratiivset suhtlusmaneeri („pane kook ahju“ – tõendite toimik 2 kd, tl 35; S. Jordan: „Autosid oskab ta müüa, aga midagi muud küll mitte.“, I.B. : „Autosid tal ka ei lähe juba. Ta oskab, aga ta solgib lihtsalt. Kunagi enne oli kõik timm. Vend võttis 50 getsi kriipsu peale ja vähem kui nädal ajaga tõi raha või küsis uus“ – tõendite toimik 2 kd, tl 27). Samuti käivad nii S. Jordani ja K. Pihtjõe kui ka teiste menetluses tuvastatud ja tuvastamata isikute vestlustes läbi sellised sõnad ja fraasid nagu „3-4 karpi kruvisid“ (tõendite toimik 3 kd, tl 153-157), „suits“ (tõendite toimik 2 kd, tl 50, 52), „üks viis“, „kook“ ja „see vana kook lööb 15 minutit ja siis ta enam ei löö“ (kook tähendab kokaiini; tõendite toimik, 2 kd, tl 15, 24, 25), „on/off“ (tõendite toimik, 3 kd, tl 158-160). Taoliste sõnade ja väljendite kasutamine, arvestades sealhulgas jälitustoimingutega tuvastatud vestluste konteksti, osutab selgelt konspiratiivse kõnepruugi kasutamisele, millega soovitakse sõnumite sisu varjata.
75.On üldteada, et narkootikumidega kauplemisel on võimalik teenida hõlptulu. Fraas „üks viis“ viitab ühe kokaiini grammi maksumusele – 150 eurot. Seda on kinnitanud menetluses erinevad tunnistajad, samuti süüdistatavad. Seega 25. detsembril 2023 R.J. e ja S. Jordani vahelisest vestlusest, kus R.J. saab küsimusele „Kas S. Jordan tegeleb praegu ise“ vastuseks, et „tema käes on praegu, jah“, ning küsimusele „mis sa tahad?“ vastuseks „üks viis“, kinnitab kolleegiumi hinnangul seda, et S. Jordan andis ise edasi kokaiini I.B. i äraolekul. (tõendite toimik 2 kd, tl 55) 1 gets on võrdeline 1 grammiga (tõendite toimik, 3 kd, tl 99-100). Vaadeldud on S. Jordani kasutuses olnud ja temalt kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni, mille vestlustest nähtub ühe kasutaja „Artur“ poolne pidev uurimine S. Jordanilt, kas S. Jordanil „kruvisid“ on ja oleks vaja „kolm kruvi“ või „kolm või neli karpi kruve“. Pole ka tuvastamist leidnud, et tegemist oleks olnud kvalifitseeritud ehitusmeestega, kes kasutavad spetsiifilisel ehitusobjektil spetsiifilisi ehituskruve, mille järgi on pidev nõudlus. Eluliselt on ebausutav, et keegi oleks uurinud nii järjepidevalt üksikute ja selliste kruvide saamist, mida saab tavainimene igapäevaselt osta poest. Kruvi on hüüdnimi kokaiinile ja karp võrdub grammiga. Vestlustes on uuritud ka seda, kas narkootiline aine on piisavalt kange ehk „vähemalt toimib“, mis viitab vajaliku kvaliteedi olemasolule kokaiini tarvitamisel. Arvestades vestluste konteksti ja sõna „tobi“ sidumist sõnaga „gramm“, on arusaadav, et „tobi“ all ei mõelda turul legaalselt ringiliikuvat sigaretti, vaid kanepisuitsu. Seda, et tobi tähendab kanepit, on kinnitanud ka tunnistajana ülekuulatud A.S. e (KoTo 1 kd, tl 41-43). Lisaks on vestlustes räägitud „Rakvere tobist“ – kolleegiumile teadaolevalt ei ole Eesti linnades eraldi sigarettide tootmisettevõtteid. Räägitakse ka tobist, mida 18(23)
kasvatatakse ja mis „töötas ilusti“ (tõendite toimik 2 kd, tl 8, 15, 25). A.S. e on korduvalt uurinud S. Jordanilt, „kas Tapal on kellelgi suitsu“, mille peale on ta saanud eitava vastuse ja et „mustlasel sai ka eile läbi“, ning küsimusele „kas Sandril on viimased suitsud“ on S. Jordan palunud tulla garaaži kohale, kuna „need on viimased Tapa linna suitsud ju, rohkem Tapa linnas suitsu ei ole“. (tõendite toimik 2 kd, tl 50)
76.S. Jordan oli ka teadlik, et I.B. müüb narkootilisi aineid ja innustab teisi müüma. Nimelt pöördus I.B. R.K. i poole pärast seda, kui ta oli andnud Tallinnast toodud suures koguses kanepit T.L. le ja M.D. ile, ning küsis, kas R.K. i tobi ei taha müüa (tõendite toimik 2 kd, tl 17). Seda, et M.D. sai tookord 800 g kanepit (tõendite toimik 2 kd, tl 25), kinnitab ka I.B. (KoTo 2 kd, tl 23). Samuti näitab jälitustoimingutega tuvastatud vestlus S. Jordani teadlikkust, et see, millega I.B. tegeleb, on ebaseaduslik. Ühelt korral koputati nimelt garaažiboksi välisuksele ja I.B. pahandas R.K. iga, et viimane ukse kinni pani. Selle peale ütles S. Jordan: „Mõtle, praegu oleks mendid sisse hüpanud. ... Vanja oleks käed kuklal“. (tõendite toimik 2 kd, tl 18)
77.Kolleegium leiab, et kaitsja etteheited, mis puudutavad T.L. t ja M.D. it, pole asjassepuutuvad. Tegemist on isikutega, kes tuvastati jälitusprotokollidega ja süüdistusakti teokirjeldusest tulenevalt omandasid I.B. ilt viimase kasutuses olevast garaažiboksist suures koguses kanepit, kuid kes ei käidelnud süüdistuse järgi narkootilist ainet grupis koos M.K. i, S. Jordani, K. Pihtjõe, R.K. i ja I.B. iga. Jälitustoimingute, asitõendite vaatlustega ja isikuliste tõendiallikatega on tuvastatud sarnaselt T.L. ja M.D. iga veel isikuid, kes S. Jordanilt ja I.B. ilt kokaiini ja kanepit omandasid – näiteks M.M. , A.P., M.S.. Neid kõiki ei ole kaasatud menetlusse süüdistatavatena ega tunnistajatena. Prokuratuuri otsustab, kellele on alust süüdistust esitada. Samuti sarnaselt prokuröriga on ka kaitsjal õigus otsustada, millised tõendid ta kohtule oma väidete tõendamiseks esitab, sealhulgas taotleda isikute tunnistajatena kohtusse kutsumist. Seda kaitsja aga teinud ei ole. Kaastäideviimine ei tähenda, et iga süüdistusest läbikäiv isik on seotud iga kaassüüdistatavaga. Ka Riigikohus on öelnud, et asjaolu, et ostja ja müüja lepivad omavahel kokku narkootilise aine müümise ning üleandmise tingimustes, ei anna alust vaadelda kõnealust käitumist ühise ja kooskõlastatud tegevusena KarS § 21 lg 2 esimese lause mõttes. Seega süüdistatavale narkootilist ainet müünud isik või süüdistatavalt narkootilist ainet omandanud (ostnud) isik pole KarS § 184 mõttes käsitatav kuriteo kaastäideviijana. (RKKKo 31-1-28-11, p 22) Tahtlus ja eesmärk on juba mõlema puhul süüdistatavast erinev.
78.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et S. Jordani kaitsja etteheide, justkui oleksid kohtu järeldused vastuolus KrMS § 268 lg-s 5 sätestatuga, on ainetu. Konkreetse kriminaalasja lahendamisel on kohus analüüsinud KrMS §-s 62 sätestatud tõendamiseseme asjaolusid ja lähtunud nendest, millised on välja toodud süüdistusaktis ja milliseid uuriti kohtulikul arutamisel. Tõendeid tuleb hinnata kogumis, mis eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RKKKo 31-1-4-07, p 7.1). Seega tõendi hindamisel selle sisu avamine ning selle analüüsimine teiste menetluses uuritud tõendite ja faktiliste asjaoludega ei tähenda, et maakohus on süüdistuse piiridest väljudes täitnud süüdimõistmiseks vajalikke lünki oletustega ja on tuginenud sellistele faktilistele asjaoludele, mida süüdistusakt ei kätke. Kaitsjatel oli küllaldane võimalus prokuratuuri poolt esitatud tõenditele vastu vaielda ja nendest ilmnevale informatsioonile oma tõlgendus anda ning seda võimalust kaitsjad ka kasutasid. Tõendeid hinnates ei ole kohus seotud poolte väidetega. Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtul tekkinud ühtegi kõrvaldamata kahtlust, mis seaks kahtluse alla süüdistusversiooni paikapidavuse ja tuleks süüdistatava kasuks tõlgendada.
19(23)
79.Arvestades süüdistatavatele inkrimineeritud narkokuriteo eripära, ei ole asjakohane menetlejale ette heita seda, et kuriteosündmuse tõendamine on osutunud teatud episoodide puhul võimalikuks valdavalt kaudsete tõendite abil. See, kas konkreetse kuriteosündmuse asjaolud jäädvustuvad otseste või kaudsete tõenditena, ei sõltu menetleja tahtest. Maakohtu otsusest nähtub jälgitavalt ja veenvalt, miks kinnitavad maakohtus uuritud tõendid kuriteo toimepanemist just süüdistuses näidatud viisil ning miks ei ole usutavad ega loogilised S. Jordani eitavad ütlused narkootilistest ainetest ja nende käitlemisest mitteteadmise kohta.
80.Jälitustoimingutega kogutud teabe sisu haakub täielikult teiste objektiivsete tõenditega. Kohtuotsus ei rajane oletustel, vaid tõendite kogumil. Kaitsja nägemus toimunust seevastu ei ole kooskõlas maakohtu otsusega tuvastatud järeldustega. Tõendikogumi pinnalt ei ole grupilise suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise osas jäetud kõrvaldamata selliseid kahtlusi, mida tuleks lähtuvalt in dubio pro reo-põhimõttest tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumisena pole käsitatav olukord, kus apellant pelgalt ei nõustu tõendite hindamisest tehtud järeldustega (vt ka RKKKo 3-1-1-28-14, p 11). Maakohtu tõendite analüüs võimaldab kahtlusteta järeldada, et S. Jordan tegutses kokaiini ja kanepit käideldes süüdistuses nimetatud isikutega, sealhulgas I.B. iga, ühiselt ja kooskõlastatult, nende tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest ja süüdistatava panus kuriteo toimepanemisse oli oluline – ning ta teadis seda.
81.Kaitseväitena esitletud S. Jordani justkui episoodiline ja juhuslik roll narkootilise aine käitlemisel on maakohtu poolt kummutatud. Seda ka põhjusel, et S. Jordan oli I.B. i jaoks pikemaajaliselt oluline ja usaldusväärne kaasosaline. Menetlust ei algatatud vaid I.B. i „tabamiseks“ – vastasel juhul ei oleks jälitatud ka teisi kaassüüdistatavaid. Samuti kuulati vestlusi pealt ka siis, kui I.B. ei olnud vestluspartneriks. Maakohus on oma otsuses toonud välja fragmente jälitustoimingutega kogutud vestlustest, mis näitavad, et S. Jordan teadis täpselt, millest ta räägib, mis toimub ja mis on tema ülesanne narkootilise aine käitlejate grupis. Märkimisväärne on ka käitumismuster, kus S. Jordaniga võtavad ühendust narkootilise aine soovijad. Vastavalt olukorrale said soovijad S. Jordanilt teada, kas aine on olemas, millal seda saab ja kuidas toimub üleandmine.
82.Alternatiivselt taotleb kaitsja S. Jordanile mõistetud karistuse kergendamist, paludes määrata karistuseks kuni 3 aastat vangistust. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud taotlus süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamiseks jääb rahuldamata. Seda põhjusel, et maakohtu põhjendused karistuse mõistmise kohta on ammendavad ja puudub alus neid ümber vaadata. Esimese astme kohus on süüdistatavale karistust mõistes juhindunud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse kohaldamise alustest ja on arvestatud kõiki karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid. Maakohus hindas S. Jordani süü keskmisest väiksemaks ja karistas 4 aasta pikkuse vangistusega. Süü suurusest tulenevalt on arusaadav, miks kohus karistas S. Jordanit just 4 aastase vangistusega. Mõistetud karistus on niigi alammäära lähedane, see on individualiseeritud ning kooskõlas kohtupraktikaga. II
83.K. Pihtjõe kaitsja etteheide, justkui oleks esimese astme kohus tõendeid hinnanud ühekülgselt, pole asjakohane. Tõendite sisu ja hindamisega seonduv on käsitletud täpsemalt eelmises alapunktis. Need järeldused ja seisukohad on asjakohased ka K. Pihtjõe apellatsiooni puudutavas osas, kuid kolleegium ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohtu hinnangul on jälitustoimingutega tuvastatud vestlustest (nii reaalajas kui ka sõnumivahetusena) selgelt aru saada, et K. Pihtjõe vestluste teemaks on kanep ning sõnad tobi ja suits viitavad kanepisuitsule. 20(23)
On üldteada, et narkootiliste ainete käitlemisel ei räägita nende ametlike nimedega, vaid nn tänavanimedega. E-sigarettide müügi kaitseversiooni ei toeta ükski esitatud tõend. On jälgitavalt arusaadav, kas jälitusvideolt nähtuv pakend sisaldab rasket asja (lekkivad e-sigaretid) või kerget (kanepiõisikud).
84.I.B. i ütluste põhjal on tõendatud, et Tallinnast omandati 850 g kanepit (KoTo 2 kd, tl 23). Kaks päeva hiljem sai K. Pihtjõe I.B. ilt sellest kogusest enda valdusesse 90 g, mis oli pakendatud fooliumpaberisse, ning mille K. Pihtjõe pidi I.B. iga eelneval ja kooskõlastatud kokkuleppel soovijatele laiali jagama. Isegi, kui oleks tõendatud vaid 40 g või 50 g, on ka nende koguste puhul tegemist suure kogusega. (tõendite toimik 2 kd, tl 21) Tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega on tõendatud, et K. Pihtjõe müüs kanepit, tehes seda tavaliselt 1 g kaupa. (tõendite toimik 2 kd, tl 186) Ükski uuritud tõend ei viita sellele, et I.B. i poolt saadud kanepiõisikud oleksid olnud halva kvaliteediga ehk sellised, mis kanepile iseloomulikku toimet ei tekita, s.o milliste THC-tase oleks seadusega lubatud piires. Kogutud tõenditest nähtub just vastupidine: I.B. i jaoks oli väga oluline, et müüdav aine oleks puhas ja mitte n-ö lahjendatud, s.t ei lubanud edasimüüjatel seda millegi muuga segada. Jälitustoimingute protokollidest nähtuvalt arutati narkootiliste ainete kvaliteedi üle. Arutati seda, et erinevates linnades müüakse kokaiini erineva hinnaga. Odava aine kvaliteet on halb, see ajab nina veritsema ja selle toime on ainult 15 minutit. (tõendite toimik 2 kd, tl 30) Narkoäris tegutsev isik ei saa võtta endale sellist riski, et ta müüks halva kvaliteediga ja ilma toimeta narkootilist ainet.
85.Kuigi K. Pihtjõe on varasemalt samalaadse kuriteo eest karistatud (tõendite toimik 3 kd, tl 722), on maakohus hinnanud tema süüd väikseks. Seega on arusaamatu kaitsja väide, et maakohtu jaoks oli varasem karistatus süüditunnistamisel kõige olulisem. Maakohus just vastupidiselt ei omistanud süü suuruse tuvastamisel sellele kvalifitseerivale tunnusele määravat kaalu. K. Pihtjõe kinnipidamisel äravõetud telefonis olevatest vestlustest ja vestluse kuvatõmmisest nähtub, et K. Pihtjõel oli koostatud nimekiri klientidest, kellele ja kui suure summa eest on ta müünud (1 g kanepi hind on 20 eurot). Ja seda ajavahemikul 30. november 2023–15. detsember 2023 ja 15. detsember 2023–3. jaanuar 2024, s.o pärast seda, kui 26. novembril 2023 andis I.B. talle edasiandmiseks suures koguses kanepit. (tõendite toimik 2 kd, tl 184, 187-189) Aktiivset narkootilise aine käitlust ja kvaliteedi hindamist kinnitab ka asjaolu, et I.B. andis K. Pihtjõele eelnevalt nuusutada anumas olevat rohelist massi, kui ta andis talle üle kilekoti fooliumnutsakatega. Märkimist vajab ka see, et nimetatud fooliumnutsaka oli I.B. enne rehvide seest olevast kilekotist välja võtnud. Samasse kohta peitis I.B. ka paar päeva varem Tallinnast toodud kanepit sisaldavad fooliumnutsakad ja minigrippkotid ning andis samuti nuusutada T.L. le ja M.D. ile.
86.Tõenditega on kinnitamist leidnud, et K. Pihtjõe teadis, millega I.B. tegeleb – ehk et ta käitleb kokaiini ja kanepit – ning et Tallinnas käidi sellepärast, et omandada suures koguses kokaiini. Tunnistaja M.K. on haakuvalt teiste tõenditega märkinud, et kõik, kes käisid I.B. iga Tallinnas koos, teadsid, mis eesmärgil sinna minnakse (tõendite toimik 3 kd, tl 70-71, 76-77). Enne Tallinnasse minekut nähtub vestlus K. Pihtjõe, I.B. i ja R.K. i vahel, kus juti tõmbamiseks on vaja kupüüri (tõendite toimik 2 kd, tl 36-37). K. Pihtjõe ei olnud vaid kaassõitja, sest temal oli kindel teopanus grupis kokaiini käitlemisel. Kokaiini käitlejate usaldust grupiliikmena kinnitab ilmekalt asjaolu, et telefonikarbis Tallinnast Tapale transporditud narkootilise aine viis autost garaaži just K. Pihtjõe. Kokaiini viis K. Pihtjõe töölauale ehk sinna, kus toimus aine doosideks jagamine. Muuhulgas oli I.B. varasemalt K. Pihtjõe juuresolekul kokaiini samas kohas ette valmistanud edasiandmiseks. (tõendite toimik 2 kd, tl 34-35) Seega valdas K. Pihtjõe kogu Tallinna peidikust võetud ja omandatud suures koguses kokaiini.
21(23)
87.Toksikoloogiaekspertiis tuvastas, et K. Pihtjõe uriinist leiti kokaiini ja kanepit (tõendite toimik 1 kd, tl 153). Samuti on ta tunnistanud varasemalt I.B. iga koos olles aine tarvitamist ja seda ka viimase garaažiboksis (tõendite toimik 3 kd, tl 102-103). Tulenevalt kohtueelses menetluses avaldatud ütlustest (tõendite toimik 3 kd, tl 70-71, 76-77) ja kohtumenetluses antud ütlustest (KoTo 1 kd, tl 41-43) ilmneb, et K. Pihtjõe on tarvitanud narkootilisi aineid, sealhulgas on A.S. e tunnistanud temaga koos kanepi tarbimist. Kokkupuude narkootikumidega ei ole K. Pihtjõe jaoks seega juhuslik. Püsiv kokkupuude narkootiliste ainetega näitab, et K. Pihtjõe oli teadlik, kuidas toimub grupis narkootikumide käitlemisahel. Seda kinnitavad Tallinnas aine järel käimisega seotud faktilised asjaolud.
88.Maakohtu tõendite analüüs võimaldab kahtlusteta järeldada, et K. Pihtjõe tegutses kokaiini ja kanepit käideldes süüdistuses nimetatud isikutega, sealhulgas I.B. iga, ühiselt ja kooskõlastatult, nende tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest ja süüdistatava panus kuriteo toimepanemisse oli oluline – ning ta pidas vähemalt võimalikuks ja möönis seda. III
89.Toodud argumentidel saab nõustuda süüdistusversiooniga, mille kohaselt käitlesid S. Jordan ja K. Pihtjõe kokaiini tahtlikult ning kaastäideviijatena. Kaitseversioonidega püüavad süüdistatavad narkokuriteos osalust eitada või teiste kaela veeretada. S. Jordani roll oli suurem: ta oli autojuhiks kokaiini ja kanepi omandamisel, aitas I.B. il narkootilist ainet pakendada, oli narkootiliste ainete vahendajaks ja kontaktisikuks ning andis neid edasi nii üksi kui ka koos I.B. iga. K. Pihtjõe roll seisnes suure koguse kokaiini valdamises teel autost garaažiboksi töölauale, kus tavapäraselt narkootilist ainet tarvitati ja kus I.B. seda laiali jagamiseks ette valmistas. Samuti valdas ta I.B. ilt saadud suurt kogust kanepit edasiandmise eesmärgil. Seega käitlesid süüdistatavad narkootikumi ühiselt ja kooskõlastatult. Nende eesmärgiks oli suure koguse narkootilise aine edasiandmine. Kaassüüdistatavad I.B. , R.K. i ja M.K. on kokkuleppemenetluses juba süüdi mõistetud.
90.Järelikult talitas maakohus veatult, kui kvalifitseeris S. Jordani teo KarS § 184 lg 2 p 1 ja K. Pihtjõe teo KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi.
91.Eelnevat kokku võttes jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 29. septembri 2025 otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. IV
92.Lõpetuseks võtab kolleegium seisukoha kaitsjate tasutaotluste osas.
93.S. Jordani lepinguline kaitsja jurist I. Põder taotleb apellatsioonimenetluse kulude riigi kanda jätmist. Taotluse kohaselt on kaitsja töömaht käesoleva kriminaalasja teise astme kohtumenetluses olnud 12 tundi, mille eest soovib tasu 1 785,60 eurot. Kuna ringkonnakohus maakohtu otsust ei muuda ning jätab S. Jordani kaitsja apellatsiooni rahuldamata, jäävad kriminaalasja menetlemisega seotud kulud KrMS § 185 lg 2 kohaselt S. Jordani kanda.
94.Ka K. Pihtjõe kaitsja vandeadvokaat M. Valge taotleb apellatsioonis menetluskulude riigi kanda jätmist ning esitas taotluse riigi õigusabi tasu kulude ja suuruse kindlaksmääramiseks. Järelikult tuleb hinnata seda, kas määratud kaitsja toimingud K. Pihtjõele õigusteenuse osutamisel olid vajalikud ning kas nendega seoses küsitud tasu ja kulu on põhjendatud ning
22(23)
vastavuses justiitsministri määruses „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (advokaaditasu kord) sätestatuga.
95.Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramise taotluses märgib kaitsja, et tal kulus
14.oktoobril 2025 kohtuotsusega tutvumiseks ja kaitsealusega nõupidamiseks 90 minutit ning
10.novembril 2025 apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks 270 minutit. Kirjeldatud toimingute eest taotleb kaitsja tasu 432 eurot, millele lisandub käibemaks 103,68 eurot, – seega kogusummas 535,68 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toiminguid K. Pihtjõele õigusteenuse osutamisel saab pidada vajalikeks ja põhjendatuks. Advokaaditasu korra § 6 lg 3 kohaselt on üldmenetluses määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel (välja arvatud kohtuistungil osalemine) 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Seega on küsitud tasu ja kuluhüvitis vastavuses advokaaditasu korras sätestatuga. Kaitsja taotlus tuleb rahuldada ning see summa tuleb lugeda taotletud riigi õigusabi tasu ja kulu menetluskulu hulka. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 järgse lahendi, tuleb menetluskulu summas 535,68 eurot KrMS § 185 lg 2 esimese lause kohaselt K. Pihtjõelt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
23(23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.